See juhtus jälle … Kes on lugenud mu juttu „Trauma vabastamisest Peter Levine’i järgi“, teab, et kukkusin või õieti lendasin 2017. aasta suvel jooksuhoo pealt asfaldile, nii et tegin õhulennu ja seejärel kündsin asfalti ühe põlve, ühe küünarnuki, ühe labakäe külje ja lõuaga. Siis oli mind vaja väikestest asfalditükikestest puhastada, nende pintsettidega äranoppimine võttis päris pika aja ja oli piinav. Ja kui näovigastused paranesid paari päevaga ja kätel nädalaga, siis põlve paranemine võttis nädalaid ja põlveliigese alumisele pinnale tekkis koguni nekroos ehk surnud kude, mida ei võtnud ära ükski apteegisalv, vaid värske mesi mille kinnitasin nekrootilise koega täidetud augu kohale kapsalehega. Kapsas ja mesi koos tõmbasid kõik ebavajaliku ära. Aga enne, kui selle soovituse sain, pidin kasutama palju sünteetilise lõhnaga naftapõhiseid salve, millest pealegi mingit kasu ei olnud…
Minu tollane trauma oli füüsiliselt kerge. Ei mingit ohtu elule ega pikemas perspektiivis tervisele, ei mingeid teisi vigastatuid, kelle vigastused lisaksid veel emotsionaalset raskust, ei mingeid hirmuunenägusid ega päevasel ajal peas kerivaid mälestuspilte traumast. Kuid ikkagi oli see ootamatu, valus ja tuletas meelde, kui kaduv võib olla hea füüsiline vorm ja heaoluseisund, kui sa ei saa enam treenida ega lihaseid koormata. Terapeudina pidin vahetama biodünaamilise hingamise ja traumavabastuse, mida sel ajal energiliselt praktiseerisin, uuesti Algallika protsessi ja hingamistöö vastu. Viimane ei esita terapeudile kehalisi nõudmisi. Seda pakkudes ei pea Sa olema füüsiliselt tippvormis ja vaimselt olid sellel samuti kindlamad ja turvalisemad raamid, millest tänulikult kinni haarasin.Peter Levine rõhutab, et trauma läbiteinu vajab mõistmist ja tugevat emotsionaalset tuge. Kuigi tal on impulss tegutseda, peaks ta lebama ja puhkama. Toetaja peaks julgustama teda õnnetusest rääkima, jagama mitte üksnes fakte (mis juhtus, kuidas juhtus), vaid emotsioone – mida traumat üleelanu mingil hetkel tundis. Ja elama kogetut läbi kogu kehaga – värisema, judisema, tõmblema jne. Samuti lõpetama impulsse, mis neil enne traumat olid (kes oli kuhugi teel, peaks selle teekonna lõpuni käima) jne. See on garantii, et trauma ei jääks pikemaks ajaks kehasse ja seda üleelanu ei jääks töövõimetuks. Iga inimene ise võiks ka olla teadlik, oma tundeid märgata ja igal juhul abi küsida, kui traumaga toimetulek ülejõu käib. Ka mina ise katsun vastavat teadlikkust tõsta ja Levine’i sõnumit levitada.
Minu jaoks on biodünaamilise hingamise ja traumavabastusega tegelemise aeg olnud kohaletuleku õppetund. Olen juba oma sünnikogemuse ja elu varaseima trauma mõjul kehast välja lendav tüüp, kes raskel hetkel pigem oma keha kohal hõljub, kui kõiki neid valusad tundeid ja aistinguid kogeb. Ka vabastavalt hingates ja mediteerides sain aastaid kehast põgenemise kogemusi, mille vältel ma ei teadvustanud, mida tunnen, olin lihtsalt kusagil, kus mul oli parem kui selles kehas. Biodünaamilise hingamise terapeudiks õppides nõuti minult aga kohale jäämist. Kuna selle teraapia eesmärk on võtta oma keha uuesti täielikult enda alla, kui ka trauma järel kokku tõmbusime ja vaid selle ühes pisikeses nurgas istusime. Eesmärk on jääda kohale kõiges, mida tunneme. Ja mina kui lapsest saati hea ja kohusetundlik õpilane võtsin õppust 🙂 Liiatigi, kui mu kohale jäämist toetati massaaži, kehatöö, tugevate puudutuste, aroomide, helide ja viirukitega. Ja oskusliku juhendamisega. Õppisin kohale jääma, vaatamata sellele, mida tunnen. Arvasin, et olen kohal ka kõigis oma tegevustes ja see õppetund, mis võib juhtuda, kui jooksen ja ei vaata jalge ette, vaid mõtlen oma suurtest plaanidest, on õpitud.
Kuid siiski, siiski. Neli aastat pärast eelmist traumat, 6. oktoobril 2021 jooksin jälle mööda asfaltteed. Seekord ei olnud mul jooksuvarustust, vaid täitsa tavalised linnariided – poolsaapad, retuusid jalas, pikk maani seelik, villane poolmantel ja kootud müts. Mul ei olnud käes kindaid, sest kartsin, et jooksen ennast higiseks ja nahkkindad ei lase õhku läbi. Ühes käes oli lillebukett, mille olin lasknud eelmisel päeval oma vanema poja endisele klassijuhatajale õpetajate päevaks teha. Kuna õpetaja esimene tund algas kell 9, oli vaja kiirustada, sest selleni oli vaid 10 minutit aega…
Ma ei jõudnudki kodust eriti kaugele. Selles kohas, kus allpool asuvalt kruusapinnalt algas kõrgem asfaldiga kaetud kõnnitee, takerdus saapanina asfalti ja algas tuttav õhulend. Mu ema on ühekorra niimoodi kukkudes jäänud ilma esihammastest. Vist soovist sellist ebameeldivat kogemust vältida keerasin kukkudes hambad kõrvale ja selle tulemusena said löökide ja marrastuste osaliseks vasak kulm, vasak põsesarn ja põsk ning vasak suunurk koos lõuaga. Järgmine koht, mis mu raskust kanda võttis, olid labakäed, eriti vasaku käe välimine külg ja peopesa päkk ning parema käe peopesa päkk. Eriti valus oli kukkumine põlvedele, ma tundsin juba kukkumise ajal, missuguse paugu nad said ja nad muutusid kohe valusaks.Võrreldes nelja aasta taguse suvise kukkumisega olin palju paksemini riides. Siis oli mul käisteta spordisärk ja lühikesed retuusid, nüüd villane poolmantel ja pikk seelik. Siiski suutis seelik kukkudes ülespoole lennelda ja põlvi jäid katma vaid õhukesed retuusid, millest üks põlve kohalt rebenes. Näo peal ei olnud mul seekord ei näokreemi ega meiki, sest pidin pärast koolimajas ära käimist minema Aurasse ujuma, esimest korda pärast läbipõdemise tõendi saamist. Mõtlesin, et kreemitan ennast pärast ujumist ja sauna. Arvan, et kui mu näol oleks olnud meik või vähemalt rasvane kreem, ei oleks kokkupuude asfaldiga mõjunud nii laastavalt. Ja kui käes oleksid olnud nahkkindad, ei oleks neid auke, mis praegu käepäkkadesse tekkisid, üldse tulnud. Jalas oleks võinud ka midagi paksemat olla …
See on kõik tagantjärele tarkus. Kuid vähemalt emotsionaalse komponendi olulisuse traumast taastumisel olen täielikult endale selgeks teinud ja seda ei jäta ma enam kunagi kahe silma vahele. Mu tark keha hakkas kogetut maha laadima vappudes ja värisedes. Sellest sain aru, et olen šokis ja vajan kellegi abi. Mu esimene impulss oli söösta oma armastatud mehe käte vahele. Kahjuks see ei õnnestunud – tal oli hommikuse tööleminekuga kiireks läinud ja nägin ainult tema jooksujalu kaugenevat selga (tema töökoht on meie kodule nii ligidal, et ta läheb sinna jala ja hoiab ka tööautot seal). Minu hüüdu ta ei kuulnud ja nagu hiljem selgus, oleks ta mind lohutama asudes kliendi juurde hiljaks jäänud.
Pidin leidma teise variandi toetuse leidmiseks. Käisin duši all ära, uhtsin tolmu, kruusa ja asfaldipuru, kui seda oli, haavadest välja ja määrisin kõikjale ekstra haavaraviks Eesti mesiniku käest hangitud pastöriseerimata kärjemett. Mesi sai oma tervendamistööd alustada ja helistasin emale. Esimesel hetkel ma ei saanud ka teda kätte, hiljem selgus, et ta ootas arsti konsultatsioonikabineti ukse taga. Mingil hetkel, kui tema numbrini veel mitu inimest aega, helistas ta tagasi ja sain talle kõik ära rääkida. Mu ema on väga hea kuulaja, endine haiglaõde ja lasteaia vanemõde ja ta suutis mulle pakkuda täpselt nii palju toetust, kui vajasin. Ei olnud vaja mingeid nõuandeid, lihtsalt osavõtlikku, hinnanguvaba kuulamist. Ja ma „lülitusin uuesti sisse“.
Kasutan sellist väljendusviisi Stanley Rosenbergi raamatu „Uitnärvi ravijõu rakendamine“ mõjul. Trauma paneb sind välja lülituma, oma kehast kaugenema. Et sa ei tunneks kogu seda füüsilist ja emotsionaalset valu. Osavõtlikkuse, eriti aga teise, juba sisse lülitunud inimese mõjul, saad tulla tagasi oma kehasse.Ma ei piirdunud sel päeval ainult ema toetusega. Mingil hetkel sain end siiski mehele tühjaks rääkida, helistasin ka ühele tütrele. Õhtul oli Binnie A. Dansby õpetatud Algallika protsessi ja hingamistöö terapeutide veebikoolitus ja seal pakkusid mulle suurepärast toetust Binnie ise ja mu hingamisterapeutidest kolleegid. Sain ka vabastavalt hingata ja ennast emotsionaalselt tühjaks laadida. Päris õhtul oli juba päris hea olla, ainult põlvevalu ja põsevalu tuletasid meelde, et see ei olnud tavaline päev 🙂
Ööseks kaitsesin haavad tavaliste sidemetega , otse haava peale määrisin kärjemett ja panin selle peale kapsalehe. Ja seejärel side. Ma ei tea paremat haavaravi ja kiidan seda väsimatult. Kodus, kui haavad ei pea olema sidemega kaetud, määrin neile homöopaatilist Traumeeli salvi ja võtan päevas ka 3-4 Traumeeli tabletti. See sisaldab homöopaatilist arnikat, mis on parim keha vapustusest taastaja.
Minu järeldused: olen asfaldil joostes veel ettevaatlikum. Katsun aega paremini planeerida ja vajalikesse kohtadesse kiirustamata kohale jõuda. Kukkumistehnikat annaks vist veel lihvida, kas võtta spetsiaalne trenn? Haavaravis ja emotsionaalse traumatoetuse hankimisel/pakkumisel jätkan sama poliitikat. Olen nii tänulik toetavate kogukondade eest, millesse kuulun ja selle toetuse eest, mis on alati käepärast. Toetuse väli võiks veelgi laieneda. Olen tänulik Binnie A. Dansby’le Algallika afirmatsiooni „Minu keha on kaitstud, olenemata sellest, mida ma tunnen“ eest. Olen tundnud oma õnnetuste ja kukkumiste ajal palju valu, kuid pole kunagi murdnud ühtki luud 🙂 Armastan traumatööd ja armastan elu!
*******************
Terapeut Maarireet (Reet Karro) kirjutab oma elust ja pakub oma teraapiaid Juugakojas Tartus. Loos mainitud teraapiatest võib temalt tellida näiteks Algallika protsessi ja hingamistööd ning biodünaamilist hingamist ja traumavabastust. Vt www.juugakoda.ee
Maarireet: Autor Stanley Rosenbergi eri distsipliinidest omandatud tarkuste, muljetavaldava sünteesi- ja üldistusvõime ning pikaajaliste kehatöö kogemuste baasil kirjutatud raamat.
On selgunud, et väga paljudel haigustel, häiretel, psühholoogilistel ja sotsiaalprobleemidel on üks põhjus: uitnärv ehk vagaalnärv ehk vagus ei tööta korralikult. Selle tulemusel ei suuda inimene olla oma loomulikus seisundis – õnnelik, armastav ja usaldav – vaid on pinges, mures, üleskrutitud või kannatab mingite häirete all (nagu depressioon, ärevus, ärritunud soole sündroom, sagedased õnnetused, alkoholism vms).
Katkend raamatust:
“Paljud inimesed maadlevad terviseprobleemidega. Sageli meenutavad nende lood Kreeka mütoloogiast tuntud võitlust maailma tugevaima mehe Heraklese ja merekoletise hüdra vahel. /…/ Hüdra oli ohtlik vastane, isegi tema hingeõhk oli mürgine. Iga pea asemele, mille Herakles maha raius, kasvatas hüdra, kes paistis surematuna, kaks uut. /…/ Heraklese õnneks oli hüdral üks nõrk koht – üks tema peadest oli surelik. Kui Herakles leidis hüdra sureliku pea ja selle maha raius, siis sai hüdra lõpuks surma.
