Elustiilinõuanded, Huvitavat ja kasulikku

Loodussõbralik ja mõistlik puuginakkusennetus

Puuginakkuste juhud sagenevad. Paljud puukide kartjad väldivad looduses liikumist, raiuvad majade ümbrusest ja asulate lähedusest puud maha ning muudavad kogu koduümbruse ökoloogilises mõttes kõrbeks, kus on heal juhul mõned õitsvad põõsad ja lilled, kuid kümnetel ruutmeetritel, kus võiks olla samuti elurikkus, kiratseb vaid paar kõrreliste liiki, mis on nullilähedaseks pügatud (nn kultuurmuru).

Välismaal on mitmetes riikides olukord veelgi hullem metsaaluste mürgitamise, keemilise puugitõrje ja metsloomade puugitõrje-söödatornideni, kuhu sööma tulevate metsloomade karvkatet töödeldakse mürkainetega. (Vikipeedia)

Me oleme seda teemat uurinud ja nendime, et puugihirmus puude maharaiujad on valel teel, sest puugid ei kukuta ennast puu otsast alla, vaid ronivad inimese jalgu mööda üles. Muru olematuks niitjad on valel teel, sest tihedalt hooldatud muru ei paku toitu sipelgatele, mesilastele ja herilastele, kes puuke hävitavad ning liblikatele ja muudele putukatele, kes oleksid toiduks lindudele, kes puukidest toituvad. Suuremahulise metsaraie taga olijad on valel teel, sest kui metsade raadamise ja lageraie tõttu kaovad puukidele tavapäraselt toiduks olevad hiired, rotid, nirgid, nugised, tuhkrud, oravad, metssead, metskitsed, jänesed, rebased, põdrad, hundid, tedred, metsised, nurmkanad, püüd, rukkiräägud jt, on puugid ellujäämiseks lihtsalt sunnitud hakkama inimverest toituma.

Lisame posteri, kus on kokku võetud nii eelnev info, kui ka soovitusi nii enne metsa minekut, pärast metsast tulekut, kui puugihammustuse järgsel perioodil. Kui neid järgida, ei ole midagi karta ja puukidega saab probleemivabalt külg-külje kõrval eksisteerida.

Kui posterit ei ole näha, soovitame vahetada brauserit, kopeerides artikli aadressi ja asetades selle uue brauseri aadressiribale. Meil endal näitab pilte Internet Explorer.

Poster "Puuginakkuste ennetamine".

Kuid puukidesse võib suhtuda ka hoopis teisiti – et nad on mitte ohtlik nuhtlus, vaid Maaema õnnistus. Ja puugihammustus võib olla tõeline kingitus, mis paneb rohkem endasse vaatama. Kui niimoodi suhtuda, võib niidul tantsida lehviva seeliku või lühikeste pükstega ja paljajalu. Loe Juugakoja hingamisterapeudi Reet Karro pool-ilukirjanduslikku puugikogemuse lugu siit.

Biodünaamilise hingamise klientide lood, Terapeudi kogemused

Teraapialugu “Puuk”

Milline vägi peitub sõnas “puuk”! Kui korrata seda madal häälel, poolsosinal, mõjub see loitsuna ja muudab tajutavaks iidsed ajad, tumedad laaned ja igipõlised rituaalid. Puuk on seotud metsaga nii tihedalt, et isegi ta nimi on tuletatud igipõlisest läänemeresoome keelte ühisest omasõnast sõnast “puu”!

Puugid on viimasel ajal plahvatuslikult paljunenud, see näitab, et mets tahab meile midagi öelda. Kes mõistab seda keelt? Kes mõistab, mida?

Mu teisipäeva hommik algas ehmatusega. Silitasin end üleni ja tundsin sabajuure lähedal terava otsaga mügerikku. Peegliga vaadates nägin mügerikust midagi musta välja tolgendamas. Mõistsin, et see on puuk. Ta oli minu sees sügavamal, kui ükski eelmine oli iial tunginud…

Nii väga igatses ta mu tukslevat, helepunast, eriti hapnikurikast verd! Hapnikurikast, sest ma hingan vabalt ja tegelen palju oma hingamisega. Nii väga igatses ta mu helepunast verd, et sööstis ennastunustavalt mu pehme ihu sisse, isegi mõtlemata, kas ta ise saab hingata, kui ta ennast täies ulatuses sisse puurinud on! Nii väga igatses ta mu magusat, armastavat verd, et ei kartnud tagajärgi – mis siis, kui ma avastan ta ja eemaldan ja ta kaotab selle käigus oma elu … Ja jääb realiseerimata tema programm, ilmale toomata tema lapsed ja jätkamata tema sugu. Et minu programm saaks realiseeruda …

Kuna puugi sisseimemise koht oli selline, kuhu ise hästi ligi ei saa ja ei olnud näha ka keha, millest kinni haarata, läksin EMOsse. Minu üllatuseks ei olnud seekord mingit triaaži, mingit ootamist. Sain kohe sisse, kohe rääkida oma puugiloo, kohe protseduurilauale. Ja seal võeti välja puuk koos pea ja suurema osa kehaga, aga ühte osakest ei saadud kätte. Liiga sügavale oli pugenud see mu kuumavasse ihhu, liiga tugevasti liitunud mu enda kudedega. See (nimetagem teda jalaks, ehkki see võis olla ka jalalüli, tundel või mõni muu kehaosa) jääb nüüd minusse ja saab lahutamatuks osaks minust! Mis meenutab mulle maad ja metsa kogu aeg. Minu keha on muutunud veel elurikkamaks! Aitäh!

EMOs kohtusin sõbralike ja hoolivate inimestega. Tunnetasin nende hoiakust ja häälest, et nad hoolivad tõeliselt. Nad andsid mulle kaasa lehe entsefaliidi ja borellioosi tunnustega, mille suhtes soovitasid mul ennast jälgida. See leht on koostatud väga rahustavalt. Kui nad oleksid soovitanud lugeda Vikipeediat, oleksin avastanud, et mul võib veel välja lüüa erlihhioos, babesioos, puugihalvatus, tulareemia ja Q-palavik. Tegelikult ei pelga ma ühtki tõbe. Mu immuunsus on tugev ja rikkumata.

Sellele vaatamata märkasin endal parasjagu üle elatava trauma tunnuseid. Mul olid külmavärinad, mu keha värises ja tunnetasin end muutunud seisundis, kus aeg ei liigu nii nagu tavaliselt, tähelepanu on ainult endal ja ainult üleelatul ja kuigi päev on planeeritud, tead, mida oleks vaja teha, libiseb kõik muu tagaplaanile ja oled kogu tähelepanuga enda seisundi ja enda toetamise juures. Võtsin sisse paar toidulisandit, panin mängima Vendade Johansonide plaadi, heitsin pikali ning hakkasin vabastavalt ja biodünaamiliselt hingama, liikuma ja nutma, mitte kusagile ära lennates, vaid täiesti kohal, enda juures olles. Avastasin nii palju uusi nüansse Jaagu luules ja nende kõigi häältes, tunnetasin veel selgemalt igavikulist mõõdet, tugevat sidet esivanemate ja ajalooga, nais- ja meespooluseid. Olin enda juures ka siis, kui uinusin.

Pärast paaritunnist uinakut ärgates oli mu seisund palju parem. Kõik oli asetunud oma kohale, puuk omaks võetud ning puugihammustuse ja puugi kirurgilise eemaldamise trauma läbi töötatud. Aitäh!

