Milline vägi peitub sõnas “puuk”! Kui korrata seda madal häälel, poolsosinal, mõjub see loitsuna ja muudab tajutavaks iidsed ajad, tumedad laaned ja igipõlised rituaalid. Puuk on seotud metsaga nii tihedalt, et isegi ta nimi on tuletatud igipõlisest läänemeresoome keelte ühisest omasõnast sõnast “puu”!
Puugid on viimasel ajal plahvatuslikult paljunenud, see näitab, et mets tahab meile midagi öelda. Kes mõistab seda keelt? Kes mõistab, mida?
Mu teisipäeva hommik algas ehmatusega. Silitasin end üleni ja tundsin sabajuure lähedal terava otsaga mügerikku. Peegliga vaadates nägin mügerikust midagi musta välja tolgendamas. Mõistsin, et see on puuk. Ta oli minu sees sügavamal, kui ükski eelmine oli iial tunginud…
Nii väga igatses ta mu tukslevat, helepunast, eriti hapnikurikast verd! Hapnikurikast, sest ma hingan vabalt ja tegelen palju oma hingamisega. Nii väga igatses ta mu helepunast verd, et sööstis ennastunustavalt mu pehme ihu sisse, isegi mõtlemata, kas ta ise saab hingata, kui ta ennast täies ulatuses sisse puurinud on! Nii väga igatses ta mu magusat, armastavat verd, et ei kartnud tagajärgi – mis siis, kui ma avastan ta ja eemaldan ja ta kaotab selle käigus oma elu … Ja jääb realiseerimata tema programm, ilmale toomata tema lapsed ja jätkamata tema sugu. Et minu programm saaks realiseeruda …
Kuna puugi sisseimemise koht oli selline, kuhu ise hästi ligi ei saa ja ei olnud näha ka keha, millest kinni haarata, läksin EMOsse. Minu üllatuseks ei olnud seekord mingit triaaži, mingit ootamist. Sain kohe sisse, kohe rääkida oma puugiloo, kohe protseduurilauale. Ja seal võeti välja puuk koos pea ja suurema osa kehaga, aga ühte osakest ei saadud kätte. Liiga sügavale oli pugenud see mu kuumavasse ihhu, liiga tugevasti liitunud mu enda kudedega. See (nimetagem teda jalaks, ehkki see võis olla ka jalalüli, tundel või mõni muu kehaosa) jääb nüüd minusse ja saab lahutamatuks osaks minust! Mis meenutab mulle maad ja metsa kogu aeg. Minu keha on muutunud veel elurikkamaks! Aitäh!
EMOs kohtusin sõbralike ja hoolivate inimestega. Tunnetasin nende hoiakust ja häälest, et nad hoolivad tõeliselt. Nad andsid mulle kaasa lehe entsefaliidi ja borellioosi tunnustega, mille suhtes soovitasid mul ennast jälgida. See leht on koostatud väga rahustavalt. Kui nad oleksid soovitanud lugeda Vikipeediat, oleksin avastanud, et mul võib veel välja lüüa erlihhioos, babesioos, puugihalvatus, tulareemia ja Q-palavik. Tegelikult ei pelga ma ühtki tõbe. Mu immuunsus on tugev ja rikkumata.
Sellele vaatamata märkasin endal parasjagu üle elatava trauma tunnuseid. Mul olid külmavärinad, mu keha värises ja tunnetasin end muutunud seisundis, kus aeg ei liigu nii nagu tavaliselt, tähelepanu on ainult endal ja ainult üleelatul ja kuigi päev on planeeritud, tead, mida oleks vaja teha, libiseb kõik muu tagaplaanile ja oled kogu tähelepanuga enda seisundi ja enda toetamise juures. Võtsin sisse paar toidulisandit, panin mängima Vendade Johansonide plaadi, heitsin pikali ning hakkasin vabastavalt ja biodünaamiliselt hingama, liikuma ja nutma, mitte kusagile ära lennates, vaid täiesti kohal, enda juures olles. Avastasin nii palju uusi nüansse Jaagu luules ja nende kõigi häältes, tunnetasin veel selgemalt igavikulist mõõdet, tugevat sidet esivanemate ja ajalooga, nais- ja meespooluseid. Olin enda juures ka siis, kui uinusin.
Pärast paaritunnist uinakut ärgates oli mu seisund palju parem. Kõik oli asetunud oma kohale, puuk omaks võetud ning puugihammustuse ja puugi kirurgilise eemaldamise trauma läbi töötatud. Aitäh!
Aitäh, Maaema, et saatsid mulle puugi! Meeldetuletaja, et olen osake Sinust ja maast, osake metsast ja elusloodusest. Meelespea, mis ei luba mul taas muutuda mugavaks ja ükskõikseks, väheliikuvaks ja kinniseks, vaid tõmbab mu kodust välja ja saadab metsa, niidule, looduse eest seisma ja inimestega suhtlema. Julgustaja, mis annab mulle piltlikult käe, kui verest välja löön või enne inimeste ette astumist ujedalt põen. Mina ja puuk ja Maaema ja puud ja mets, me oleme nüüd üks. Ja see on hea! Aitäh!
**********
Teraapialoo autor Reet Karro on hingamisterapeut ja holistiline metsakaitsja. Lugu võib jagada täies mahus ja allika nimetamisega.
3. septembril 2020