Mütoloogiline hüdra on metafoor selle kohta, kui frustreeriv on, kui pärast ühe sümptomi väljaravimist ilmub selle asemele üks või mitu uut. Nagu hüdra mitu pead, kimbutavad paljusid meist tervisehädad ja sümptomite ükshaaval ravimite või operatsiooni abil ära ajamine võib tuua küll ajutise kergenduse, kuid ei pruugi välja juurida nende sümptomite põhjust.
Mõnikord on nii, et võtame rohtu ühe terviseprobleemi jaoks, teist teise jaoks ja kolmandat esimese kahe kõrvalmõjude tõttu. Võimalik, et peame võtma mitut eri rohtu iga päev. Kuid sageli aitavad rohud ainult ajutiselt, kui üldse, ja mõnikord peame neid võtma elu lõpuni.
Meie ühiskonnas loodetakse peamiselt kahele tavameditsiini meetodile: biokeemilisele (ravimitele) ja kirurgilisele. Need on võimsad tööriistad, mis on väga väärtuslikud ja aidanud paljusid inimesi, sealhulgas mind ennast. Kirurgia võib elusid päästa. Kuid isegi kõige paremast operatsioonist jääb alles armkude, mis võib vähendada liikuvust, takistades lihaste ja sidekoe kihtide vaba libisemist üle kõrvalasuvate kihtide. /…/
Nagu võitluses hüdraga, on meie sümptomite allasurumise tulemus sageli see, et esile kerkivad aina uued sümptomid. Selleks aga, et püsivalt paremat tervist saavutada, on võimalik kasutada siiani suuresti puutumata potentsiaali, mida pakub närvisüsteemi talitluse mõistmine ja keeruliste tervisehäirete käsitlemine uuel viisil. /…/
Selle asemel, et käsitleda üksikuid sümptomeid kui eraldi probleeme ja igaühe tarvis tablette võtta, oleks parem leida ühine lõim, mis neid kõiki seob. Võimalik, et leiame ühe lihtsa ja tõhusa ravimeetodi, mis leevendab või juurib välja need paljud ja väliselt sõltumatud probleemid – võimalik, et meil õnnestub üles leida hüdra surelik pea.
See ühine lõim võib olla üsna lihtne: kõiki selles nimekirjas loetletud probleeme
[ehk lihaspinget, migreeni, seljavalu, liighigistamist, artriiti, närvilisust, ärrituvust, masendust, energiapuudust, kurvameelsust, ärevust, unehäireid, astmat, kõrget vererõhku, südame arütmiat, seedehäireid, maohaavu, ülesöömist, allergiaid, sagedast külmetumist, sagedasi vigastusi, alkoholismi, ravimisõltuvust, autismi, Aspergeri sündroomi, hüperaktiivsust, seksuaalset külmust, usaldamatust, mäluhäireid, keskendumisraskusi, otsustamisraskusi, aknet, PMSi jne] põhjustab vähemalt osaliselt uitnärvi dorsaalse haru talitlus või seljaaju sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus ning nende kõigi puhul aitab see, kui taastada uitnärvi ventraalse haru ja teiste sotsiaalse kaasatuse jaoks valike närvide normaalne talitlus.
Tänapäeva meditsiinis jäetakse peaaegu alati tähelepanuta idee, et nende terviseprobleemide korral on oma roll kraniaalnärvidel. Enamik inimesi ei tea suurt midagi ajutüvest, kust need närvid alguse saavad, ja kraniaalnärvidest endist.
Ma usun ja olen korduvalt tõestanud, et kui saame viis sotsiaalset kaasatust toetavat närvi korralikult tööle, siis saame suure tõenäosusega leevendada või välja juurida paljud selle nimekirja sümptomid. Selle usu aluseks on minu enda mitme aastakümne pikkune kliiniline kogemus ja sadade teiste terapeutide kogemus, keda ma olen Stanley Rosenbergi Instituudis koolitanud.”
Kirjastuse enda tutvustus: “Elutähtis uitnärv annab võime nii sügavalt lõdvestuda kui ohu korral kohe reageerida. Selle häiritud olek võib põhjustada paljusid haigusi ja selle tasakaalu viimine ravida neist enamikku.
See raamat õpetab lihtsate harjutuste abil reguleerima oma uitnärvi, et jõuda sügava lõõgastuseni, magada paremini ning taastuda vigastustest ja traumadest. See harutab lahti krooniliste haiguste saladused ning selgitab, kuidas ja miks need tekivad. Kui kehas taastub turvaline seisund, häälestab see end ise tervenemise ja taastumise teele. ”
Maarireet: Mõelda vaid, kui suur kergendus oleks see kogu ühiskonnale, kui kõik inimesed õpiksid reguleerima oma uitnärvi! Inimesed ei kulutaks enam perearstide, eriarstide, psühholoogide ja psühhoterapeutide uksi ja saaksid elada rahuldust pakkuvamat elu.
Puuginakkuste juhud sagenevad. Paljud puukide kartjad väldivad looduses liikumist, raiuvad majade ümbrusest ja asulate lähedusest puud maha ning muudavad kogu koduümbruse ökoloogilises mõttes kõrbeks, kus on heal juhul mõned õitsvad põõsad ja lilled, kuid kümnetel ruutmeetritel, kus võiks olla samuti elurikkus, kiratseb vaid paar kõrreliste liiki, mis on nullilähedaseks pügatud (nn kultuurmuru).
Välismaal on mitmetes riikides olukord veelgi hullem metsaaluste mürgitamise, keemilise puugitõrje ja metsloomade puugitõrje-söödatornideni, kuhu sööma tulevate metsloomade karvkatet töödeldakse mürkainetega. (Vikipeedia)
Me oleme seda teemat uurinud ja nendime, et puugihirmus puude maharaiujad on valel teel, sest puugid ei kukuta ennast puu otsast alla, vaid ronivad inimese jalgu mööda üles. Muru olematuks niitjad on valel teel, sest tihedalt hooldatud muru ei paku toitu sipelgatele, mesilastele ja herilastele, kes puuke hävitavad ning liblikatele ja muudele putukatele, kes oleksid toiduks lindudele, kes puukidest toituvad. Suuremahulise metsaraie taga olijad on valel teel, sest kui metsade raadamise ja lageraie tõttu kaovad puukidele tavapäraselt toiduks olevad hiired, rotid, nirgid, nugised, tuhkrud, oravad, metssead, metskitsed, jänesed, rebased, põdrad, hundid, tedred, metsised, nurmkanad, püüd, rukkiräägud jt, on puugid ellujäämiseks lihtsalt sunnitud hakkama inimverest toituma.
Lisame posteri, kus on kokku võetud nii eelnev info, kui ka soovitusi nii enne metsa minekut, pärast metsast tulekut, kui puugihammustuse järgsel perioodil. Kui neid järgida, ei ole midagi karta ja puukidega saab probleemivabalt külg-külje kõrval eksisteerida.
Kui posterit ei ole näha, soovitame vahetada brauserit, kopeerides artikli aadressi ja asetades selle uue brauseri aadressiribale. Meil endal näitab pilte Internet Explorer.
Kuid puukidesse võib suhtuda ka hoopis teisiti – et nad on mitte ohtlik nuhtlus, vaid Maaema õnnistus. Ja puugihammustus võib olla tõeline kingitus, mis paneb rohkem endasse vaatama. Kui niimoodi suhtuda, võib niidul tantsida lehviva seeliku või lühikeste pükstega ja paljajalu. Loe Juugakoja hingamisterapeudi Reet Karro pool-ilukirjanduslikku puugikogemuse lugu siit.
50-aastane loodust igatsev Algallika terapeut sattub teise hingamisteraapia, BBTRSi juurde
Kas näete selle teksti all päevalilledega maaliga fotot? Kui mitte, soovitan vahetada brauserit – Mozilla asemel Chrome või Internet Explorer, sest fotod annavad loole palju juurde. Sama vahetust soovitame, kui ei näe järgmisi pilte (neid on lehel kokku 5).
50-aastane Reet aastal 2016
BBTRS on meetod, kus terapeudil on vaimset, hingelist, emotsionaalset ja kehalist tipptaset nõudev roll. Et sellega hakkama saada, peab tema keha olema tugev, painduv, energiast pakatav, vibreeriv ja hästitoimiv. Mina olen BBTRSi juures olnud 2016. aasta juunist, kui valisin minna oma esimesele, 3-päevasele tutvustavale kursusele, olles ise 50-aastane (pildil) ning olnud väljaõppinud ja praktiseeriv hingamisterapeut alates aastast 2011. Mu põhiline hingamisteraapia meetod, Algallika protsess ja hingamistöö aitas minul ja paljudel mu klientidel leida oma mittetoetavaid mõtteid ning asendada neid elujaatavatega, mõista sünni tähtsust ja sünnitrauma mõju, muutuda enda ja teiste suhtes mõistvamaks ja leebemaks ning suhtuda kehasse positiivselt. Olen tänulik meetodi loojale Binnie A. Dansbyle – temaga algas minu elus suur tervenemine ja tänu temale suutsin ma jõuda oma noorima lapse ekstaatilise sünnituseni esimesel terapeudiõppeaastal. Kõigist tema juures õppinutest on saanud toetav kogukond ja turvavõrgustik, mille eest samuti suur tänu! Samas oli Algallika meetod suunatud Hingele ja Vaimule ning düsfunktsionaalsete mõtete muutmisele. Kehasse suhtuti austavalt ja tunnustavalt, seda võeti kui tervikut ja igasugune keha oli täiuslik selle heast või halvast funktsioneerimisest hoolimata. Võtsin selle suhtumise üle, kuid oleksin sellest hoolimata tahtnud kehast rohkem teada. Keerulisemates olukordades, näiteks kui kellelgi algas paanika, tundsin ennast ebakindlalt. Kui uus klient tellis 10 teraapiaseansiga kuuri, siis esimesed seansid olid muutusterohked ja transformeerivad. Kahjuks sattusid mitmed kliendid alates 3.-4. seansist uuele platoole, kust kõrgemale tõusta jõudsid alles 9.-10. seansil. Püüdsin olla seanssidel võimalikult toetav, kuid mõnikord oli raske kogu täiega kohal olla, kord jäin isegi kliendi juures istudes tukkuma 🙂 Sest terapeudi ülesanne oli toetavalt kliendi juures olla ja talle afirmatsioone öelda, tema kehale ei olnud mingeid nõudmisi, see võis ollagi loid ja mugav.
Lisaks oli mu isiklikus elus lahendamata probleeme, millest põgenesin töösse, raamatute lugemisse, filmide vaatamisse ja vaimsetesse kogemustesse. Meditatsioonidel ja hingamisseanssidel, kus olin ise mediteerija ja hingaja rollis, “kadusin tihti ära”, sain kogemusi, millest ma hiljem ei mäletanud midagi. Tundliku natuurina põdesin ka linnaelu stressi ja loodusest kaugenemise pärast, lahendust aga ei näinud, sest päevad olid täidetud hingamisseanssidega, õhtud koolituste ja grupiüritustega, vabal ajal tegelesin nooremate lastega ja kodu vajas ka koristamist – linnast välja sain rohkem puhkuse ajal ja kord kuus külastasime maal elavaid vanemaid, kuid oleksin vajanud hulga tihedamat kontakti loodusega.
Juba esimesel 3-päevasel kursusel sain aru, et BBTRS võib muuta kõik. Siin räägiti vähe, see-eest paikapidavalt. Teooriat esitati väikeste portsude kaupa, kogu ülejäänud aeg oli täidetud liikumise, praktiliste harjutuste ja hingamisega. See meetod äratas minus kirglikkuse, mängulisuse ja ürgsuse. Sain aru, et paljugi, mida olin pidanud paikapidavateks tõdedeks, oli tegelikult mulle vanemate või kooli või ühiskonna poolt sisendatud hirmud, tabud või piiravad mõtted. Ja mu enda elu pole äsja 50-aastaseks saanuna juba poolenisti ära elatud, vaid kõik on alles ees 🙂
Õpetaja Nisarga Eryk Dobosz (pildil ees keskel)
Eriti inspireeriv oli õpetaja Nisarga, kellel jätkus võhma meiega kõik kaasa teha, elu eest tantsu vihtuda ja järgmisel hetkel õrnalt ja tundlikult demoseanssi läbi viia. Ta oli ise kõik läbi tunnetanud, ka tõelise trauma läbi teinud ja selle endas tervendanud. Ta oli elanud Indias Osho kommuunis ja olnud kaaslooja BBTRSi looja Giten Tonkoviga. Peale BBTRSi õpetas ta LomiLomi ja MER massaaži ja tema kehatöö kogemus aitas paremini läbi tunnetada biodünaamilise hingamise ajal kasutatavad massaaživõtted. Mina, kes ma polnud varem ühegi Osho jüngri ega tantramehega lähedalt kokku puutunud, olin temasse vahepeal lausa armunud. Seejärel sain aru, et see oli naine minus, kes vajas tervenemiseks tervet meespoolt ja laps minus, kes vajas tervenemiseks tervet isa, see ei olnud tõeline armumine. Aga armastan ma teda küll, nagu kõiki inimesi 🙂
Elumuutvad ja loodussidet taastavad praktikad Emajõe ääres
Kursusel soovitati hakata ennast päevaks häälestama hommikuste praktikatega, mis peaksid hõlmama enda liigutamist ja energiatele avamist. Mina avastasin uuesti, et elan Emajõe lähedal, mille ääres on puuderiba ja puid on ka mu kodulinnaosas Karlovas. Ja on ka suuri muruplatse, mida küll niidetakse, kuid kuhu niitmiste vahepeal juba jõuavad kasvada ja õitsema minna põllulilled. Ja isegi kui midagi ei õitse, saab ometi seal käia paljajalu ja tõmmata endasse maaenergiat. Selline hommik muudab reipaks ja sõna otseses mõttes avab su kõigele heale, selle asemel, et viimase hetkeni magada ja siis närvis olles tööle tormata. Hakkasin neid rituaale praktiseerima, mida olen teinud tänaseni, sellesse piirkonda järjest lisanduva elurikkuse üle rõõmustades. 🙂
Klipp on tehtud aastal 2018.