Aitäh, Maaema, et saatsid mulle puugi! Meeldetuletaja, et olen osake Sinust ja maast, osake metsast ja elusloodusest. Meelespea, mis ei luba mul taas muutuda mugavaks ja ükskõikseks, väheliikuvaks ja kinniseks, vaid tõmbab mu kodust välja ja saadab metsa, niidule, looduse eest seisma ja inimestega suhtlema. Julgustaja, mis annab mulle piltlikult käe, kui verest välja löön või enne inimeste ette astumist ujedalt põen. Mina ja puuk ja Maaema ja puud ja mets, me oleme nüüd üks. Ja see on hea! Aitäh!

**********

Teraapialoo autor Reet Karro on hingamisterapeut ja holistiline metsakaitsja. Lugu võib jagada täies mahus ja allika nimetamisega.

3. septembril 2020

Loo Facebooki sein


Koolitusmuljed ja koolitustest ajendatud mõtted

Muljeid BBTRSi kursuselt Männiku metsatalus 08 2020

50-aastane loodust igatsev Algallika terapeut sattub teise hingamisteraapia, BBTRSi juurde

Kas näete selle teksti all päevalilledega maaliga fotot? Kui mitte, soovitan vahetada brauserit – Mozilla asemel Chrome või Internet Explorer, sest fotod annavad loole palju juurde. Sama vahetust soovitame, kui ei näe järgmisi pilte (neid on lehel kokku 5).

50-aastane Reet, eluga rahul, kuid natuke loid ja mugav.
50-aastane Reet aastal 2016

BBTRS on meetod, kus terapeudil on vaimset, hingelist, emotsionaalset ja kehalist tipptaset nõudev roll. Et sellega hakkama saada, peab tema keha olema tugev, painduv, energiast pakatav, vibreeriv ja hästitoimiv. Mina olen BBTRSi juures olnud 2016. aasta juunist, kui valisin minna oma esimesele, 3-päevasele tutvustavale kursusele, olles ise 50-aastane (pildil) ning olnud väljaõppinud ja praktiseeriv hingamisterapeut alates aastast 2011. Mu põhiline hingamisteraapia meetod, Algallika protsess ja hingamistöö aitas minul ja paljudel mu klientidel leida oma mittetoetavaid mõtteid ning asendada neid elujaatavatega, mõista sünni tähtsust ja sünnitrauma mõju, muutuda enda ja teiste suhtes mõistvamaks ja leebemaks ning suhtuda kehasse positiivselt. Olen tänulik meetodi loojale Binnie A. Dansbyle – temaga algas minu elus suur tervenemine ja tänu temale suutsin ma jõuda oma noorima lapse ekstaatilise sünnituseni esimesel terapeudiõppeaastal. Kõigist tema juures õppinutest on saanud toetav kogukond ja turvavõrgustik, mille eest samuti suur tänu! Samas oli Algallika meetod suunatud Hingele ja Vaimule ning düsfunktsionaalsete mõtete muutmisele. Kehasse suhtuti austavalt ja tunnustavalt, seda võeti kui tervikut ja igasugune keha oli täiuslik selle heast või halvast funktsioneerimisest hoolimata. Võtsin selle suhtumise üle, kuid oleksin sellest hoolimata tahtnud kehast rohkem teada. Keerulisemates olukordades, näiteks kui kellelgi algas paanika, tundsin ennast ebakindlalt. Kui uus klient tellis 10 teraapiaseansiga kuuri, siis esimesed seansid olid muutusterohked ja transformeerivad. Kahjuks sattusid mitmed kliendid alates 3.-4. seansist uuele platoole, kust kõrgemale tõusta jõudis ta alles 9.-10. seansil. Püüdsin olla seanssidel võimalikult toetav, kuid mõnikord oli raske kogu täiega kohal olla, kord jäin isegi kliendi juures istudes tukkuma 🙂 Sest terapeudi ülesanne oligi toetavalt kliendi juures olla ja talle afirmatsioone öelda, tema kehale ei olnud mingeid nõudmisi, see võis ollagi loid ja mugav.

Lisaks oli mu isiklikus elus lahendamata probleeme, millest põgenesin töösse, raamatute lugemisse, filmide vaatamisse ja vaimsetesse kogemustesse. Meditatsioonidel ja hingamisseanssidel, kus olin ise mediteerija ja hingaja rollis, “kadusin tihti ära”, sain kogemusi, millest ma hiljem ei mäletanud midagi. Tundliku natuurina põdesin ka linnaelu stressi ja loodusest kaugenemise pärast, lahendust aga ei näinud, sest päevad olid täidetud hingamisseanssidega, õhtud koolituste ja grupiüritustega, vabal ajal tegelesin nooremate lastega ja kodu vajas ka koristamist – linnast välja sain rohkem puhkuse ajal ja kord kuus külastasime maal elavaid vanemaid, kuid oleksin vajanud hulga tihedamat kontakti loodusega.

Juba esimesel 3-päevasel kursusel sain aru, et BBTRS võib muuta kõik. Siin räägiti vähe, see-eest paikapidavalt. Teooriat esitati väikeste portsude kaupa, kogu ülejäänud aeg oli täidetud liikumise, praktiliste harjutuste ja hingamisega. See meetod äratas minus kirglikkuse, mängulisuse ja ürgsuse. Sain aru, et paljugi, mida olin pidanud paikapidavateks tõdedeks, oli tegelikult mulle vanemate või kooli või ühiskonna poolt sisendatud hirmud, tabud või piiravad mõtted. Ja mu enda elu pole äsja 50-aastaseks saanuna juba poolenisti ära elatud, vaid kõik on alles ees 🙂

Õpetaja Nisarga Eryk Dobosz (pildil ees keskel)

Ühe nädalase BBTRSi terapeudistuudiumi mooduli lõpupilt. Õpetaja Nisarga on ees keskel.

Eriti inspireeriv oli õpetaja Nisarga, kellel jätkus võhma meiega kõik kaasa teha, elu eest tantsu vihtuda ja järgmisel hetkel õrnalt ja tundlikult demoseanssi läbi viia. Ta oli ise kõik läbi tunnetanud, ka tõelise trauma läbi teinud ja selle endas tervendanud. Ta oli elanud Indias Osho kommuunis ja olnud kaaslooja BBTRSi looja Giten Tonkoviga. Peale BBTRSi õpetas ta LomiLomi ja MER massaaži ja tema kehatöö kogemus aitas paremini läbi tunnetada biodünaamilise hingamise ajal kasutatavad massaaživõtted. Mina, kes ma polnud varem ühegi Osho jüngri ega tantramehega lähedalt kokku puutunud, olin temasse vahepeal lausa armunud. Seejärel sain aru, et see oli naine minus, kes vajas tervenemiseks tervet meespoolt ja laps minus, kes vajas tervenemiseks tervet isa, see ei olnud tõeline armumine. Aga armastan ma teda küll, nagu kõiki inimesi 🙂

Elumuutvad ja loodussidet taastavad praktikad Emajõe ääres

Kursusel soovitati hakata ennast päevaks häälestama hommikuste praktikatega, mis peaksid hõlmama enda liigutamist ja energiatele avamist. Mina avastasin uuesti, et elan Emajõe lähedal, mille ääres on puuderiba ja puid on ka mu kodulinnaosas Karlovas. Ja on ka suuri muruplatse, mida küll niidetakse, kuid kuhu niitmiste vahepeal juba jõuavad kasvada ja õitsema minna põllulilled. Ja isegi kui midagi ei õitse, saab ometi seal käia paljajalu ja tõmmata endasse maaenergiat. Selline hommik muudab reipaks ja sõna otseses mõttes avab su kõigele heale, selle asemel, et viimase hetkeni magada ja siis närvis olles tööle tormata. Hakkasin neid rituaale praktiseerima, mida olen teinud tänaseni, sellesse piirkonda järjest lisanduva elurikkuse üle rõõmustades. 🙂

Klipp on tehtud aastal 2018.