BBTRSi terapeudi õppe algus. Töö tardunud energiaga.
Novembris 2018 osalesin teisel 3-päevasel tutvustusel ja kui sain kutse 2-aastasele BBTRSi terapeudi väljaõppele, ei kõhelnud ma hetkegi. Mais 2017 tegin läbi esimese 7-päevase terapeudiõppe mooduli, hingates nende päevade jooksul kuus toetusega hingamisseanssi, töötades läbi kõik keha pingevööd. Suurim avastus oli tardunud energia, mida oli mu kehas ohtrasti. Tajusin seda hiiglasliku betoonitaolisest materjalist risttahuka kujulise moodustisena oma rinna ja kõhu kohal. Esialgu oli see kompaktne, kuid hakkas pika peale kihistuma. Pealmised kihid sõitsid pealt ära ja kadusid aegamööda. Kuuendaks seansiks oli hiigelkaljust järel riismed, betoonmonoliidist saanud betoonirägu. Mu elus hakkasid asjad liikuma, hakkasin juba tegema praktikaseansse, kus sain endale uue rolli: “õpilane-praktikant”. Mulle, kes ma olin juba 6 aastat terapeut olnud, oli vabastav vabaneda nii suurest vastutusest – praktikaseansil kirjutas klient alla kokkuleppele, et vastutab ise oma heaolu ja seisundi jälgimise eest ning arvestab, et temaga tegeleb õpilane, mitte valmis meister 🙂
Terapeudi väljaõpe
Kaks aastat möödus päris kiiresti – mõlemal aastal kaks 7-päevast koolitusmoodulit, nende vahepeal hindeliste veebinaride vaatamine, kirjanduse lugemine ja dokumenteeritud praktikaseansside läbiviimine (kokku 100 seanssi). Hommikupraktika ja seanssidel liigutamine hoidis vormis, seansid klientidega olid huvitavad ja arendavad. Tundsin, et saan seal kasutada kõiki oma võimeid, nii vaimseid kui füüsilisi ja see oli hea.
Lõpujagamine pärast tunnistuse saamist
Lõpetasin 2-aastase väljaõppe augustis 2018, rõõmustades unistuse täitumise üle, tundes aga suurt puudust isiklikust BBTRSi teraapiast, sest viimastel moodulitel sain ise hingata üksikutel kordadel, enamikus olin assistendi ja grupitoetaja rollis. Sellel kursusel oli minu isiklikus protsessis siiski väga oluline seik: demoseanss õpetaja Nisargalt – seanss, kus ta avas minu hingamist ja südamevööd kõigi grupikaaslaste ees, aeg-ajalt grupile küsimusi esitades ja kommenteerides. Sain seal oma südame mõneks ajaks lahti ja hingamise varasemast märksa täielikumaks. Ja kuna ka grupitoetajad osalesid ühsmeditatsioonidel ja ühistantsudes ning tegid kõik kaasa peale toetusega hingamise, olin pärast kursust laetud uue energiaga ja sügisel tuli väga palju uusi kliente!
Tõusud ja mõõnad 2018-2020 BBTRSi terapeudina
Järgmise kahe aasta jooksul oli minu elus tõuse ja langusi. Raskeim aeg oli talvel ja kevadel 2019, kui soovisin taotleda täiskasvanukoolitaja kutset ja läksin pikale, mitu kuud kestvale kutse taotlemise ettevalmistuskursusele. Seal avastasin, kui vähe see, mida olin viimase kümne aasta jooksul õppinud ja kogenud, luges nn peavoolu ja tõenduspõhisuse apologeetidele. Minu terapeudikoolituste tunnistused ei tundunud üldse nõuetekohased. Puudusid neil ju nii registreerimisnumbrid kui viited õppekavadele. Lisaks ei olnud õppejõududel erialaseid teaduskraade. Olin rõõmustanud paljude klientide ja õpilaste tervenemise ja arengu üle, kuid mul ei olnud oma saavutuste kinnitamiseks kusagilt võtta teadusuuringuid. Tunnetades, et selle süsteemi jaoks, kuhu püüdsin sobituda, olen ma mitte kvalifitseeritud erialaspetsialist, vaid ilma hariduse ja kogemuseta inimene, sattusin masendusse ja kuna kursuse hinna sees oli igal koolituspäeval kolm maitsekohvijooki ning piiramatult komme-küpsiseid, hakkasin lohutuseks sööma. Esimesel korral ühe kohvi ja mitte ühtki näksi, viimasel korral juba kõik kolm ettenähtud jooki 2 tl suhkruga ja peoga magusat. Mis lisas kehakaalu, tekitas seedeprobleeme ja lisas veelgi rohkem masendust. Enesehinnang langes ja isegi 6-päevane Dan Brulé hingamiskursus 2019. aasta mais ei toonud mind depressioonist välja. Tundsin ennast seal nagu Tim Thaler, kes katab näo kätega ja nutab, et kõik arvaksid, et ta naerab, kuid naerda ta ei suuda … Märkasin, kuidas kõik teised avanevad ja arenevad nende päevade jooksul, kuid mina sain vaid uusi traumasid ja hingamisseansid ei olnud seal minu jaoks piisavalt turvalised, et usaldada ja transformeeruda. Enamik seansse olid ilma toetajata, tihti tuli keset hingamist otsustada, kas ise püsti karata ja hakata tantsu vihtuma nagu pool gruppi, või jääda lamama, kuid lasta teistel enda ümber tantsida, kus keegi võib su otsa komistada või sulle pihta minna – kui oled ärev, suurendab see ärevust veelgi …
Kuid suvel 2019 hakkasin uuesti tegema hommikurituaale – hommikujooksu Emajõe äärde Rebase paadisadamasse, sufi pöörlemist, jooga- ja aeroobikaharjutusi ühel paadisillal, paljajalu kõndi mööda Emajõe äärset niitu ja tšakrahingamist ühe hiiglasliku hõbepaju all Emajõe ääres. Loodus ravis mu masenduse, peagi suutsin jälle rõõmustada ilusa ilma, usaldavate lindude ja tärkavate taimede üle. Sügiseks olin tippvormis, enesekindel, rõõmus ja liikuv.
Vaheküsimus: kuidas suhtun oma koolitajaeksami ettevalmistuskursuse katsumusse nüüd?
Kursus täitis oma eesmärgi: omandasin täiskasvanukoolitajale hädavajalikud oskused ja põhimõtted, õppisin koolitusi paremini planeerima ja eesmärgistama, tutvusin paljude uudsete ja huvitavate võtetega koolituse vaheldusrikkamaks ja jõukohasemaks muutmiseks, hakkasin oma pädevuse tõendamiseks tõendusmaterjali koguma. Eksam on siiani tegemata, sest sain aru, et reikikoolituste ja esoteeriliste hingamisürituste tõenduspõhisuse tõestamine võib kujuneda raskeks. Need ei olegi tõenduspõhised, vaid tunnetuspõhised ja kogemuspõhised, nii tunnetus kui kogemus on kõigi holistiliselt mõtlevate inimeste jaoks oluline tõendusmaterjal – ma võin olla ise midagi kogenud, kuulnud teiste käest veenvaid kogemuslugusid, või võin olla ise midagi tunnetanud või usun kellegi, näiteks vaimse õpetaja tunnetuse kirjeldust. Usun seda, mis minu maailmapilti sobitub ja minuga resoneerub. Kui keegi väidab midagi, mis on läbi tunnetamata ja mida ta pole ise kogenud, ei lähe ma sellega kaasa. Aga saan aru tõenduspõhisust nõudvatest inimestest ja leida ka neile sobivat tõendusmaterjali. Selle aasta 1. oktoobriks, kui tuleb järjekordne eksam, loodan, et saan kokku mitte-enam-nii-esoteeriliste koolituste tõendusmaterjali. Sest metsakümbluse uuringuid on tehtud üle maailma, hingamisharjutuste mõju kohta leiab tõendeid, tervislikest eluviisidest rääkimata. Kui jõuan, teen enne oktoobrit veel mõned inglise keele koolitused 🙂 //
Mida arvan sellest, et õppejõududel pole erialaseid teaduskraade?
Mõlemal, kelle juures olen hingamisterapeudiks õppinud, on kõrgharidused teistel erialadel – Binnie A Dansby oli kunagi tipptasemel disainer ja Nisarga insener (MSc). Pärast erialalt lahkumist on mõlemad läbinud tohutult pika ja mujet avaldava isikliku teekonna, õppinud suurte meistrite juures (Binnie Omraam Mikhaël Aïvanhovi ja Nisarga Osho), teinudkoostööd esoteerikakorüfeedega (Binnie näiteks vabastava hingamise looja Leonard Orriga ja peaaegu iga maailmas tuntud hingamiskoolkonna loojaga), läbinud isikliku tervenemise ja oma sügavama olemuse juurde jõudmise protsessi ning tänaseks saavutanud muljet avaldava tervikliku maailmakäsitluse. Binnie on läinud rohkem vaimsuse, Hinge ja Vaimu tervendamise teed, Keha küll austatakse ja uuritakse teoreetiliselt, kuid jäetakse siiski aupaklikult kõrvale, lubades vaid hingamisel seda liigutada. Binnie jälgib väga teraselt teaduses, eriti psühholoogiateaduses toimuvat, rõõmustab uute avastuste üle ja võtab kõik kohe tarvitusele kui need tema süsteemi sobituvad. Tema õpetusel on suuri kokkupuutealasid positiivse psühholoogiaga, mida tavapsühholoogiateadus ebateaduseks ei pea. Nisarga jällegi austab Hingeja Vaimu, kuid tegeleb väga põhjalikult Kehaga. Tänaseks on temast saanud nii hingamisterapeut, kraniosakraalterapeut, MER-massaaži terapeut ja koolitaja kui ka Lomi-Lomi Nui massaaži terapeut ja koolitaja. Ta on võtnud anatoomia ja füsioloogia kursuseid Poola ülikoolides ja sooritanud eksameid. Ta teab kõigi luude, lihaste, kõõluste ja närvide funktsioone, kinnituskohti ja ladinakeelseid nimetusi. Arvan, et tema erialateadmised ei jää alla füsioloogiaõppejõu omadele. Mõlema teadmised ei ole kitsalt sügavad ühe eriala piires, vaid hõlmavad kogu terviku. Mõlemad näevad suurt pilti. Nad ei ole valinud kulutada aega ja näha vaeva enda pädevuse tõestamisega, vaid nähes, et nende teraapiatel on suur positiivne efekt, hakanud kohe inimesi aitama ja välja koolitama terapeute, kes samuti inimesi aitaksid. Sest seda on just praegu väga vaja! Täiskasvanukoolitajana tekkis mul soov kirjeldada nende õpetatavat ja nõudmisi nii hästi, et tekiks nõuetekohane õppekava, millele saaks taotleda akredeteeringut. Kuid kuna see on suur töö, pole ma selle juurde veel asunud.
Tõusud-mõõnad jätkuvad
Sügisel 2019 hakkasin tegema enda jaoks uudseid asju. Mind kutsuti Linnamuuseumisse uusreligioonide konverentsile (sealsed uurijad pidasid uusreligioonideks ka reikit ja vabastavat hingamist). Selle asemel, et piirduda kuulaja rolliga, tegin korraldajatele ettepaneku sisustada omalt poolt pause liikumisega, ettepanek võeti vastu ja sain kiitvat vastukaja. Osalesin ka muusikateraapia konverentsil ja koolitajate mittekonverentsil, kust sain väärtuslikke ideid. Tundsin end järjest paremini ja täielikumalt.