BBTRSi terapeudi õppe algus. Töö tardunud energiaga.

Novembris 2018 osalesin teisel 3-päevasel tutvustusel ja kui sain kutse 2-aastasele BBTRSi terapeudi väljaõppele, ei kõhelnud ma hetkegi. Mais 2017 tegin läbi esimese 7-päevase terapeudiõppe mooduli, hingates nende päevade jooksul kuus toetusega hingamisseanssi, töötades läbi kõik keha pingevööd. Suurim avastus oli tardunud energia, mida oli mu kehas ohtrasti. Tajusin seda hiiglasliku betoonitaolisest materjalist risttahuka kujulise moodustisena oma rinna ja kõhu kohal. Esialgu oli see kompaktne, kuid hakkas pika peale kihistuma. Pealmised kihid sõitsid pealt ära ja kadusid aegamööda. Kuuendaks seansiks oli hiigelkaljust järel riismed, betoonmonoliidist saanud betoonirägu. Mu elus hakkasid asjad liikuma, hakkasin juba tegema praktikaseansse, kus sain endale uue rolli: “õpilane-praktikant”. Mulle, kes ma olin juba 6 aastat terapeut olnud, oli vabastav vabaneda nii suurest vastutusest – praktikaseansil kirjutas klient alla kokkuleppele, et vastutab ise oma heaolu ja seisundi jälgimise eest ning arvestab, et temaga tegeleb õpilane, mitte valmis meister 🙂

Terapeudi väljaõpe

Kaks aastat möödus päris kiiresti – mõlemal aastal kaks 7-päevast koolitusmoodulit, nende vahepeal hindeliste veebinaride vaatamine, kirjanduse lugemine ja dokumenteeritud praktikaseansside läbiviimine (kokku 100 seanssi). Hommikupraktika ja seanssidel liigutamine hoidis vormis, seansid klientidega olid huvitavad ja arendavad. Tundsin, et saan seal kasutada kõiki oma võimeid, nii vaimseid kui füüsilisi ja see oli hea.

52-aastane Reet. Lisandunud on sitkust ja elastsust. Energia liigub paremini, kuigi mitte veel päris vabalt.
Lõpujagamine pärast tunnistuse saamist

Lõpetasin 2-aastase väljaõppe augustis 2018, rõõmustades unistuse täitumise üle, tundes aga suurt puudust isiklikust BBTRSi teraapiast, sest viimastel moodulitel sain ise hingata üksikutel kordadel, enamikus olin assistendi ja grupitoetaja rollis. Sellel kursusel oli minu isiklikus protsessis siiski väga oluline seik: demoseanss õpetaja Nisargalt – seanss, kus ta avas minu hingamist ja südamevööd kõigi grupikaaslaste ees, aeg-ajalt grupile küsimusi esitades ja kommenteerides. Sain seal oma südame mõneks ajaks lahti ja hingamise varasemast märksa täielikumaks. Ja kuna ka grupitoetajad osalesid ühsmeditatsioonidel ja ühistantsudes ning tegid kõik kaasa peale toetusega hingamise, olin pärast kursust laetud uue energiaga ja sügisel tuli väga palju uusi kliente!

Tõusud ja mõõnad 2018-2020 BBTRSi terapeudina

Järgmise kahe aasta jooksul oli minu elus tõuse ja langusi. Raskeim aeg oli talvel ja kevadel 2019, kui soovisin taotleda täiskasvanukoolitaja kutset ja läksin pikale, mitu kuud kestvale kutse taotlemise ettevalmistuskursusele. Seal avastasin, kui vähe see, mida olin viimase kümne aasta jooksul õppinud ja kogenud, luges nn peavoolu ja tõenduspõhisuse apologeetidele. Minu terapeudikoolituste tunnistused ei tundunud üldse nõuetekohased. Puudusid neil ju nii registreerimisnumbrid kui viited õppekavadele. Lisaks ei olnud õppejõududel erialaseid teaduskraade. Olin rõõmustanud paljude klientide ja õpilaste tervenemise ja arengu üle, kuid mul ei olnud oma saavutuste kinnitamiseks kusagilt võtta teadusuuringuid. Tunnetades, et selle süsteemi jaoks, kuhu püüdsin sobituda, olen ma mitte kvalifitseeritud erialaspetsialist, vaid ilma hariduse ja kogemuseta inimene, sattusin masendusse ja kuna kursuse hinna sees oli igal koolituspäeval kolm maitsekohvijooki ning piiramatult komme-küpsiseid, hakkasin lohutuseks sööma. Esimesel korral ühe kohvi ja mitte ühtki näksi, viimasel korral juba kõik kolm ettenähtud jooki 2 tl suhkruga ja peoga magusat. Mis lisas kehakaalu, tekitas seedeprobleeme ja lisas veelgi rohkem masendust. Enesehinnang langes ja isegi 6-päevane Dan Brulé hingamiskursus 2019. aasta mais ei toonud mind depressioonist välja. Tundsin ennast seal nagu Tim Thaler, kes katab näo kätega ja nutab, et kõik arvaksid, et ta naerab, kuid naerda ta ei suuda … Märkasin, kuidas kõik teised avanevad ja arenevad nende päevade jooksul, kuid mina sain vaid uusi traumasid ja hingamisseansid ei olnud seal minu jaoks piisavalt turvalised, et usaldada ja transformeeruda. Enamik seansse olid ilma toetajata, tihti tuli keset hingamist otsustada, kas ise püsti karata ja hakata tantsu vihtuma nagu pool gruppi, või jääda lamama, kuid lasta teistel enda ümber tantsida, kus keegi võib su otsa komistada või sulle pihta minna – kui oled ärev, suurendab see ärevust veelgi …

Kuid suvel 2019 hakkasin uuesti tegema hommikurituaale – hommikujooksu Emajõe äärde Rebase paadisadamasse, sufi pöörlemist, jooga- ja aeroobikaharjutusi ühel paadisillal, paljajalu kõndi mööda Emajõe äärset niitu ja tšakrahingamist ühe hiiglasliku hõbepaju all Emajõe ääres. Loodus ravis mu masenduse, peagi suutsin jälle rõõmustada ilusa ilma, usaldavate lindude ja tärkavate taimede üle. Sügiseks olin tippvormis, enesekindel, rõõmus ja liikuv.

Vaheküsimus: kuidas suhtun oma koolitajaeksami ettevalmistuskursuse katsumusse nüüd?

Kursus täitis oma eesmärgi: omandasin täiskasvanukoolitajale hädavajalikud oskused ja põhimõtted, õppisin koolitusi paremini planeerima ja eesmärgistama, tutvusin paljude uudsete ja huvitavate võtetega koolituse vaheldusrikkamaks ja jõukohasemaks muutmiseks, hakkasin oma pädevuse tõendamiseks tõendusmaterjali koguma. Eksam on siiani tegemata, sest sain aru, et reikikoolituste ja esoteeriliste hingamisürituste tõenduspõhisuse tõestamine võib kujuneda raskeks. Need ei olegi tõenduspõhised, vaid tunnetuspõhised ja kogemuspõhised, nii tunnetus kui kogemus on kõigi holistiliselt mõtlevate inimeste jaoks oluline tõendusmaterjal – ma võin olla ise midagi kogenud, kuulnud teiste käest veenvaid kogemuslugusid, või võin olla ise midagi tunnetanud või usun kellegi, näiteks vaimse õpetaja tunnetuse kirjeldust. Usun seda, mis minu maailmapilti sobitub ja minuga resoneerub. Kui keegi väidab midagi, mis on läbi tunnetamata ja mida ta pole ise kogenud, ei lähe ma sellega kaasa. Aga saan aru tõenduspõhisust nõudvatest inimestest ja leida ka neile sobivat tõendusmaterjali. Selle aasta 1. oktoobriks, kui tuleb järjekordne eksam, loodan, et saan kokku mitte-enam-nii-esoteeriliste koolituste tõendusmaterjali. Sest metsakümbluse uuringuid on tehtud üle maailma, hingamisharjutuste mõju kohta leiab tõendeid, tervislikest eluviisidest rääkimata. Kui jõuan, teen enne oktoobrit veel mõned inglise keele koolitused 🙂 //

Mida arvan sellest, et õppejõududel pole erialaseid teaduskraade?

Mõlemal, kelle juures olen hingamisterapeudiks õppinud, on kõrgharidused teistel erialadel – Binnie A Dansby oli kunagi tipptasemel disainer ja Nisarga insener (MSc). Pärast erialalt lahkumist on mõlemad läbinud tohutult pika ja mujet avaldava isikliku teekonna, õppinud suurte meistrite juures (Binnie Omraam Mikhaël Aïvanhovi ja Nisarga Osho), teinud koostööd esoteerikakorüfeedega (Binnie näiteks vabastava hingamise looja Leonard Orriga ja peaaegu iga maailmas tuntud hingamiskoolkonna loojaga), läbinud isikliku tervenemise ja oma sügavama olemuse juurde jõudmise protsessi ning tänaseks saavutanud muljet avaldava tervikliku maailmakäsitluse. Binnie on läinud rohkem vaimsuse, Hinge ja Vaimu tervendamise teed, Keha küll austatakse ja uuritakse teoreetiliselt, kuid jäetakse siiski aupaklikult kõrvale, lubades vaid hingamisel seda liigutada. Binnie jälgib väga teraselt teaduses, eriti psühholoogiateaduses toimuvat, rõõmustab uute avastuste üle ja võtab kõik kohe tarvitusele kui need tema süsteemi sobituvad. Tema õpetusel on suuri kokkupuutealasid positiivse psühholoogiaga, mida tavapsühholoogiateadus ebateaduseks ei pea. Nisarga jällegi austab Hinge ja Vaimu, kuid tegeleb väga põhjalikult Kehaga. Tänaseks on temast saanud nii hingamisterapeut, kraniosakraalterapeut, MER-massaaži terapeut ja koolitaja kui ka Lomi-Lomi Nui massaaži terapeut ja koolitaja. Ta on võtnud anatoomia ja füsioloogia kursuseid Poola ülikoolides ja sooritanud eksameid. Ta teab kõigi luude, lihaste, kõõluste ja närvide funktsioone, kinnituskohti ja ladinakeelseid nimetusi. Arvan, et tema erialateadmised ei jää alla füsioloogiaõppejõu omadele. Mõlema teadmised ei ole kitsalt sügavad ühe eriala piires, vaid hõlmavad kogu terviku. Mõlemad näevad suurt pilti. Nad ei ole valinud kulutada aega ja näha vaeva enda pädevuse tõestamisega, vaid nähes, et nende teraapiatel on suur positiivne efekt, hakanud kohe inimesi aitama ja välja koolitama terapeute, kes samuti inimesi aitaksid. Sest seda on just praegu väga vaja! Täiskasvanukoolitajana tekkis mul soov kirjeldada nende õpetatavat ja nõudmisi nii hästi, et tekiks nõuetekohane õppekava, millele saaks taotleda akredeteeringut. Kuid kuna see on suur töö, pole ma selle juurde veel asunud.

Tõusud-mõõnad jätkuvad

Sügisel 2019 hakkasin tegema enda jaoks uudseid asju. Mind kutsuti Linnamuuseumisse uusreligioonide konverentsile (sealsed uurijad pidasid uusreligioonideks ka reikit ja vabastavat hingamist). Selle asemel, et piirduda kuulaja rolliga, tegin korraldajatele ettepaneku sisustada omalt poolt pause liikumisega, ettepanek võeti vastu ja sain kiitvat vastukaja. Osalesin ka muusikateraapia konverentsil ja koolitajate mittekonverentsil, kust sain väärtuslikke ideid. Tundsin end järjest paremini ja täielikumalt.

Radikaalne remont omal kulul

Lasin oma teraapiaruumis teha oma kulu ja kirjadega remondi, mis oli kõige pöörasem ja julgem asi, mida ma oma kõrges energias ette võtsin. Olin juba kolm aastat neis ruumides tegutsenud ja kogu aeg vaikselt kahetsenud, et ma kohe alguses, kui majahaldur ruumid minu vajaduste järgi kohandas, ei julgenud teoks teha oma visiooni avarast kolme aknaga hingamissaalist, kuhu ei sõida sisse ühtki seina. Kuna siis kui ruumi esialselt ümber ehitati, 2016. aasta lõpus, olin ma veel hirmus muutuste ees ning lõin kohkuma vastutusest kavandada ja otsustada ainuisikuliselt oma edasine töökeskkond, palusin abiväge ja mulle tuli appi pikaajalise ehitusfirma juhtimise kogemusega inimene, kel oli kogemusi ka teraapiaruumidega. Tema soovitas mul jätta alles eesruumi, et sisse tulles saaks lükandukse enda järel kinni tõmmata. Selle tulemusel jäi 48 m2 ruumidest ca 1/6 eesruumi alla, saal oli kitsas, sinna ei mahtunud joogamattide täisringi ning sinna sõitsid sisse eesruumi terav nurk ja lükanduks. Olin kolm aastat seda põdenud, nüüd aga, oma kõrges energias, otsustasin esialgse avara hingamisruumi plaani ikkagi teoks teha.

Kutsusin võimalikke töid üle vaatama ja pakkumist tegema väikese ehitusfirma juhataja, kes tuli koos majahalduriga. Õnneks lükkasid nad tagasi minu veelgi pöörasemad plaanid lõhkuda ära ka tagumised vaheseinad. Selle eest olen tänaseni tänulik ja üldse majahaldurile tema kaasamõtlemise eest! Eesruumi seinte lammutamisega olid nad üldiselt nõus, ainult saadud pakkumine lõi mind pahviks. See oli suurem kui ootasin ja oleks tähendanud firma konto rahast puhtaks kraapimist. Kusjuures ärihoonest lahkudes poleks ma seda tagasi saanud, sest ma ei olnud nõus sõlmima tähtaegset üürilepingut – soovisin vabadust. Pidasin nõu ehituse projektijuhist eksiga ja sain tema käest teada, mida sisaldab töö hind. Mõistsin, et see on raha, mille eest firma saab hoida palgal häid ja usaldusväärseid töömehi ja lasta neil korralikult teha just sinu objekti, mitte killustada nende päeva kiiresti eri kohtadesse toimetamisega, nagu paljude odavate tööde korral.