Radikaalne remont omal kulul
Lasin oma teraapiaruumis teha oma kulu ja kirjadega remondi, mis oli kõige pöörasem ja julgem asi, mida ma oma kõrges energias ette võtsin. Olin juba kolm aastat neis ruumides tegutsenud ja kogu aeg vaikselt kahetsenud, et ma kohe alguses, kui majahaldur ruumid minu vajaduste järgi kohandas, ei julgenud teoks teha oma visiooni avarast kolme aknaga hingamissaalist, kuhu ei sõida sisse ühtki seina. Kuna siis kui ruumi esialselt ümber ehitati, 2016. aasta lõpus, olin ma veel hirmus muutuste ees ning lõin kohkuma vastutusest kavandada ja otsustada ainuisikuliselt oma edasine töökeskkond, palusin abiväge ja mulle tuli appi pikaajalise ehitusfirma juhtimise kogemusega inimene, kel oli kogemusi ka teraapiaruumidega. Tema soovitas mul jätta alles eesruumi, et sisse tulles saaks lükandukse enda järel kinni tõmmata. Selle tulemusel jäi 48 m2 ruumidest ca 1/6 eesruumi alla, saal oli kitsas, sinna ei mahtunud joogamattide täisringi ning sinna sõitsid sisse eesruumi terav nurk ja lükanduks. Olin kolm aastat seda põdenud, nüüd aga, oma kõrges energias, otsustasin esialgse avara hingamisruumi plaani ikkagi teoks teha.
Kutsusin võimalikke töid üle vaatama ja pakkumist tegema väikese ehitusfirma juhataja, kes tuli koos majahalduriga. Õnneks lükkasid nad tagasi minu veelgi pöörasemad plaanid lõhkuda ära ka tagumised vaheseinad. Selle eest olen tänaseni tänulik ja üldse majahaldurile tema kaasamõtlemise eest! Eesruumi seinte lammutamisega olid nad üldiselt nõus, ainult saadud pakkumine lõi mind pahviks. See oli suurem kui ootasin ja oleks tähendanud firma konto rahast puhtaks kraapimist. Kusjuures ärihoonest lahkudes poleks ma seda tagasi saanud, sest ma ei olnud nõus sõlmima tähtaegset üürilepingut – soovisin vabadust. Pidasin nõu ehituse projektijuhist eksiga ja sain tema käest teada, mida sisaldab töö hind. Mõistsin, et see on raha, mille eest firma saab hoida palgal häid ja usaldusväärseid töömehi ja lasta neil korralikult teha just sinu objekti, mitte killustada nende päeva kiiresti eri kohtadesse toimetamisega, nagu paljude odavate tööde korral.
Hingasin seda olukorda ka. Avardununa mõistsin ka seda, mis toimus meie vahel energeetilisel tasandil. Ehitaja soovis pakkuda oma armastust. Kogu tema käitumisest ja olekust oli tunda, et ta on käinud vaatamas kümneid ja kümneid objekte, ta on muudkui pakkunud oma armastust, aga seda pole vastu võetud, või on hakatud hinda odavamaks tingima ja ta on sellest väsinud, väsinud tagasi lükkamisest, koonerdamisest, nurka surumisest, naha üle kõrvade tõmbamisest, tugevamatele alla jäämisest. Sest ta lihtsalt soovib pakkuda oma armastust ja tagada kindlustunnet oma töömeestele … Ja ma ei suutnud olla üks neist, kes koonerdavad ja hinna olematuks tingivad. Ma võtsin ta armastuse vastu 🙂 Riskides kaotada kõik – kui mingil põhjusel Juugakojale ei peaks klientidelt uusi makseid laekuma. Eesruumi vahesein lammutati ja seinad värviti valgeks, et ruumi vibratsioon muutuks kõrgemaks ja üldmulje oleks veel puhtam. Valminud ruumi üle vaadates märkasin, kui palju oli vaeva nähtud eri kõrgustel olnud eesruumi ja põhiruumi ripplagede ühtlustamisega. Ja tunnetasin veelkord seda armastust 🙂
Ootamatud tagasilöögid ja suur kriis
Tundus, et uuenenud, valgenenud ruumis, kuhu üks klient oli kinkinud ka hea bassiga muusikakeskuse, mis sobis eriti minu teraapias kasutatavate šamanistlike ja pärimuslike lugude esitamiseks, ei pidurda mind enam miski, kuid siiski algasid tagasilöögid.
Enne remonti
Pärast remonti
Mõnedele klientidele ei meeldinud lagedad, kardinateta valged seinad ja nad kadusid ära. Ja mõnedele ei meeldinud, et ei saa enam esiku ust kinni tõmmata… Mulle endale hakkas mõjuma valge värv, kui alguses tundus see uudse ja eriti puhtana, siis mingist hetkest hoopis haiglapalatiliku ja troostituna. Hakkasin taga nutma rõõmsat kollast, mis oli mind ümbritsenud varem ja mis kontrastis särava taevasinisega oli eriti ergutav. Eneselegi ootamatult hakkasin end tundma iga päevaga loiumana, rõõmutumana ja mõttetumana, kliente jäi vähemaks ja mõned pettusid. Veebruari lõpus olin juba täielikult mustas augus. Kui mul ei olnud kindlat kokkulepet tõlkele, teraapiaseansile või hädavajalikku käiku lastega, eelistasin tõmbuda oma voodis kerra ja igatseda seda, et ma midagi ei näeks, midagi ei kuuleks ja midagi ei tunneks. Ja siis tuli koroonakriis …
Imetlesin neid terapeute ja vaimseid õpetajaid, kes olid kohe hakkamas, inimesi julgustamas ja innustamas ja kellel oli ka tehniline võimekus hakata seansse veebi teel pakkuma. Nemad justkui teadsid, mis on tõde, mis vale ja usaldasid ennast. Mina mitte. Sain üle esialgsest paanikast ja leidsin suurt julgustust vandenõuteooriate gruppides, sest seal olid inimesed julged ja enesekindlad. Mõned neist püüdsid ikkagi endale kõiketeadja mainet omistada ja inimesi isegi veel suuremate ohtudega hirmutada kui peavool. Hakkasin pikapeale tunnetama, kes usub siiralt oma õpetust ja jagatavat infot, kes on kasu peal väljas. Eriti suurt hirmu mul enam ei olnud, see-eest ei usaldanud ma ennast. Kui varem olin tahtnud inimestega töötada, et aidata neil leida endas jõud ja eneseusaldus, siis nüüd ma ei usaldanud ennast, kaheldes, kas ikka olen pädev inimestega töötama ja koolitama. Sest ma ju ei teadnud kindlalt, mida neile koroona suhtes soovitada. Ma ei saatnud enam laiali uudiskirju, ei avaldanud kuulutusi ega infot. Olin enda silmis tühi koht.
Lõpust saab uus algus
Otsustasin oma tegevuse lõpetada. Õnneks ei olnud majahaldur nõus üürilepingut lõpetama kohe märtsis, vaid alles kolme kuu pärast. Otsustasin veel kolm kuud vastu pidada ja pisitasa edasi töötada, jälgides ennast hoolikalt, et ma oma võimaliku ebapädevuse juures ei kahjustaks kliente. Kevadpäike andis energiat. Panime Juugakoja tagaseina uuesti üles maast-laeni helesinised kardinad ja nende lähedale Kalli Pikase päikesekollase maali. Rõõmsa kollase ja särava sinise kooslus oli tujutõstev. Mais-juunis hakkas tulema uusi kliente, kellega toimus nii põnevaid protsesse, et pikendasin üürilepingut veel juuliks. Juulis aga sündis midagi imelist. Ei tulnud palju kliente, vaid üksnes kolm uut. See eest soovisid kõik kolm võtta terve kuuri ja teha see intensiivselt kuu aja jooksul, kui tavaliselt võtab 8 korraga kuur aega kaks kuud ja pikem isegi rohkem. Kõik nende protsessid olid minu endagi jaoks erilised ja teemad, mida me läbisime, nii olulised, et soovisin veel paremat vormi. Hakkasin ise sagedamini hingamisseansse läbi tegema ja mitmekesistasin erinevaid tervisepraktikaid, mida kasutasin. Kuna kahel kuuril kolmest olid tulemused märgatavad ja suured, kolmandal väiksemad, kuid siiski positiivsed, otsustasin selle kuu jooksul, et ma ei vaheta eriala. Jään BBTRSi juurde ja sel juhul on ju vaja täiendkoolitust!
2020. aasta Männiku kursusel sündiv transformatsioon
Leppisin BBTRSi terapeutide koolituse korraldajatega kõigepealt kokku, et osalen hõivatuse tõttu nende 8-päevasel kursusel 6 keskmisel päeval, jättes ära sissejuhatuse ja viimase päeva lõppkokkuvõtted ning tunnistuste andmise. Mõtlesin, et värskendan mälu, vaatan uuesti üle, kuidas õpetaja Nisarga iga pingevöö seansse läbi viib, omandan uued võtted, mis meetodisse on vahepeal lisandunud ja veedan kvaliteetaega huvitavate inimestega, lähedal loodusele. Kuid alahindasin järjekordselt selle teraapia elumuutvat jõudu ja kogu väge. Selle asemel, et natuke üht-teist uut omandada, sattusin nende seitsme päevaga, mis ma lõpuks seal veetsin (sest ei suutnud enne lõppu lahkuda 🙂 ) ning kuue toetusega ja ühe rühmaviisilise hingamisprotsessiga tõelisesse transformatsiooniprotsessi. Tänu vegan toidule, intensiivsele liikumisele ja hingamisele, alustas mu keha puhastusprotsessi, mis pärast kursust jätkus, kehakaal langes 4 kg (59 pealt 55 peale). Iga järgmine hingamisprotsess oli eelmistest võimsam, sügavam, emotsionaalsem, kuni tundlikkus muutus väga suureks ja süda avanes täiesti. Grupikaaslased tundusid vanade rindekaaslaste ja eluaegsete südamesõpradena. Vahepeal oli meel väga kerge ja pulbitses rõõm, teisel hetkel valdas meeli sügav liigutus- ja tänutunne. Männikult lahkudes oli tunne, nagu rebiksin südame puruks. Nagu seal oleks suur mull, mis venib sealt eemaldumise ajal nagu ragulkaniit, kuni ühel hetkel puruneb. Aga see ei olnud traagiline purunemine, sest olin täis energiat tuua see hea energia, usaldus ja armastus kõikjale oma elu, suhetesse kõigi inimestega. Ja tekkis põnevustunne, kas ikka suudan seda :)
Olen meie kursusest rääkides nimetanud seda elumuutvaks ja epohhiloovaks. Õppijaid oli 22, neist pooled Eestist ja pooled Euroopa riikidest (Poolast, Hollandist, Belgiast, Šveitsist, Saksamaalt, Inglismaalt ja Lätist). Lisaks pöörastele, kõiki emotsioone välja toovaile ekstaatilistele tantsudele oli meil iga päev loovülesanded, grupi- ja paaristööd, rollimängud, süvitsiminevad enesessevaatamised ja paaris hingamisseansid. Mul oli nii palju põnevaid ja sügavaid hingamisprotsesse. Näiteks oli mul üliemotsionaalne Vargamäe protsess, kus samastusin Krõõdaga ja elasin läbi ka sama loo kõik ülejäänud võimalikud arengustsenaariumid, Andrese pere juurest lahkumiseni ja Krõõda hülgamiseni välja. Elasin välja ka oma 16 aasta tagust pikaajalise abielu purunemise ja lahkumineku valu. Ja väljendasin seni väljendamata viha eksabikaasa vastu, mille välja elamise järel jõudsin leppimisse ja rahusse. Mul oli ka Libahundi ja Maimu protsess, kus töötasin läbi veel sügavamaid kihistusi endas – mineviku suunas liikudes orjaajast ristirüütlite tulekuni välja. Ja mõistsin mida vallutajad siit otsisid ja mida vajasid ja mida samad energiad ikka veel soovivad vallutada ja purustada. Ja leidsin endast ka jõu sellele vastu seista ja teisigi vabaduse rajale juhatada. Mida ma üha kindlamini tegemas olen. Muutus väljendub minu kehas ja elus. Ja on valmis laienema!
BBTRSi eesmärk on vabastada kõik keha pingevööd, kuni energia voolab vabalt läbi su olemuse. Eelmistel kursustel ja omaette tehtud seanssidel saavutasin selle seisundi ainult seansi lõpus mõneks ajaks ja pärast seanssi kogesin uuesti kõike seda, mis ei lase energial vabalt voolata. Seekord oli kõik teisiti. Jõudsin tõesti välja puhtasse energiasse ja puhtas energias kohtasin Maaema või Emakest Loodust. Kõik see, mida olin kunagi õppinud, kogenud või kuulnud, omandas uue tähenduse ja muutus uueks tervikuks. Sain aru, miks vana aja inimesed ei raiunud puud ega murdnud isegi oksa ilma luba küsimata, andeks palumata ja tänamata. Kui energia voolab vabalt läbi su olemuse ja sa tunnetad reaalselt Maaema, sa lihtsalt ei saa loodust kahjustada või läheneda sellele saaja mentaliteediga. See oleks orgaaniliselt võimatu, sest see puu, see oks on tükk sinust – sa ju ei raiu endal varvast maha, kui süüa tahad, edasise valu ja vaeva peale mõtlemata …
Tekkis palju loomingulisi plaane, millest mõnda olen juba hakanud ellu viima ja palju alles ootab oma järge.
Aitäh, aitäh, aitäh õpetaja Nisarga, kursuse korraldaja Kristina ja kõik fantastilised grupikaaslased Eestist ja välismaalt!
Männiku kursusel osalenud Reet Karro (fotol kõige parempoolsem)
P.S. Aitäh, majahaldur – olen tänulik, et tänu teie üürilepingu kohesest lõpetamisest keeldumisele on mul ikka veel alles biodünaamiliseks hingamiseks hästi sobivad ruumid, kus on liikumisruumi, õhku ja võimalus teha kõva häält ilma naabreid suuremalt häirimata!
*****
Reet on inglise filoloog-pedagoog (1990) ja kirjaliku tõlke magister (2004). Ta on osalenud enesearengukursustel 90. aastatest saadik, vabastavalt hinganud aastast 2002 ja olnud reiki juures aastast 2004. Alates aastast 2008 on ta osalenud erinevatel hingamisterapeutide väljaõppekursustel, õppinud Algallika terapeudiks 2008-2012 ja BBTRSi terapeudiks 2016-2018. 2021. aasta jaanuaris täitub tal 10 aastat hingamisteraapia erapraksise avamisest Tartus.
Reet on kooselus, viie lapse ema ja kahe lapselapse vanaema. Vabal ajal meeldib talle viibida looduses ja hoolitseda oma keha eest. Teda inspireerib muusika, luule, kirjandus ja kunst. Ta kaitseb elurikkust ning soovib näha jätkusuutlikuma ja säilenõtkema elu võidule pääsemist. Tema ideaal on kestlik kahanemine, mida saab teha lusti ja rõõmuga, kui tunneme ennast hästi ja inimsuhted on toetavad.
Kas olete saanud enneolematu energia- või heaolukogemuse Juugakojast, väikesest teraapiakeskusest Tartus, Karlovas ja soovite, et sama kogeks ka mõni teie hea sõber või pereliige? Võite osta meilt kinkekaarti. Üks võimalus on valik juba saaja eest ära teha – kinkida konkreetselt India peamassaaži või hingamisteraapia kinkekaardi. Teine võimalus on kinkida kaart teraapiaks piisavale summale, mis annab saajale võimaluse ise Juugakojas pakutavate teraapiate seas valik teha.
Praegu soovitame eriti oma 80 € kinkekaarti.
Miks see hea on?
selle sisse mahuvad kõik 2-tunnised teraapiad sh eriti tõhus biodünaamilise hingamise ja traumavabastuse 1:1 seanss.
pikematele, 2,5- ja 3-tunnistele ning paaris- ja pereseanssidele saab klient ise juurde maksta, kuid 80 € kaardiga on ka nende puhul suurem osa seansi hinnast siiski juba ette makstud.
mõnesid lühemaid seansse saab selle kaardiga kaks.
hingamiskoolituse valimisel saab saaja käia pool kursust tasuta.
saajale jääb valikuvabadus, millal lähima nelja kuu jooksul ja mis teraapia endale valida.
Soovitame!
Palume arvestada meie tavalise tööajaga E-R 9-17. Kaardisaaja peaks olema oma ajaplaneerimisel nii vaba, et talle sobiksid kas või aeg-ajalt ka tööpäevad ja tööaeg (v.a. hingamiskoolituste puhul, mis on neljapäevaõhtuti ja reikikoolituste puhul, mis on nädalavahetustel).
Artikkel on kokku pandud Reet Karro kiiresti üleskirjutatud märkmete põhjal ja on katkendlikum kui Binnie Dansby poolt tegelikult öeldu.
Küllusest ja manifesteerimisest
Viimasel ajal on astroloogilised kaardid näidanud palju kaost, mis väljendub ka igapäevaelus ja poliitikas. Käimas on erakordselt suur transformatsioon, ent ilmneb ka rohkem vastupanu. Kõigile tundub, et maailmas ei ole piisavalt ressursse, isegi rikkad on mures. Ka need, kel on palju, kasutavad võimalusi ressursside kokku krabamiseks, justkui valmistudes tuleviku raskusteks. Paljud loodavad oma manifesteerimisoskuse täiendamise peale, tudeerivad Külgetõmbeseadust. Kui selle rakendamine ei toimi, tuleks uurida oma külluse kohta käivaid mõtteid ja nende aluseks olevaid kogemusi.
Kõige olulisem, mida meeles pidada, on, et manifesteerimine põhineb heldusel. Selle saamine, mida tahad, ei ole ühesuunaline tänav. Olen ma valmis ka ise andma? Olen ma valmis korraga andma ja vastu võtma? Viibides looduses, isegi metsistunumas parginurgas või võsatukas, kus taimed vabalt kasvada saavad rääkimata põlislaanest, tunnetab igaüks, et loodus on külluslik, universum on helde ja kogu aeg andmises. Need on inimesed, kes kipuvad vinguma, et neil ei ole piisavalt. See ei ole loogiline! Kust see tuleb?
Meenutagem, mis toimus kõige esimesel korral, kui võtsime vastu küllust. Õhk, kogu maailma õhk, värskendav ja kosutav, tulvas meie avanevatesse kopsudesse , ja … Oli see aeglane, sügav hingetõmme, samal ajal, kui kopsud omas tempos, järkjärguliselt õhuga täitusid? Ümbritsesid meid teadlikud, tervendatud ja armastusse avardunud inimesed? Tõenäoliselt mitte! Kuidas võisimegi uskuda, et helde universum on helde, kui meie kopsud lausa plahvatasid avatuks, ja me kohe pärast seda valus kokku tõmbusime! Siiski on meid sünnist saati oodanud ja veel ootamas imelised, veel lahti pakkimata kingitused, nii palju kingitusi. Oleme nii mitmekihilised ja -mõõtmelised, et kui avame endas ühe tasandi, mõjutab see ka kõiki teisi. Loomeprotsess pole lõppenud, vaid jätkub kogu aeg.
Meil on väärarvamus, et kui temal on, siis mina ei saa seda. See ei ole nii! Me ei pruugi saada sama värvi või mudelit, kuid siiski saame seda!
Mis on küllus? Juba seegi, et olen siin. Sügaval südames ma tean, et olen sündinud küllusesse. Teadvustan, et universum on helde. Kuhu suunan oma tähelepanu? Kas tänulikkusele selle külluse eest, või nappusele/puudusele? Kas sellele, mida ma tahan, või sellele, mida ei taha. Arvestagem, et hirmul on vähem jõudu!
Kas mu sissehingamise alguses on endiselt foobiline värin? Olen ma valmis sellest lahti laskma, selle asemel hingama lõõgastunult haigutades? Olen ma valmis lubama oma kehal väriseda ja võbeleda?
Tuleb juhtida neid ressursse, mis meil on. Tunnetagem, mis on olemas selles ajas ja kohas. Kuhu juhtida oma tähelepanu? Juhtigem omaenda ressursse nii, et jätkuks ressursse, millega toetada järjest suuremaid ressursse. Võtkem endasse mõte: ma olen külluslik vaim ja külluslik intelligentsus, mul on lihtne luua seda, mida vajan ja soovin.
Ühiskonna teadvust toidetakse emaüsas. Hetkel toidetakse ühiskonna teadvust kohast, et oleme üksi ja eraldatud, mitte sellest kohast, et teeme seda koos. Ohvriteadvus ütleb, et mina ei muuda midagi, mina ei loe! Meie planeeti juhib ahnus ja idee, et ei jätku piisavalt, kuid see on patriarhaalne. Samas algab kõik üksikisikust, nii et need mõtted tuleks tervendada üksikisiku tasandil.
Keegi on öelnud, et raha on kõige puhtam armastusenergia, hoia see ringluses. See on energia, mis on saanud materiaalse kuju. Energia, mis pole ringluses, stagneerub, täpselt nagu armastuski. Selle näide on kõige kaunimalt serveeritud maitsev toit – kui see kusagile seisma jätta, muutub see juba paari päevaga teadusprojektiks. Raha on energia. Kas see on ringluses ja kas sellega on liidetud armastus? Võime lihtsalt valida nimetada raha heaks, armastavaks energiaks. Kui me seda ei tee, võime tahta sellest võimalult ruttu vabaneda, või kuhugi nurka seisma panna. Küsimused neile, kes arvavad, et raha ja armastus ei sobi kokku: „Kas teie armastus on välistav ja suunatud ainult asjadele, mis teile meeldivad? Või armastate kõike ja kõiki? Teil on valik: armastus või hirm? Elu või surm?“ Püüdkem panna armastus igasse lausesse, mis räägib ressurssidest. Suhtugem ka oma ostudesse nagu armastusse. Võime kirjutada rahale armastuskirja ja kutsuda ta külla!
Füüsiline universum on ema (mater), mateeria, naiselik. Spirituaalne universum (spirit, vaim) on mehelik. Eesmärk on vaimu materialiseerida ja mateeriat vaimuga täita ehk vaimustada.
Kõik, kes ütlevad, et ei arva midagi või ei taha rääkida Jumalast, neil on keeruline rääkida ka isast või neil on keerulised suhted isaga. Jumal on üks, seal oleme ühendatud.
Sõnad on olulised! Me valime sõnad ja sõnad hakkavad manifesteerima reaalsust. Me anname sõnadele energiat ja need manifesteeruvad. Nad sünnitavad asju. Sõnad on meele välja tulistatavad kuulid. Kas nad lõhkevad armastuses või surmas?
Kehast, sünnist ja valgusolemusest
Oleme alati oma kehaga koos. Kõigepealt uurigem alati keha! Sealt tulevad ka ALGALLIKA Protsessi ja Hingamistöö keskendavad küsimused:
Kuidas ma ennast praegu tunnen? (Tunnetan aistinguid oma kehas.)
Mida ma soovin väljendada? (Uurin oma mõtteid ja teadvustan emotsioone.)
Mis on see, mida ma soovin praegu luua? (Uurin ja visandan tegevusplaani.)
Siia võiks veel lisada küsimuse „Millist toetust ma praegu vajan?“.
Füüsilise keha omamine on mürarikas tegevus – saame kogu aeg väga palju signaale. Mediteerimine vaigistab selle müra.
Väärtustagem oma sündimise fakti. Oma keha loomine emaüsas on suurim saavutus! Iga hingetõmbega toidame seda tuld! Kõik inimolendid on praegu sünni ja tervenemise protsessis. Me ei pea kogu aeg kõiki teisi korda tegema. Töötagem süütusega iseendas, siis tekitame vähem konflikte ja kaost.
Tugevdagem oma valgusolemust, see on nagu lõkke toitmine. See on väga väestav, sest nii toidame iseennast, toetame oma tuld. Igaühel on võime vastata jumalikule iseendas. Igaüks meist märkab neid, kes on seda juba teinud, sest nad märkavad seda iseendas. Tunneme alati ära inimese, kellel on hetkel tükike jumalast, seetõttu, et neil see on!
Iga hingamisterapeut, iga inimestega tegeleja võiks kõigepealt ise täielikult endasse integreerida mõtted: „Mina olen süütu! Mina olengi valgus ja puhtus! Minu kohalolu loob tervendava muutuse.“ Ja „Ma väärin armastust ja kaastunnet“. Vaja on vaid valmisolekut olla kohal enda ja teiste jaoks, ka pimedates paikades.
Me vaatame välja ja näeme seda, mida oleme juba näinud endasse vaadates. Me oleme lubanud endal kogeda jumalikku süütust ja terviklikkust. Kui otsime seda teistes, siis ka leiame seda, isegi kui see on hoolikalt peidetud. Kui vaatame välja ja näeme inimeste ilu, armsust vms, on see suurim kingitus, mis meil on anda. Ka iga kingitus, mida teeme, on füüsiline meenutus minu kohalolust selle inimese elus.
Otsige alati kõrgeimat mõtet! Igas olukorras! Märgake, kui ruttu leiate mingist olukorrast, asjast või nähtusest toetuse! [Binniel kulub selleks 1 sekund! Näiteks ei meeldinud talle moedisaineri hariduse ja tipptasemel töökogemusega inimesena koolitussaali põrandakatte muster, mis tundus liiga kaootiline sigrimigri. Ühe hetkega leidis ta kaootilistest sõõridest üles toetusgrupid ja pärast seda oli vaade põrandale talle väga toetav.]
Kui teil on midagi, mille suhtes tunnete end ebamugavalt, looge sellega suhe. Mõelge läbi ka enda jaoks ebamugavad teemad, näiteks surm ja haigused. Elu pole parem ega halvem kui surm, aga meil kui loovatel isikutel on valik, kummale energiat anda. Samuti on aeg vaadata üle oma uskumused, mis mind enam ei teeni, iga asja kohta!
Sünd ja surm on ühendatud. Muutusime üht tüüpi olendist teist tüüpi olendiks. Eraldatus, sünd, surm, ema – need on kõik koos. Ei maksa oma mõtetes jääda kinni vaid suremisse, muidu ei tule transformatsiooni. Surm on loomulik osa elust. Keskenda tähelepanu armastusele, elule, uuenemisele, sest oleme kogu aeg loomas.