Hingasin seda olukorda ka. Avardununa mõistsin ka seda, mis toimus meie vahel energeetilisel tasandil. Ehitaja soovis pakkuda oma armastust. Kogu tema käitumisest ja olekust oli tunda, et ta on käinud vaatamas kümneid ja kümneid objekte, ta on muudkui pakkunud oma armastust, aga seda pole vastu võetud, või on hakatud hinda odavamaks tingima ja ta on sellest väsinud, väsinud tagasi lükkamisest, koonerdamisest, nurka surumisest, naha üle kõrvade tõmbamisest, tugevamatele alla jäämisest. Sest ta lihtsalt soovib pakkuda oma armastust ja tagada kindlustunnet oma töömeestele … Ja ma ei suutnud olla üks neist, kes koonerdavad ja hinna olematuks tingivad. Ma võtsin ta armastuse vastu 🙂 Riskides kaotada kõik – kui mingil põhjusel Juugakojale ei peaks klientidelt uusi makseid laekuma. Eesruumi vahesein lammutati ja seinad värviti valgeks, et ruumi vibratsioon muutuks kõrgemaks ja üldmulje oleks veel puhtam. Valminud ruumi üle vaadates märkasin, kui palju oli vaeva nähtud eri kõrgustel olnud eesruumi ja põhiruumi ripplagede ühtlustamisega. Ja tunnetasin veelkord seda armastust 🙂

Ootamatud tagasilöögid ja suur kriis

Tundus, et uuenenud, valgenenud ruumis, kuhu üks klient oli kinkinud ka hea bassiga muusikakeskuse, mis sobis eriti minu teraapias kasutatavate šamanistlike ja pärimuslike lugude esitamiseks, ei pidurda mind enam miski, kuid siiski algasid tagasilöögid.

Mõnedele klientidele ei meeldinud lagedad, kardinateta valged seinad ja nad kadusid ära. Ja mõnedele ei meeldinud, et ei saa enam esiku ust kinni tõmmata… Mulle endale hakkas mõjuma valge värv, kui alguses tundus see uudse ja eriti puhtana, siis mingist hetkest hoopis haiglapalatiliku ja troostituna. Hakkasin taga nutma rõõmsat kollast, mis oli mind ümbritsenud varem ja mis kontrastis särava taevasinisega oli eriti ergutav. Eneselegi ootamatult hakkasin end tundma iga päevaga loiumana, rõõmutumana ja mõttetumana, kliente jäi vähemaks ja mõned pettusid. Veebruari lõpus olin juba täielikult mustas augus. Kui mul ei olnud kindlat kokkulepet tõlkele, teraapiaseansile või hädavajalikku käiku lastega, eelistasin tõmbuda oma voodis kerra ja igatseda seda, et ma midagi ei näeks, midagi ei kuuleks ja midagi ei tunneks. Ja siis tuli koroonakriis …

Imetlesin neid terapeute ja vaimseid õpetajaid, kes olid kohe hakkamas, inimesi julgustamas ja innustamas ja kellel oli ka tehniline võimekus hakata seansse veebi teel pakkuma. Nemad justkui teadsid, mis on tõde, mis vale ja usaldasid ennast. Mina mitte. Sain üle esialgsest paanikast ja leidsin suurt julgustust vandenõuteooriate gruppides, sest seal olid inimesed julged ja enesekindlad. Mõned neist püüdsid ikkagi endale kõiketeadja mainet omistada ja inimesi isegi veel suuremate ohtudega hirmutada kui peavool. Hakkasin pikapeale tunnetama, kes usub siiralt oma õpetust ja jagatavat infot, kes on kasu peal väljas. Eriti suurt hirmu mul enam ei olnud, see-eest ei usaldanud ma ennast. Kui varem olin tahtnud inimestega töötada, et aidata neil leida endas jõud ja eneseusaldus, siis nüüd ma ei usaldanud ennast, kaheldes, kas ikka olen pädev inimestega töötama ja koolitama. Sest ma ju ei teadnud kindlalt, mida neile koroona suhtes soovitada. Ma ei saatnud enam laiali uudiskirju, ei avaldanud kuulutusi ega infot. Olin enda silmis tühi koht.

Lõpust saab uus algus

Otsustasin oma tegevuse lõpetada. Õnneks ei olnud majahaldur nõus üürilepingut lõpetama kohe märtsis, vaid alles kolme kuu pärast. Otsustasin veel kolm kuud vastu pidada ja pisitasa edasi töötada, jälgides ennast hoolikalt, et ma oma võimaliku ebapädevuse juures ei kahjustaks kliente. Kevadpäike andis energiat. Panime Juugakoja tagaseina uuesti üles maast-laeni helesinised kardinad ja nende lähedale Kalli Pikase päikesekollase maali, mille kooslus tekitas rõõmu. Mais-juunis hakkas tulema uusi kliente, kellega toimus nii põnevaid protsesse, et pikendasin üürilepingut veel juuliks. Juulis aga sündis midagi imelist. Ei tulnud palju kliente, vaid üksnes kolm uut. See eest soovisid kõik kolm võtta terve kuuri ja teha see intensiivselt kuu aja jooksul, kui tavaliselt võtab 8 korraga kuur aega kaks kuud ja pikem isegi rohkem. Kõik nende protsessid olid minu endagi jaoks erilised ja teemad, mida me läbisime, nii olulised, et soovisin veel paremat vormi. Hakkasin ise sagedamini hingamisseansse läbi tegema ja mitmekesistasin erinevaid tervisepraktikaid, mida kasutasin. Kuna kahel kuuril kolmest olid tulemused märgatavad ja suured, kolmandal väiksemad, kuid siiski positiivsed, otsustasin selle kuu jooksul, et ma ei vaheta eriala. Jään BBTRSi juurde ja sel juhul on ju vaja täiendkoolitust!

2020. aasta Männiku kursusel sündiv transformatsioon

Leppisin BBTRSi terapeutide koolituse korraldajatega kõigepealt kokku, et osalen hõivatuse tõttu nende 8-päevasel kursusel 6 keskmisel päeval, jättes ära sissejuhatuse ja viimase päeva lõppkokkuvõtted ning tunnistuste andmise. Mõtlesin, et värskendan mälu, vaatan uuesti üle, kuidas õpetaja Nisarga iga pingevöö seansse läbi viib, omandan uued võtted, mis meetodisse on vahepeal lisandunud ja veedan kvaliteetaega huvitavate inimestega, lähedal loodusele. Kuid alahindasin järjekordselt selle teraapia elumuutvat jõudu ja kogu väge. Selle asemel, et natuke üht-teist uut omandada, sattusin nende seitsme päevaga, mis ma lõpuks seal veetsin (sest ei suutnud enne lõppu lahkuda 🙂 ) ning kuue toetusega ja ühe rühmaviisilise hingamisprotsessiga tõelisesse transformatsiooniprotsessi. Tänu vegan toidule, intensiivsele liikumisele ja hingamisele, alustas mu keha puhastusprotsessi, mis pärast kursust jätkus, kehakaal langes 4 kg (59 pealt 55 peale). Iga järgmine hingamisprotsess oli eelmistest võimsam, sügavam, emotsionaalsem, kuni tundlikkus muutus väga suureks ja süda avanes täiesti. Grupikaaslased tundusid vanade rindekaaslaste ja eluaegsete südamesõpradena. Vahepeal oli meel väga kerge ja pulbitses rõõm, teisel hetkel valdas meeli sügav liigutus- ja tänutunne. Männikult lahkudes oli tunne, nagu rebiksin südame puruks. Nagu seal oleks suur mull, mis venib sealt eemaldumise ajal nagu ragulkaniit, kuni ühel hetkel puruneb. Aga see ei olnud traagiline purunemine, sest olin täis energiat tuua see hea energia, usaldus ja armastus kõikjale oma elu, suhetesse kõigi inimestega. Ja tekkis põnevustunne, kas ikka suudan seda :)

Olen meie kursusest rääkides nimetanud seda elumuutvaks ja epohhiloovaks. Õppijaid oli 22, neist pooled Eestist ja pooled Euroopa riikidest (Poolast, Hollandist, Belgiast, Šveitsist, Saksamaalt, Inglismaalt ja Lätist). Lisaks pöörastele, kõiki emotsioone välja toovaile ekstaatilistele tantsudele oli meil iga päev loovülesanded, grupi- ja paaristööd, rollimängud, süvitsiminevad enesessevaatamised ja paaris hingamisseansid. Mul oli nii palju põnevaid ja sügavaid hingamisprotsesse. Näiteks oli mul üliemotsionaalne Vargamäe protsess, kus samastusin Krõõdaga ja elasin läbi ka sama loo kõik ülejäänud võimalikud arengustsenaariumid, Andrese pere juurest lahkumiseni ja Krõõda hülgamiseni välja. Elasin välja ka oma 16 aasta tagust pikaajalise abielu purunemise ja lahkumineku valu. Ja väljendasin seni väljendamata viha eksabikaasa vastu, mille välja elamise järel jõudsin leppimisse ja rahusse. Mul oli ka Libahundi ja Maimu protsess, kus töötasin läbi veel sügavamaid kihistusi endas – mineviku suunas liikudes orjaajast ristirüütlite tulekuni välja. Ja mõistsin mida vallutajad siit otsisid ja mida vajasid ja mida samad energiad ikka veel soovivad vallutada ja purustada. Ja leidsin endast ka jõu sellele vastu seista ja teisigi vabaduse rajale juhatada. Mida ma üha kindlamini tegemas olen. Muutus väljendub minu kehas ja elus. Ja on valmis laienema!

BBTRSi eesmärk on vabastada kõik keha pingevööd, kuni energia voolab vabalt läbi su olemuse. Eelmistel kursustel ja omaette tehtud seanssidel saavutasin selle seisundi ainult seansi lõpus mõneks ajaks ja pärast seanssi kogesin uuesti kõike seda, mis ei lase energial vabalt voolata. Seekord oli kõik teisiti. Jõudsin tõesti välja puhtasse energiasse ja puhtas energias kohtasin Maaema või Emakest Loodust. Kõik see, mida olin kunagi õppinud, kogenud või kuulnud, omandas uue tähenduse ja muutus uueks tervikuks. Sain aru, miks vana aja inimesed ei raiunud puud ega murdnud isegi oksa ilma luba küsimata, andeks palumata ja tänamata. Kui energia voolab vabalt läbi su olemuse ja sa tunnetad reaalselt Maaema, sa lihtsalt ei saa loodust kahjustada või läheneda sellele saaja mentaliteediga. See oleks orgaaniliselt võimatu, sest see puu, see oks on tükk sinust – sa ju ei raiu endal varvast maha, kui süüa tahad, edasise valu ja vaeva peale mõtlemata …

Soovija võib vaadata ka minu Maaemaga ühendumise teemalist videojagamist Facebookis. Vaata siit.

Tekkis palju loomingulisi plaane, millest mõnda olen juba hakanud ellu viima ja palju alles ootab oma järge.

Aitäh, aitäh, aitäh õpetaja Nisarga, kursuse korraldaja Kristina ja kõik fantastilised grupikaaslased Eestist ja välismaalt!

Männiku kursusel osalenud Reet Karro (fotol kõige parempoolsem)

P.S. Aitäh, majahaldur – olen tänulik, et tänu teie üürilepingu kohesest lõpetamisest
keeldumisele on mul ikka veel alles biodünaamiliseks hingamiseks hästi sobivad ruumid, kus on liikumisruumi, õhku ja võimalus teha kõva häält ilma naabreid suuremalt häirimata!

*****

Reet on inglise filoloog-pedagoog (1990) ja kirjaliku tõlke magister (2004). Ta on osalenud enesearengukursustel 90. aastatest saadik, vabastavalt hinganud aastast 2002 ja olnud reiki juures aastast 2004. Alates aastast 2008 on ta osalenud erinevatel hingamisterapeutide väljaõppekursustel, õppinud Algallika terapeudiks 2008-2012 ja BBTRSi terapeudiks 2016-2018. 2021. aasta jaanuaris täitub tal 10 aastat hingamisteraapia erapraksise avamisest Tartus.

Reet on kooselus, viie lapse ema ja kahe lapselapse vanaema. Vabal ajal meeldib talle viibida looduses ja hoolitseda oma keha eest. Teda inspireerib muusika, luule, kirjandus ja kunst. Ta kaitseb elurikkust ning soovib näha jätkusuutlikuma ja säilenõtkema elu võidule pääsemist. Tema ideaal on kestlik kahanemine, mida saab teha lusti ja rõõmuga, kui tunneme ennast hästi ja inimsuhted on toetavad.

August 2020




Koolitused

Metsakümbluse põhine enesetervenduskunsti kursus keset loodusväge, Saare järve ääres

Saare järve puhkemaja

Kolmel päeval, R, 11.09 kell 16.00 kuni P, 13.09 kell 16.00 Jõgevamaal Saare järve metsas toimuv metsakümbluse põhine enesetervenduskunsti kursus, kus muudame tajusid peenemaks hingamise, aktiivmeditatsioonide, häälitsemise, tantsu ja liikumisega. Kogeme sügavamal tasandil sealset haldjametsa ja tunneme ennast mõnusalt metsamajas, süües taimetoitu ja tehes läbi saunarituaali.

Metsakümblus on looduse vahetu tajumine kõikide meeltega. Seda on kõige parem teha vanas metsas, kus elusorganismide vahel on välja kujunenud toimiv koostöövõrgustik ja peenemaks muutunud tajudega saab kogeda kogu elustiku terviklikkust, harmoonilisust, rõõmu ja rahu, mitte segadust, stressi ja leina nagu raiutud metsas. Saare järve ümbritseb suures osas looduslikus seisundis vana mets, lausa haldjamets ja seda me kõikide meeltega tunnetama asumegi.

Meelte peenemaks muutumiseks kasutame uudse kehateraapia meetodi, biodünaamilise hingamise ja traumavabastuse (BBTRS) elemente ja põhimõtteid. BBTRS põhineb erinevate hingamistehnikate kombineerimisel terapeutilise teadliku liikumise ja tantsuga; spetsiaalsetel puudutus- ja kehatöö võtetel; pingete vabastamise harjutustel; emotsioonide vallandamise ja meditatsiooni praktikate oskuslikul kombineerimisel.

BBTRS on välja kasvanud Wilhelm Reichi terapeutilisest lähenemisest pehmetele kudedele ja Peter Levine’i traumatöö mudelitest. Meetod on loodud selleks, et sulatada keha kaitsekihid ning vabastada mentaalne, füüsiline ja emotsionaalne pinge nii kehast kui meelest. BBTRS võimaldab meil kogeda kogu inimtunnete diapasooni, avardades samal ajal võimekust toetada ja omaks võtta eluenergia vaba liikumist. Eesmärk on ligipääs seisundile, kus energia voolab vabalt läbi su olemuse. Loe edasi: www.juugakoda.ee/teraapiad/hingamisteraapia-pikk/biodunaamiline-hingamine-ja-traumavabastus/

Inimene, läbi kelle olemuse energia vabalt voolab, on kooskõlas iseendaga ja kogu elavaga. Tema tajud muutuvad peenemaks ja meeled terasemaks. Ta muutub kõige elavaga rahulikult koos eksisteerivaks lüliks suures tervikus ja tema süda ei luba tal ilma luba küsimata ja pärast tänamata isegi oksakest murda, rääkimata looduselt suuremahuliselt ja valimatult võtmisest.