Kuidas leida õnne?
Leidke, mis seisab teie ja õnne vahel, teie ning rahu, rõõmu ja rahulolu kogemise vahel! Enamasti takistavad rõõmu ja rahulolu süü, mitteaustamine ja mittetunnustamine. Iga inimese elu kõige suurem saavutus on keha loomine, mida tuleks tunnustada märgatavalt rohkem.
Sisekonfliktid väljenduvad välistes konfliktides.
See, mida me iseendast arvame, kajastub me suhetes, sest me ju ei kasva ega muutu ega arene üksi. Ma väärin kogu oma armastust ja kaastunnet. Kaastunne on eluenergia. Suhte kogemus on tõeline elusoleku ja siinoleku kogemus. Kui alistume ühendatusse, juhtub ime. Tulgem koju ja austagem iseennast selles protsessis. Austagem iseennast kui selle muutuse üht osa.
Me oleme kõik võrdsed, ükskõik, kus me oma kogemuste spektril ka ei asuks. See puudutab energiavahetust ja kogemust.
Armastus, headus ja tänulikkus – need kõik on tegelikult andestus ning nende pakkumine on ühtlasi ka andestamine, ehk ette andmine (inglise keeles on andestamine “forgiving” (fore+giving)). Andestamine peaks olema pidevalt jätkuv protsess ja elustiil. Catherine Ponder on öelnud, et kellel on probleem, on midagi andestada.
Kuidas toimida, kui ma ei tea, mida ma tegelikult teha tahan?
Teadkem alati, mida me tahame. Paljud ei julge midagi tahta, sest kardavad, et kui seda saavad, siis surevad.
Kui inimene ei tea, mida ta tahab teha ja mis on ta südame sügavaim eesmärk, seisab ta silmitsi loojateadvusega. Tõenäoliselt on ta jõudnud juba väga kõrgele, et seisab nüüd silmitsi nii suure negatiivsusega. Teadke, et te ei oleks siin, kui teil poleks eesmärki! Sellisel juhul tuleks leida võimalus olla teenimises, isegi kui see tähendaks tänavalt prügi üles korjamist. Suurim ülesanne on olla kohal selles olukorras, kus oleme…. Teadmatus, mida ma tegelikult teha tahan, võib olla nii koorem kui rõõm. Selles olukorras on meil lõpmatult palju võimalusi ja valikuid. Nähkem, kui suur õnnistus on olla elus, täielikus huvipuuduses, kuid ikkagi elus. Nähkem, kui suur õnnistus on elu. Võib näiteks osta 10 eredavärvilist heeliumiga täidetud õhupalli ja käia nendega terve päev ringi. Õhtul võib minna mõnda vaesesse linnaossa ja kinkida iga õhupall igale negatiivsena tunduvale inimesele. Ja võta endale üks aasta, mille jooksul töötada iga päev veidi aega raamatuga “Kursus imetegudes” (originaalpealkiri “A Course in Miracles“).
Rasedusest ja sügavast ühendatud hingamisest
Rasedus pole vaid bioloogiline protsess. Ema ja tema üsas arenev laps on ühendatud. Neid mõjutab ka kõik see, mis toimub nende ümber ja isegi see, mida telerist näidatakse – sõjad, vägivald. Ema kõhus on laps siiski kaitstud, väline jõuab temani summutatult ja pehmendatult. Hea oleks, kui lapse sündimise ajaks oleksid kõik ema negatiivsed mõtted tervendatud, sest siis ei võta laps neid omaks. Kartus, et sügav ühendatud hingamine võiks arenevale lootele kahjulikult mõjuda lähtub seisukohast: “Olen üksi ja eraldatud.” Laps on väga teadlik olend, kes on oma ema valinud. On tehtud uuring, millest selgus, et need lapsed, kelle emad lapseootuse ajal toetusega hingasid, on 6-7-aastaselt tervemad, parema enesehinnanguga, teadlikumad jne. Ka hingamisterapeutide endi lapsed, kes ju sügava ühendatud hingamisega eostamisest saadik kokku puutuvad, on selge näide tarkusest, ilust ja terviklikkusest.
Lühivastused ja lühikommentaarid
Iga naine vajab punaseid kingi või sukki, sest need teevad tuju heaks ja punane on juurtšakra värv, füüsilise maailma, mateeria, jõu ja energia värv.
Tuleks õppida võtma elu vähemtõsiselt – sellest oleks palju abi.
Kolimine on sünd. Hea, kui see on pehme! Võid valida jääda vanasse koju/mugavasse üska, ent kui Sa valid kolida, avane kõigile võimalustele. Võib tulla ka täiesti uusi võimalusi!
Uudishimu ja küsimused on loomingulisuse alus.
Enesekriitilisele küsijale: „Võta vastu iseenda süütus.! Miks Sa oled selle imeilusa naisega konfliktis? Miks Sa teda nüpeldad? Alati, kui otsid viha, hirmu, konflikti, sa leiad seda.“
„Luba endal kohale jääda! Unusta sõna „pean“ ja ära avalda endale survet!“
Hilinemiskalduvuse üle kurtvale küsijale: „Otsusta, et su ajastus on täiuslik ja võta endale aega. Aeg on sinu oma. Kui olen sõlminud kokkuleppe, püüan olla õigeks ajaks kohal, et näidata oma respekti. Kui peab ootama, on alati midagi teha – lugeda, mediteerida. Aeg on paindlik. Ära heida ajale midagi ette. Mulle meeldib jõuda õigeks ajaks. Ent kui ei jõua, ei tunne end pahasti, ega keegi teine ka.“
Täname kõigi nende mõtete eest ALGALLIKA Protsessi ja Hingamistöö teraapiameetodi loojat, sünnitoetajat ja sünnikogemuse tervendajat, hingestatud ja inspireerivat koolitajat ning coachi Binnie A Dansbyt. Binnie oli vabastava hingamise looja Leonard Orri kaasteeline ja eksperimenteeris temaga koos 1970. aastatel, meetodi loomise ajal, kuid jätkas sealt omaenda teraapiameetodi väljakujundamisega. Binnie on alati nooruslik, alati uuenemas ja uuega kaasa minemas, inspireerimas, koolitamas. Tema põhimõte on olnud tervendada planeeti ühe inimese ja ühe protsessi haaval. Nüüd, kus tema õpilaste arv ja nende kandepind on oluliselt laienenud ja teda kutsutakse järjest enam partneriks koostööprojektidesse, õppekavade koostamisse, raamatute ja artiklikogumike väljaandmisele, on tema autoriteet veelgi tõusnud ja tema tõde ja looming levib. On vist juba aeg nimetada teda üheks meie planeedi kõige mõjusamaks transformatsiooniliseks liidriks ja see nimetus ei ole vähimalgi määral üle pakutud ega üles haibitud!
Meie kehad on kiires muutumises, igaühel on kordumatu arengutee, kuid siiski sõnastan mõned soovitused:
Enda hästi tundmisel on kaalunumbrist ja ümbermõõdust olulisem energiatase: kas meil jätkub energiat teha kõike, mis tegemist ootab ja selle juures ka ennast nautida ja elust rõõmu tunda. Soovitan võtta eesmärgiks tunda end võimalikult elusana ja lubada oma kehal võbeleda, vibreerida ja ennast väljendada. Soovitan:
olla võimalikult palju kontaktis maaga, loodusega, looduslike veekogudega, ujuda meres, jões või järves, käia paljajalu hea aasta korral aprillist oktoobrini, tegutseda aiandushooajal käsipidi mullas (mitte kummi-, vaid tekstiilkinnastega), pikutada soojal aastaajal maapinnal (mitte kile ega kunstmaterjalist piknikuteki peal), talvel rullida end lumeväljal (mille all on muld, mitte asfalt), või möllata lumes, riietatuna mitte kunstmaterjalist, vaid nahast või uhutud villast riietesse ja viltidesse või untadesse, viibida looduses, metsas, niidul, soos – laadida ennast negatiivsete ioonidega, lasta Maal üleliigne ärevus ja kroonilised põletikud endasse tõmmata. Kõige enam toetab tervist metsik ja mitmekesine loodus, vana mets, kuivendamata soo, vabalt kasvav niit.
suhelda tihti loomade ja lindudega, mitte ainult mõistuse, vaid ka tundetasandil, elada kaasa nende seisunditele, teha hommikurituaali koos kassiga, rõõmustada koos mänguhimulise kutsikaga, tunda end sama lõbusa ja muretuna kui põõsas säutsuv varblane või jõulise ja saamahimulisena kui traadil saaki nokkiv vares jne. (Need olid soovitused linnainimestele. Maainimestel, loomakasvatajatel, hobuseomanikel jt on võimalusi palju rohkem, igaüks leiab oma).
juua päevas 2-3 l sooja või leiget vedelikku, osa sellest aluselise jäägiga. Tavalisest kraaniveest on parem kas külmutatud ja üles sulatatud või šungiidi või roosakvartsi tükikeste peal seisnud vesi, või ehtne (mitte maitselisandiga teekotikesest) taimetee või orgaaniline roheline tee (mitte aga õhtul hilja). Jäägi muudab aluseliseks ka sidruni, jõhvika, astelpajumarjade või õunaäädika, meresoola või koguni sooda lisamine. Soodavett juua hommikul ja/või päeval 1-2 klaasi kuumana (mitte tulisena), klaasi vee kohta noaotsatäis soodat ja soovi korral natuke sidrunit või õunaäädikat.
rakendada vahelduvat paastumist või paastuda 1-2 päeva nädalas. Kes on heas vormis, see teeb veepaastu, kelle keha seda ei kannataks, sööb paastupäeval aedvilju või puuvilju või toormahlu. Paastumine hoiab vibratsiooni kõrgena.
süüa nii, et olulise osa söögisedelist moodustaks isevalmistatud või vähetöödeldud orgaaniline taimetoit. Teraviljadest on eriti head tatar, hirss ja pruun riis. Vähesel määral võib tarvitada ka ehtsast maherukkijahust iseküpsetatud leiba ning kaerast ja odrast putrusid. Loobuda tasuks valgest nisujahust. Head on kõik aedviljad peale kevadise või poes roheliseks tõmbunud kartuli (eriti hea on suvine ja sügisene kartul, millel koor veel lahti). Puuviljadest eelistada Eestis kasvatatud värskeid puuvilju või isepressitud mahlu, märksa vähem soovitame kontsentraadist valmistatud mahlu, suhkru või lisaainetega mahlu, täielikult soovitame vältida e-ainetega siirupeid. Kindlasti tuleks süüa häid rasvu, nagu mahedad külmpressitud kookosõli, oliiviõli, rüpsiõli, kanepiõli, nõgeseõli ja muud maheõlid.
mitteveganitel süüa loomse valgu allikana koorevõid (võimalusel selitatud võid e gheed). Parim piim on ise hapendatud mahe toorpiim (mitte pastöriseeritud piim) või taimne piim (kasulikem on mahekaerapiim).
süüa vajaduse korral jahedatel aastaaegadel hästi valmistatud kvaliteetset rohumaaveise, mahelamba, metskitse või põdra liha 2 päeval nädalas. Igal lihapäeval üheks söögikorraks 100 g loomaliha aedvilja ja toorsalatiga, ilma kartulita. See on Eesti oludes keskkonnateadlik – Eesti rohumaa veised hoiavad korras poollooduslikke rohumaid, kust haruldased taimed muidu häviksid! Loomaliha sisaldab väga palju eluenergiat (pranat). Ülejäänud söögikorrad süüa neil päevil taimetoitu. Lisaks võib süüa mõnel päeval nädalas ka kala või (mahe)kana.
Taime-, teravilja- ja piimatoit võiks olla kuumutatud madalamal temperatuuril kui 46°C. Sellel temperatuuril ensüümid veel ei hävi. Liha tuleb muidugi korralikult kuumtöödelda.
Ideaal on kõigil minna üle taimetoitlusele, kuid selleks tuleks olla vaimselt valmis. Üleminek ei tohiks olla ratsionaalselt kaalutletud otsus, vaid sisemise kutse järgmine. Seda, et valmisolek olla vaid taimetoidul, püsib, näitab keha – kui taimetoidul olles tekivad ohjeldamatu toiduiha, raskused immuunsusega, silmaprobleemid, hambaprobleemid vms, tuleks minna tagasi 1-2 x nädalas lihasöömise juurde.