Meelte teravnemisele aitab kaasa suurepärases seisundis vana mets ja puhas looduskeskkond, hingav looduslik järv, eemaldumine linna mugavustest, kärast ja tehnokeskkonnast, lihtne majake ja saun, taimetoit ning elamusterohke koolituse käigus vormuvad lähedased ja toetavad suhted.

Koolitab ja korraldab sertifitseeritud biodünaamilise hingamise ja traumavabastuse terapeut, täiskasvanukoolitaja ettevalmistusega Reet Karro. Toitlustab ja saunarituaali korraldab järvemaja perenaine Marge Puuraid.

Kursus leiab aset 48 tunni jooksul, reedel, 11.09 kella 16.00-st pühapäeval 13.09 kella 16.00-ni ja maksab 220-440 €, olenevalt materiaalsest olukorrast. panustamissoovist ja külluse seisust. Kursusetasu sisaldab koolitust, kahte ööd järvemajas, kuute taimetoidueinet (Õ, H, L, Õ, H, L), parklakohta, õppematerjale ja alkoholivaba saunaõhtut. Nende raha eest, kes rohkem panustavad, saab pakkuda soodustusi neile, kes seda vajavad.

Pangaandmed ettemaksu tegemiseks: OÜ Juugakoda, a/a EE752200221066957510 Swedbangas, viitenumber 202015. Palume registreerumise järel maksta koha kindlustamiseks 70 € ning ülejäänu vahetult enne kursust või sularahas kohapeal. Võib maksta ka kõik kohe.

Kursusel osalejail palutakse loobuda kursuse päevadel või juba veidi varemgi alkoholist, tubakast, uimastitest, valuvaigistitest ja teistest retseptivabadest ravimitest, lihast-kalast, maiustustest, nutiseadmete kasutamisest muuks kui hädavajaliku info otsimiseks ja edasilükkamatute kõnede tegemiseks ning kursusepäevadel mitte kasutada autot muuks kui asjade hoidmiseks. Loobume ka sünteetilistest puugi- ja põdrakärbsepeletitest (Off), lubatud on looduslikud. Me ei korja taimi, seeni ega marju kaasaviimiseks, võimalusel ei tapa ka putukaid, vaid peletame nad eemale.

Oodatud on kõik soovijad, nii naised kui mehed. Gruppi mahub 8 inimest.

Osalemissoovi korral palume täita vorm https://forms.gle/Rbi61fp5vrkDQiBfA, kirjutada [email protected] või helistada tel 56492769.

Lisainfo: [email protected]

Ürituse Facebooki sein: https://www.facebook.com/events/1955916814544678

Koolitaja enda läbitud viimase koolituse muljed: https://www.juugakoda.ee/2020/08/27/muljeid-bbtrsi-kursuselt-manniku-metsatalus-08-2020/

Koolitaja pool-ilukirjanduslik lugu “Puuk”: https://www.juugakoda.ee/2020/09/03/teraapialugu-puuk/

Koolitaja kirjutatud puugiinfomaterjal: https://www.juugakoda.ee/2020/09/03/loodussobralik-ja-moistlik-puuginakkusennetus/

Registreerumiseks palume kirjutada [email protected] või [email protected]

PDF:

Biodünaamilise hingamise klientide lood, Hingamisteraapia klientide lood, Klientide lood ja tagasiside

Naeratava maskiga, palavikuga närvipinget reguleerima kippunud nooremapoolne naine muutus biodünaamilise hingamise kuuriga vahetumaks ja rahulikumaks

See nooremapoolne naisterahvas oli kaitsnud magistrikraadi ja töötas üldiselt meeste pärusmaaks peetavas valdkonnas, kus pidi oma asjatundlikkust ja tõsiseltvõetavust igal sammul tõestama. Kõik inimesed pidasid teda vastutustundlikuks ja igas asjas kompetentseks, isegi ta vanemad suunasid kõik oma nõuküsimised ja abipalved talle, kuigi neil oli veel lapsi. Võib-olla need olidki põhjused, miks ta oli muutunud nii enda kui teiste suhtes ülinõudlikuks, kontrollivaks ja enesekriitiliseks. Kaks aastat tagasi elas ta üle emotsionaalselt keerulise lahutuse, millega kaasnes reedetuse tunne, reetjaks nii eksabikaasa kui endine kõige parem sõbranna. Lahutus oli tekitanud väga negatiivseid tundeid, mida Naine ei lubanud endal väljendada, sest kartis kahjustada oma lapsi, kes elasid vaheldumisi tema ja eksabikaasa juures.

Viimasel ajal, pärast pool aasta tagasi põetud grippi, oli teda hakanud kimbutama pidevalt tõusev väike palavik, mis oli hea indikaator, näitamaks päeva pingutavust ja stressirohkust – mida pingelisem päev, seda kõrgem kehatemperatuur. Peas ketrasid minevikusündmustele keskenduvad mõtted, mis kippusid olema negatiivsed ja eitavad. Lisaks sellele kannatas ta pingepeavalude all, kahtlustati ka migreeni. Pinges olles tõmbas ta ülakõhu ja õlad krampi ning lakkas hingamast. Ta oli olnud kunagi pidev trenniskäija, kuid hoidunud treenimisest pärast palavike algust. Nüüd oli ta jõudnud nii kaugele, et juba hingeldas kiiremini trepil käies.

Juugakotta tuli ta hingamisteraapia sooviga, olles otsustanud Algallika hingamise kasuks. Esimesel korral tehti läbi diagnostiline küsimustik ja esimene vabastava hingamise seanss. Naise kehas liikus päris palju energiat, ta tunnetas eriti suurt energialiikumist neerudest vaagnani, sääremarjades ja peopesa välisäärtes.

Juba pärast esimest seanssi märkas klient, et on muutunud süveneda soovivamaks, teda hakkas väsitama small talk ja tühjast tähjast lobisemine. Talle hakkas tunduma, et ta polegi vahepeal oma elus kohal olnud, see tegi kurvaks. Ta hakkas rohkem hindama oma ressurssi – aega, lõpetas tühja-tähjaga tegelemise ja oli selle üle rõõmus. Kontrollivus hakkas tasapisi vähenema, kord tabas ta end isegi kodus omaette tantsimiselt, mida polnud ammu teinud.

Kuna esimesel seansil liikus Naises nii palju energiat, tegi terapeut Naisele ettepaneku minna üle biodünaamilisele hingamisele, mis tundus tema olukorras tõhusam. Naine oli nõus.

Esimesel biodünaamilise hingamise seansil liikus Naise kehas palju energiat, ühest kohast teise liikusid värinad ja surinad. Pähe kerkis mõtteid ja pilte asjadest, millega vaja tegeleda. Naine nägi end kaljukotkana lendamas ja tal tekkis kindel idee minna rabasse. Seansi lõpus sai ta kontakti suure kurbusega enda sees.