Samuti võib eksperimenteerida erineva toiduvalikuga, teha osalusvaatlusi ja siis otsustada, kas on vaja muutust.
käia 1-2 korda päevas vannis või duši all, et uhtuda endalt maha päevane (võimalik, et negatiivne) energia ja olla energeetiliselt puhas. Pesta sageli käsi ja soojal aastaajal ka nägu.
pesta pesu pesupähklitega või õrnade vähelõhnavate pesuvahenditega. Eriti hoolikalt (vajadusel korduvalt) pesta taaskasutusest ostetud riided. Võimalusel kuivatada pesu rõdul või õues õhu käes, mitte kuivatis ega toas. Taaskasutusest ostetud riideid kuivatada õues nii päeval (päikese) kui öösel (kuuvalguses).
tarvitada võimalikult naturaalseid kosmeetikume ja hooldusvahendeid. Võimalusel segada need kokku ise täiesti söödavatest ainetest (mesi, kookosrasv, astelpajumarjad jms). Püüda vältida naftapõhiseid, silikooniga, parabeenidega, sünteetiliste lõhnaainetega jms hooldusvahendeid. Lõhn peaks olema looduslik, naturaalne eeterlik õli, mitte kunstlõhn. Hoiduda aerosoollakkidest, lõhnaveedest, aerosooldeodorantidest jms.
liigutada oma keha kas nauditaval ja stressi mittetekitaval või maandaval viisil (jooga, Pilates, Tai chi, Chi kung, tervisejooks, joogatants, tantratants, energeetiline tants, müofastsiaalne lahtirullumine) või hoopis välja elamist lubaval moel (kõik energilised, intensiivsed spordialad, ekstaatiline tants jms.).
hingata iga päev kasvõi mõni aeg sügavamalt ja intensiivsemalt kui muidu. Õppida enese rahustamiseks jooga hingamistehnikaid ja oma energiakeha puhastamiseks vabastavat hingamist.
lisaks puhastada energiakeha tuleenergiaga – vihelda saunas, istuda lõkke või kas või kamina ääres.
teha energiatööd iga päev vähemalt pool tundi (mediteerida , teha aktiivmeditatsioone, hingata vabastavalt või teha endale reikit).
loobuda võimalikult paljudest meelemürkidest, võimalusel ka sünteetilistest ravimitest ja vitamiinidest ning võimalikult paljudest e-ainetest.
jälgida oma seisundit ja enesetunnet, mitte süüdistada ennast, kui olemine halvem, vaid olla endale toeks. Tundlikel inimestel tekitab meeleolulangust ka neid ümbritsevate või nende inforuumis olevate inimeste halb meeleolu või negatiivsed emotsioonid.
negatiivseid emotsioone mitte ainult jälgida, vaid neid ka teadlikult välja elada, et pärast seda olla jälle rõõmus ja rahulik.
Head elusat elu!
ALGALLIKA Protsessi ja Hingamistöö terapeut, Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise terapeut, energeetiline massöör, reiki- ja eluõpetaja, terviseedendaja, visionäär, keskkonnaaktivist ja 5 lapse ema Reet Karro
Kui kellelgi tekib nende soovituste kohta mõtteid või küsimusi, võib kommenteerida artikli all või kirjutada otse soovituste koostajale.
Allikaid ei ole võimalik eraldi välja tuua, sest need on omavahel põimunud ja igast olen võtnud vaid selle osa, mis on kooskõlas mu hetke arusaamadega. Võib nimetada Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise materjale, Anodea Judithi raamatuid, mitmetes sotsiaalmeedia gruppides jagatud teavet, oma kogemusi reikiõpetaja ja hingamisterapeudina sadadel koolitustel ja individuaalseanssidel, märkmeid minu poole pöördunud inimeste probleemide ja töötanud lahenduste kohta, unes ilmunud ja kanaldunud infot jne. Ennekõike soovitan seda, mis mind ennast terveks ja õnnelikuks teeb!
Olen ikka aeg-ajalt jaganud muljeid BBTRSi terapeutide kursustelt. Seekord läksin 2-aastase terapeudikoolituse läbimise järel sinna neljaks päevaks assistendina selleks, et olla jälle suures energias, tantsida ja teha aktiivmeditatsioone, kohtuda taas oma õpetaja ja mitmete õpingukaaslastega. Olin selle eest valmis olema teenimises ja hingamisseansside ajal ainult suurt gruppi toetama. Arvasin, et meetod ise on mul enam-vähem selge, saan vaid meelde tuletada harvem esile tulevaid nüansse ja viia oma keha paremasse vormi, mis on BBTRSi terapeudile ülivajalik. Eksisin suuresti. BBTRS pole valmis ja kanooniline, vaid püsivalt arenev meetod. Seda viib edasi selle looja Giten Tonkov ise, aga ka kõik teised õpetajad ning kõik sellega tegelejad. Muutusi põhjustab ka teistes kehateraapiates toimuv ning uued avastused inimpsüühika ja -keha uurimisel. Meetod muutub järjest peenergeetilisemaks ja nii kliendi kui terapeudi sisemisele protsessile ruumi andvamaks. Seekord oli suur muutus müofastsiaalse lahtirullumise (myofascial unwinding) saamine kõigi seansside lahutamatuks osaks. Samuti eksisin enda võimaluste osas – sain selle aja jooksul kaks korda toetusega hingata, lisaks omandasin uusi kogemusi õhtuti mujal toimuvates vabastava hingamise gruppides ja naasesin Tartusse palju paremas vormis kui enne ning oluliselt täienenud kogemustega. Aitäh!
Nüüd aga kõigest üksikasjalikumalt:
Kursus kestis tegelikult 7 päeva. Minu nelja päeva jooksul me tegime hoogsalt keha ja energiaid liigutavaid Osho ja tantristlikke aktiivmeditatsioone, tantsisime ekstaatiliselt ja laiendavalt, tegime paaris- ja rühmatööd, uurisime teooriat ja arutasime läbi oma praktilisi kogemusi keerulisemate juhtumitega ja ka üldlevinud probleeme, vaatasime ja arutasime iga päev õpetaja antud ja kommenteeritud näidisseanssi ning hingasime paarides sama stsenaariumi järgi. Samal ajal elasime ja sõime tervislikult, jõime tervistavat teed ja panime endale iga päev peale toetavaid doTerra õlisid. Hea oli näha enda ja grupikaaslaste muutumist – kogu aeg energilisemaks, paremas vormis olevaks, avatumaks, usaldavamaks, armastavamaks. Tundsime end noorte ja säravatena. Eriti elasin kaasa grupi vanima liikme, 60. eluaastale läheneva Briti mehe muutumisele. Kui teda esmakordselt kursuse 3. päeval nägin, oli ta veel mõnevõrra reserveeritud ja meenutas veel natukene traditsioonilise konservatiivse kasvatuse saanud inimest. Kõik praktikad, liikumine ja hingamisseansid aitasid kaasa tema täielikule avanemisele ja totaalsele muutumisele. Kursuse 6. päeval oli ta säravate silmadega, jutukas, tal jätkus võhma teha aktiivmeditatsioone ägedamalt kui temast märksa nooremad inimesed, temast lausa paiskus välja andekaid nalju ja vaimukaid ütlusi ning tema olek oli vaba ja karismaatiline. Aitäh!
Üks tehnika, mis aitas kaasa nii kõnealuse mehe, kui kõigi teiste suuremale vabanemisele, oli iga päev harjutatav ja igal hingamisseansil kasutatav müofastsiaalne lahtirullumine (myofascial unwinding) – keha lõdvestunud olekus võimalikult suur avamine ja laialt sirutamine koos sügava hingamisega, venitades lihaseid ja kõõluseid,mõjutades aga ka sidekudet, mille jäikus paljude tervisehäirete ja vaevuste taga on. Kui seda teha hästi lõdvestunult, nauditavate muusikapalade saatel ja erinevate muusikate rütmis, on see korraga nii puhkus, lõõgastus, stressivabastus, emotsioonide ülestoomine ja vabastamine, füüsiline treening, keha korrastamine, füsioteraapia ja ravikehakultuur, ekstaatiline tants, aktiivmeditatsioon kui ka teadlik kohalolek!
7-päevase terapeudiõppe mooduli läbimise tunnistustega pilt, loo autor oli selleks päevaks juba Tartus tagasi ja pildile ei jäänud 🙂
Kellele pakuks huvi biodünaamilise hingamise ja traumavabastuse meetodit kliendina kogeda, võib kirjutada reet@juugakoda.ee. Kes aga sooviks seda õppida, peaks vaatama altpoolt kehateadlikkuse instituudi kontakte. Soovitan soojalt! Võid lugeda ka tunnustust-tagasisidet kehateadlikkuse instituudile selle postituse all.
Armastusega
Reet Karro
sertifitseeritud Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise Süsteemi terapeut
***
Biodünaamiline Hingamine ja Trauma Vabastamine (Biodynamic Breath and Trauma Release System, BBTRS) on teraapiameetod traumade ja stressi vabastamiseks kehast ja meelest, kus kasutatakse sügavat ühendatud hingamist, šamanistlikku ja pärimuslikku muusikat; TREd, ekstaatilist tantsu ja müofastsiaalset lahtirullumist; massaaži ja kehatööd; tegelemist väljendumise ja häälega ning heli- ja aroomiteraapiat koos terapeudi-poolse selge ja konkreetse juhendamisega. Erinevalt ratsionaalsele mõistusele suunatud psühhoteraapiameetoditest alustatakse siin keha uurimisest ja pingetest vabastamisest, jõudes ajapikku lihasturvise sulamise, sisemise vabaduse ja täiesti pingevaba olekuni.
BBTRSi saab õppida USAs, Venemaal, Poolas ja Eestis süsteemi looja ja eestvedaja Giten Tonkovi asutatud biodünaamilise hingamise ja trauma vabastamise instituudis. Eestis käib seda õpetamas instituudi õppejõud Nisarga Eryk Dobosz ja Eesti-poolne korraldaja on Kehateadlikkuse Instituut, mille veebileht on veel siin (varsti muutumas) ja kinnine FB grupp, mis siiski võtab vastu uusi liikmeid siin.
Eestis on meetodi terapeudi täiskoolituse lõpetanud seitse inimest, kellest üks tegutseb Hiiumaal, üks Tartus ja ülejäänud Tallinnas. Tartus saab Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise seansse võtta Karlovas asuvas Juugakojas Reet Karro toetusel. Loe lähemalt siit.
***
Reet Karro kehateadlikkuse instituudile antud tunnustus-tagasiside 2.11.2018:
Minu nimi on Reet Karro. Olin tegutsenud juba kuus aastat Tartus hingamisterapeudina ja pakkunud nii gruppidele kui üksikklientidele vabastava hingamise ning Algallika Protsessi ja Hingamistöö seansse, kui juhtusin mai lõpus 2016, vahetult oma 50. sünnipäeva järel lugema esimese BBTRSi tutvustava seminari kuulutust, mis kõnetas mind nii, et otsustasin kinkida seminaril osalemise endale sünnipäevaks.
Esimesel seminaril mõistsin, kui palju on mul endas veel tervendada, kui palju on mu kehas tardumust ja seisvat energiat ning isegi lihasturvist. Sain ka head soovitused hakata koduski rohkem oma kehaga tegelema, teha hommikuti aktiivmeditatsioone, mis aitas mul mugavustsoonist välja tulla, taastada vahepeal unarusse jäänud liikuvus ja ühtlasi ka kontakt loodusega, sest suviti teen praktikaid väljas.
Tundes oma keha muutumise põhjal, kui kasulik see meetod on, tulin veel järgmiselegi ja tänaseks olen juba lõpetanud 2-aastase terapeudiõppe. Mina, kes ma kogu elu olin kehast põgenenud – õppimisse, töösse, meditatsiooni jne, olen õppinud nende 2,5 aastaga kohale jääma ja kehasse tulema. Sellele aitab kaasa nii hingamine koos keha liigutamisega, šamanistlik ja traditsiooniline muusika, akustilised helid ja õigesti valitud aroomid, toetaja küsimused ja juhendamine, kui kehatöö ja massaaž. Samuti olen tänu terapeudiõppe käigus läbitud teraapiale märksa vabam ja liikuvam, kui veel paari aasta eest. Meie kursused on olnud väga nauditavad – piisavas koguses teooriat ja seletusi, hästi palju harjutamist, näidisseansside vaatamist, tantsu, aktiivmeditatsioone ja paaristööd. Need on kohale toonud palju toredaid ja inspireerivaid inimesi nii Eestist kui välismaalt.
Lisaks on see muutnud mu terapeudina tegutsemist – olen ka kliendi jaoks rohkem kohal, mul on laiem valik võtteid ta toetamiseks ja hästi palju kogemusi. Olen kogenud mitmeid reaalajas toimuvaid ja silmaga nähtavaid muutusi, mingi positiivne muutus toimub igas kliendis. Ootan hea meele ja põnevusega järgmisi BBTRSi seansse klientidega, sest iga seanss on erinev.
Selle kõige eest võlgnen tänu BBTRSi meetodi loojale Giten Tonkovile ja oma õpetajale Nisarga Eryk Doboszile, kes on hakanud regulaarselt Eestis käima ja siin terapeute välja õpetama. Võiks ka öelda, et Eestis käima ja siin imesid tegema, sest meie kursuse terapeutidega on küll toimunud imelised muutused. Nisarga on täiuslikult kohalolev, tähelepanelik, kirglikult asja juures, endast 100% andev ja samas soe ja siiras. Loodan, et järjest rohkemad inimesed Eestis leiavad selle teraapia, sest kasu oleks sellest igaühel.
Aitan sellele jõudumööda kaasa, pakkudes BBTRSi seansse klientidele ja kirjutades kuuri lõppedes neist lugusid, mida saab lugeda BBTRSi tagasisidelehelt.
Reet Karro BAI õpilane ja sertifitseeritud BBTRS terapeut
Juugakoja hingamisterapeut Reet Karro lõpetas 6.08.2018 sertifitseeritud Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise juhendaja 2-aastase koolituse Body Awareness Institute’is.
Kuigi Reet oli tegutsenud hingamisterapeudina juba aastast 2011, alates ALGALLIKA Protsessi ja Hingamistöö terapeudi koolituse lõpetamisest, on ta sellel, enda jaoks uuel, kehast trauma vabastamise teel olnud alates oma 50. sünnipäevast, kui kinkis endale 3-päevase BBTRSi sissejuhatava kursuse. Selle aja jooksul on ta tegelenud enda pingete ja traumade vabastamise ja keha paremasse vormi viimisega, teinud ohtrasti BBTRSi praktikaseansse klientidel, esialgu tasuta, seejärel sümboolse tasu eest ja sõbrahinna eest, lugenud erialakirjandust ja vaadanud veebinare anatoomiast, füsioloogiast, hingamise ja närvisüsteemi toimimisest, kehapsühhoteraapiast, bioenergeetikast, somaatilisest kogemisest ja trauma vabastamisest. Kõige murrangulisemad on olnud nädalased kohapealsed koolitused, kohtumised teiste terapeutide-kaasõpilaste ja õpetaja Nisargaga.
Eriti vägev oli viimane moodul Männiku Metsatalus, kui oldi peaaegu kogu aja koos, ühisenergias, Reet sai seal enda kohta teada nii mõndagi uut ja ikka veel avanes tervenemist vajavaid kihte. Kursusel toimus mitmetel suuri muutumisi, ammuste traumade vabastamist. Nauditi Männiku Metsatalu puhast ja sõbralikku loodust, isegi herilased ei nõelanud kedagi. Nauditav oli massaažiõhtu kolmikutes – igaüks sai vastu võtta massaaži korraga kahelt kaaslaselt -, suitsusauna ja kakaotseremooniat.
Tunnistus õpetaja Nisargalt
Lõpujagamine pärast tunnistuse saamist
Meie grupp
Kolme tamme all
Pärast imelist õlimassaaži
Kakaotseremoonia altar
Alustame Tartus jälle vastuvõttu 21. augustist, augusti lõpuni on teraapiad soodushinnaga. Kiirkohandatud teraapia tutvustuslehekülg.
Mis on Biodünaamiline Hingamine ja Trauma Vabastamine ja kui kaua Sa juba sellega tegeled?
Biodünaamiline Hingamine ja Trauma Vabastamine (BBTRS®) on kehale orienteeritud tervendamine. See põhineb spetsiaalsete hingamismustrite kombineerimisel terapeutilise teadliku liikumise, eriomaste puudutus- ja kehatöö tehnikate ning harjutustega. Süsteem baseerub kehasse ja mõttemustritesse kinni jäänud pingekollete tuvastamisel, keha kaitsekihtide avamisel ning kehast ja meelest mentaalse, füüsilise ja emotsionaalse pinge vabastamisel. Eesmärk on seisund, kus energia voolab vabalt läbi su olemuse.
BBTRS-i õpetabKeha Teadlikkuse Instituut, mille keskus tegutseb Poolas Integral Body Institute’i nime all Poola Haridusministeeriumi kinnitatud õppekavadega ja selle filiaal omakorda USAs, kus sel on American Association of Drugless Practitioners (AADP) American Association of Drugless Practitioners (AADP) tunnustus. Sama instituut on õpetanud Eestis juba mitu aastat MER-massaaži ja kraniosakraalset teraapiat. BBTRSi juhendaja koolitusest huvitatute leidmiseks tehti Eesti kõigepealt kaks sissejuhatavat koolitust, juunis ja novembris 2016. Alates maist 2017 käib juba terapeudiõpe 7-päevaste koolitusmoodulitega 2-3 korda aastas, mille vahel teevad õpilased dokumenteeritud praktikaseansse, loevad kirjandust ja vaatavad kohustuslikke veebinare.
Mina olen Eestis selle meetodi juures algusest peale – 2016. aasta maist, kui tegin endale kingituse 50. sünnipäevaks – esimese biodünaamilise hingamise kursuse. Sellest ajast olen selle meetodi suur entusiast, sest see on sügav ja tõhus. Keha kaudu lähenemine aitab paljusid.
Mitmes kursus see Sulle juba oli ja palju on veel jäänud lõpetamiseni?
Kokku viies biodünaamilise hingamise koolitus, kuid kolmas sertifitseeritud juhendaja koolitus. Kaks sissejuhatavat kursust olid kolmepäevased. Juhendaja koolitused aga 7-päevased. Jäänud on veel üks 7-päevane moodul. Enne seda on vaja päris palju ära teha – osta ja vaadata kuus arvestuslikku veebinari ja teha nende kohta veebipõhine test, lugeda terve nimekiri kohustuslikku kirjandust, millest on kahjuks eesti keelde tõlgitud vaid kaks raamatut ja lisaks on üks raamat veel Eestis raamatukogude vahelises laenutuses saadaval. Ülejäänud tuleb osta internetist. Ja teha veel mitukümmend praktikaseanssi ja kirjutada mõnede kohta neist aruanded. Viimane moodul toimub seekord Viljandimaal, metsatalus, kus saame olla muudest eksitajatest kõrval, hommikust õhtuni omas mullis ja koolituskeskkonnas. Loodan lõpetada ja saada terapeudidiplomi augusti alguses.
Terapeudidiplomi? Aga Sa oled ju juba hingamisterapeut?
Jaa. Olen lõpetanud Algallika Protsessi ja Hingamistöö terapeudi 4-aastase väljaõppe ja mul on selle diplom. APH on olnud kogu aeg minu baas, millele toetun igas keerulisemas teraapiaolukorras. Samas keskendub see meetod vaimsusele, spirituaalsusele, baasuskumustele, arhetüüpsetele mõtetele, heal juhul ka spirituaalsusele. Kehast räägitakse kui hinge kodust ja tervendatakse sünni mõju kehale, baasmõtetele ja tunnetele. Mida selle kehaga konkreetselt peale hakata, kui inimene ei hinga seansil sügavalt või end lahti ühendab, kuhu vajutada, mida liigutada, kuidas juba enne seanssi teha vastava piirkonna energiat liikuma panevaid harjutusi, kuidas hingajat juhendada igasettetulevas olukorras, kuidas hoida omaenda energia liikumises ja keha heas vormis, missugune muusika, aroom, viiruk, muusikainstrument sobib seansi eri etappidele – seda olen õppinud just BBTRS-is.
Kes Sa siis praegu oled, õpilane või terapeut?
Algallika meetodi terapeut ja BBTRSi edasijõudnud praktik (Advanced Practitioner). Välismaal nimetatakse selle staatusega inimesi Practitioner in Practice (alles õppiv ja praktikat vajav terapeut, kes juba siiski kliente vastu võtab, keerulisemate juhtumite korral juhendajatega konsulteerides).
Mis viimase kursuse juures eriline oli?
Meie juhendaja Nisarga muutub iga korraga õrnemaks ja peentunnetusele rõhuvamaks. Esimestest sissejuhatavatest koolitusest jäi mulle mulje, et see on meetod, kus hingaja peab lisaks hingamisele kogu aeg ka keha liigutama ja selle kindlustamine ongi terapeudi ülesanne. Et kui klient ise ennast ei liiguta, peab terapeut teda liigutama. Nüüd me veetsime iga seansi toetamise juures aga osa aega vaatluses ja andsime hingajale päris palju ruumi, samas aidates tal tunda ennast toetatuna. Kursuse jooksul muutusime ise iga päevaga puhtamaks, kirgastunumaks, peentunnetust valdavamaks ja voolavamaks. Oleme muutunud nendega, kellega kauem koos õppinud, väga lähedaseks, tunneme end kui vennad ja õed ning ei häbene näidata ennast sellisena, kui tegelikult oleme. Samal ajal oli meil ka lõbus, mängisime ennastunustavalt kasse, koeri ja beebisid, tantsisime ekstaatiliselt ja nautisime nii mõndagi üsna pöörast muusikapala (üks näitekssee).
Tõsine lõpupilt
Ülemeelik lõpupilt
Kuidas Sa end ise kursuse eel, ajal ja järel tundnud oled?
Kursuse eel oli mul väga palju tööd – mitu üritust nädalas, rohked individuaalseansid ja lisaks eelmise aasta FIE raamatupidamise kordategemine, et esitada tuludeklaratsioon 2017. aasta kohta, kui mu teraapia- ja koolitustegevus oli veel pool aastat FIE all. Kui üritustest ja teraapiatest saan ka ise iga kord rõõmu ja loomingulist rahuldust, siis raamatupidamise ülekontrollimine on minu jaoks üpris pingutav, lohutasin end nii mõünegi jäätise ja šokolaadiga ja jõudsin kursusele halvemas vormis ja raskemana, kui oleksin soovinud. Seetõttu tegin esimestel päevadel läbi kiire paastu ja puhastumise, et umbes poole pealt hakata end juba normaalsemat tundma. Bioenergeetika harjutused, tants ja dünaamilised meditatsioonid, mida me teeme, mõjuvad väga hästi, nädala lõpuks olin juba mitu kilo kergem, energilisem ja jõudsin end liigutada. Samas muutusin järjest tundlikumaks ja õrnemaks. Tegin läbi kuruse käigus läbi 6 hingamisseanssi, mis tõid pinnale sügavamaid teemasid, kui varem. Õppisin paremini tundma oma haavatavaid külgi. Kursuse järel olin algul valmis kõike õpitut energiliselt edasi andma, tegelikult vajasin aega seedimiseks ja oma uue identiteedi paikaloksutamiseks. Ja Universum andis mulle aega. Enamik regulaarselt käivatest klientidest katkestas kuuri või tegi paarinädalase pausi. Üksikud toimunud teraapiaseansid olid hästi võimsad ja mõne inimese jaoks elumuutvad, kuid kui varem järgnes ühele seansile poole tunni pärast teine ja võimalik, et pärast lõunat ka kolmas ja neljas, siis nüüd tekkisid mu märkmikku tühjad õhtupoolikud ja terved päevadki, et mõtiskleda, mediteerida ja olla. Hetkel on jälle näha elavnemise märke, olen põnevil, kes saadetakse mu juurde nüüd, kui olen veel parem terapeut kui enne.
Juugakojas oli aprill biodünaamilise hingamise kuu. Kuidas see on möödunud?
Väga rahulikult. Grupiõhtuna välja kuulutatud koolitus jäi ära osalejate puudumisel. On tellitud üksikuid teraapiaseansse, nii mina kui kliendid oleme saanud head kogemused. Samas olen väga rõõmus, et üks inimene haaras kinni võimalusest tellidaaprillihinnagatäiskuur – 10 teraapiaseanssi. Aprillis jõudsime neist ära teha viis ja viis jäävad maisse. Oleme küll alles keha poole peal (selles meetodis liigutakse pealaest vaagna ja jalgade poole pingevööde kaupa), kuid juba on klient ennast paremini tundma õppinud, hakanud mõistma oma käitumise ja probleemide tagamaid ja vabastanud nii mõndagi. Tagamaade mõistmisel oli abiks ka kehatüübi väljaselgitamine, mis omakorda määrab hingamise tüübi ja hingamine määrab, mis elukogemusi keegi üldse võimeline saama on. Kehatüübiga selguvad ka teraapia põhiülesanded. Jätkame kuuri!
Kuidas oled rahul oma varustusega?
Täiesti. Mul on head muusikat, lai ja pehme madrats, korralikud tekstiilid, viirukid ja looduslikud aroomõlid, šamaanitrumm, tuulekell, helikauss, tuunimishark ja suur avar ruum. Tulevikuplaanides on hankida veel muusikat, käsigong, kristallhelikauss ning seejärel mõni iidse kõlaga pill (indiaaniflööt, didgeridoo või Hiiu kannel) ja seda ka mängima õppida.
Millest puudust tunned?
Natuke rohkem võiks olla meeskliente. Kuigi kursuste ajal olen ikka aeg-ajal meessoost grupikaaslastega paaris olnud, siis Juugakojas on biodünaamilise hingamise seanssidel käinud ainult üksikuid mehi. Mul ei ole midagi naiste vastu, kuid vajaksin praktikat mõlema sooga. Ka seetõttu, et kursusel õpitud selgasäästvad võtted meeste raskemate jäsemete liigutamiseks ja vaagna kõlgutamiseks vajavad kinnistamiseks harjutamist.
Täname intervjuu eest! Soovime uusi kliente, nende seas meeskliente, erinevaid praktikavõimalusi ja edukat lõpetamist!
Intervjueeris ja vastasReet Karro, Juugakoja hingamisterapeut, biodünaamilise hingamise ja trauma vabastamise edasijõudnud praktik.