Ta muutus haavatavamaks ja see aitas tal väljendada oma tundeid ja vahetumalt suhelda nii mõnegi inimesega. Üks neist oli endine sugulane eksabikaasa kaudu, kellega oli ta olnud väga lähedane, pärast lahutust aga polnud temaga enam usalduslikku suhet olnud. Selgus, et seda sugulast oligi lähenemast takistanud Naise naeratav mask ja oma saavutustega kiitlemine, mis oli tegelikult kaitsemehhanism. Nüüd aga suutis ta selle kõrvale heita ja sellest oli abi J Tegelikult naeratas Naine pärast kaht teraapiaseanssi isegi varasemast rohkem, aga see ei olnud enam mask, vaid ehtne naeratus. Tema sooviks oli muutuda veel vahetumaks ja veel rõõmsameelsemaks.

Kolmanda hingamisseansi ajal tekitasid üles kerkivad emotsioonid Naise kehas vibratsiooni, ta nägi eredaid värve ja koges kellegi õrnu armastavaid käsi oma põskedel, kuigi terapeut oli parasjagu ta jalgade juures. Naine tundis, et ta on hoitud!

Neljanda, suu ja lõua seansi ajal lubas Naine endal väljendada rohkem kui tavaliselt ja kõik hakkaski üles tulema. Lõdvestuse ajal läks ta süda nii pahaks, et ta kartis, et hakkab oksendama. Seda siiski ei juhtunud, tekkis hoopis lendamise tunne ja uus põskede paitamise tunne.

Kurguseansil vabam eneseväljendus jätkus. Naine märkas, et tal on kerge teha kõva häält kuni karjumiseni. Hingamise ajal läks ta väga sügavale ja sai muljeid, mida on raske sõnadesse panna. Lõpuks ometi oli klomp ta kurgust välja hingatud ja ta hakkas hingama kolmemõõtmeliselt – tema keha laienes külgsuunas, ette-taha ja üles-alla, mis näeb välja lainetamisena. Seansi lõpuks oli Naine väga näljane, mis näitab suurt eluenergia liikumist kehas J

Pärast kurguseanssi hakkas Naine end avatumalt väljendama ka mujal, sh töö juures, klassi lapsevanemate listis ja sõprade seltskonnas. Ta muutus konkreetsemaks ja nõudlikumaks, ei lubanud endale pähe istuda ega teiste eksimusi enda arvele kirjutada. Mõned hakkasid teda pidama konfliktseks inimeseks.

Südameseansil avastas Naine, et ta ei ole lasknud kedagi endale lähedale, isegi kallistamine on talle vastumeelt. Ja tegutsedes lülitab ta tunded ja emotsioonid välja. Südametasandil on ta viimasel ajal julgenud olla ainult oma lastega.

Südameseansil õnnestus Naisel oma süda täielikult avada. Energia liikus ta kehas kiiresti, kord ta isegi tundis torget alakõhus, mis andis järgmisel hetkel sädeme ninaotsa J Ta hingas jällegi kolmemõõtmeliselt ja velgi avatumalt kui varem, seansi lõpu poole sirutusid ta käed külgedele, nagu linnutiivad.

Naise diafragmaseanssi võib nimetada: „Hing tuli sisse“ või ka „Südameenergia tuli sisse“. Tekkis täiuslik kolmemõõtmeline täishingamine, Naine nagu suudles õhku. Keha läbistasid värinad, millest sai üle hingates. Ta kallistas ja silitas iseennast ja suurt kuldkollast palli, mida ta oma kõhu peal nägi.

Kõhuseanss oli algul varasematest märksa nõrgema hingamisega. Naine tundis, et on väsinud, kõik tuleb raskelt. Ta jõudis tardumuse kohta, käed olid külmad. Terapeudi küsimused tõid ta uuesti kohale. Ta tunnetas, et hingab, tekkis elujanu. Ta tundis, et ei taha apaatne olla. Abaluude vahel, ühes punktis, kus ta tavaliselt valu tundis, andis end hoopis tunda mõnus soojus J Kokkuvõtteks oli ka see seanss täiuslik.

Vaagnaseansi eel oli Naisel olnud tüli eksmehega, kes oli saanud haisu ninna tema uuest suhtest. Eksmees oli teda peoõhtul solvanud. Hea veel, et uut elukaaslaste seal ei olnud – Naine kartis, et siis oleks kakluseks länud. Eksmehel ei olnud suhtest Naise sõbrannaga midagi välja tulnud, nüüd olid kõik ta lootused rajatud Naise uue suhte ebaõnnestumisele ja kogu Naise iseseisva toimetuleku läbikukkumisele. Selleks ei põlanud ta ära ühtki vahendit, isegi nendevaheliste lapsi puudutavate majanduslike kokkulepete unustamist. Oli, mida vaagnaseansis vabastada.

Vaagnaseansi lõõgastuse ajal tekkis Naise kõhtu raske kogum, süda läks pahaks. Iiveldus kadus, kuid raskustunne liikus jalgadesse. Ja lõpuks saabus ka täielik lõdvestus.

Naine märkas, et on suutnud olla viimasel ajal rohkem keskmes ja rahulikum kui kunagi varem. Ja kui ta isegi hetkeks endast välja läheb, suudab ta kiiresti keskmesse tagasi tulla. Ta tundis, et on leidnud endale õige teraapia, õige teraapia ja õige terapeudi. Ta on käinud sel sügisel pika tee enda suunas ja kuigi ta pole veel kohale jõudnud, pole ta ka enam see naeratava maski taga palavikuga emotsionaalset pinget reguleeriv tüüp, kes ta oli olnud.




Kujutised on illustratiivsed ja pärinevad portaalidest Pexels ja Pixabay, mis lubavad oma fotosid vabalt kasutada.

Biodünaamiline hingamine ja trauma vabastamine, Hingamisteraapia

Õpituba “Inspiratsiooni andvad ja lõõgastuda aitavad hingamis- ja liikumistehnikad” TÕNi raames

Koolitus loomingulisse paigalseisu jõudnud ja/või stressi kogevatele inimestele. Hingamisviisi mõju ja eesmärgipärase muutmise võimalused. Väliste lihaste treenimise kõrvale kogukehaliikumise sissetoomine. Praktilised hingamis- ja liikumisharjutused ja tantsud.

Uurime, mis rolli mängib nii loomingulise paigalseisu kui stressiseisundi juures hingamisviis ning kuidas mõjub hingamisrütmi,- sügavuse ja -tempo muutmine. Vaatleme erinevusi enamasti spordiks peetava väliste lihaste treenimise ning füsioterapeutide soovitatud süvalihaseid treeniva kogukehaliikumise vahel.

Teeme praktiliselt läbi mõned kogu keha liikuma panevad harjutused ja tantsud, kaasates tavalisest sügavama hingamise.


Koolitaja on hingamisõpetaja ja biodünaamilise hingamise sertifitseeritud terapeut Reet Karro.

Koht Tartu Linnaraamatukogu Karlova harukogu koolitusruumis, Tehase 16, Tartu.

Aeg 15. oktoober 17:30 – 19:00.

Eelregistreerimine tel 7308473 või 7308472 (Karlova raamatukogu) või vormil https://forms.gle/bSj1RLiDSmDPcPo66

Lisainfo Reet Karro, tel 56492769, [email protected]

Täiskasvanud Õppija Nädal on iga aasta oktoobris toimuv täiskasvanuhariduse ja elukestva õppe populariseerimise üritus, kui toimuvad tasuta koolitused, õppepäevad ning tänu- ja tunnustusüritused.

Lisainformatsiooni küsi oma maakonna koordinaatorilt.