Terapeudi kogemused

Miks Maarireet?

Kas näete kõige peal Juugakoja helesinise lootosega logo? Kui ei näe, ei näita Teie brauser meie fotosid. Palume valida teine brauser, et kogemus oleks täiuslikum. Enamasti näitab fotosid Internet Explorer, vahel ka Chrome.

Mulle on juba juba nooruseast peale kanaldunud sõnum-soovitus:

“Tuleta meelde, miks oled siia sündinud! Tuleta meelde, mis on su nimi!”

Püüdsin tuletada, aga noorena ja isegi keskealisena ei meenunud teps mitte. Kui sellest, milleks olen siia ilma sündinud, sain ma juba uduselt aimu ja hakkasin selle suunas astuma, siis nime ei tulnud pikka aega.

Selle aasta augustis, kui osalesin nädalasel biodünaamilise hingamise ja traumavabastuse terapeudi (täiendus)kursusel, sain oma energiad korralikult lahti. Puhastus jätkus pärast kursust veel tormiliselt ja jätkub ikka veel. Saavutan seisundeid, milleks varem pidin pikali lamama ja tund aega vabastavalt hingama nüüd nagu muuseas hoopis muid asju tehes, arvuti taga pangaülekannet sooritades või poes köögivilju valides. Selgroog, mis hakkas vonklema, on sama vaba ja kohe vonklemas, kui teda liigutan. Suudan energiataseme üles tõsta muusikaga, tantsuga, lauluga, nutuga, naeruga, vihahooga või emotsiooni tekitavat juttu lugedes vms.

Kursusel, kui olin läbi töötanud kõik keha pingevööd, hakkas läbi mu olemuse voolama puhas energia. Selle tulemusel tunnetasin Maaema enda sees, läbi enda voolamas ja kanaldumas. See suhe on jäänud sama lähedaseks praeguseni. Kanaldumine jätkub.

Olen olnud pärast kursust sotsiaalmeedias enda kohta enneolematult aktiivne ja suhelnud enda tavalisest tutvusringkonnast väljapoole jäävate inimestega. Kurvastusega kogesin, et mõned rahvuskaaslased on veel nende hirmutamiste tulemusel tekkinud hrmus, mida nende kaugete esivanematega tegid ristirüütlid ja katoliku vaimulikud alates muinas-Eesti vallutamisest. Maaema laimati, et ta on nõid, paganlik, deemonlik, kuratlik ja mida kõike veel. Ikka selleks, et rahvas enam ei kummardaks oma Suurt Jumalannat, vaid laseks ennast ristida ja orjastada. Tänapäeval oleks aeg nendest hirmujuttudest lahti lasta ja tunnetada Maaema nii, nagu mina teda näen – puhas loodusvaim, Emake Maa, haldjalik, mitte deemonlik olend. Näen teda mitut moodi – hiiglasliku sooja ümara tegelasena kohe maakamara all, kes uurib elu kulgu ja saadab täpselt õigel hetkel välja õige ravimtaime, mis toetab just seda inimest või õige looma, kes juhatab eksinu koduteele või päästab kauaks päikese kätte jäänu.

Emake Maa
Emake Maa

Näen teda ka väga naiselikuna, umbes nagu siinsel pildil. Sel juhul on kõik, mida on tehtud looduse vastu, metsade vastu, vihmametsade vastu jne, ka naiselikkuse ja eriti neitsilikkuse anastamine. Looduse anastajatele ei meeldi puutumatu loodus, metsikult lokkav taimestik, sest see tundub natuke ohtlik. Selles on määramatust, ette-ennustamatust ja spontaansust. Hoopis turvalisem on, kui kõik on etteennustatav ja käib kellavärgi täpsusega. Nagu robot! Muidugi, kui teile meeldib robotlik maailm 🙂

Veel üks Maaema arhetüüp on õrn, habras, haldjalik naine. See leid on minu jaoks uus! Kujutasin varem Maaema ette raske kondiga tumedat verd, madala häälega naisena, kes tunneb pärimust, rahvaravi jms. (Nt Maria Klenskaja, Anne Maasik või Marje Metsur). Laagris taipasin, et see ei ole Maaema, vaid mu enda paralleelmina – Vana Teadjanaine. Nüüd aga hakkasin tajuma, et Maaema ei pea käima kops-kops-kops üle niidu. Ta võib ka hõljuda, tantsida või tuiselda. Ja sellist arhetüüpi esindab hoopis Kristiina Ehin, Maiken Schmidt või Doris Kareva. Viimasel ajal ma ise ka mõnel päeval, kui kaalu poleks nagu ollagi 🙂

Foto aastast 2019

Maaema loob sügava loodustunnetuse, vahetu seose loodusega, jäägitu usalduse. Tunnen, et kõik puud ja põõsad, kõik loomad, linnud ja putukad on mu parimad sõbrad. Loomad tunnetavad ka seda ja ei karda 🙂 Kuidas saaksin ma teha midagi looduse vastu, kui loodus olen mina? 🙂

Maaema ja ühtlasi oma sügavate pärimuslike juurte austuseks olin nõus võtma nime Maari.

Maari on murdeline vorm nimest Maarja. Ärge nüüd arvake, et teadagi, kristlik nimi ja mitte eriti uus. Karksi ja Halliste kihelkonnast üles kirjutatud rahvalaule uurides aga leidsin puhta naisalge, ikka maaema mitte kristliku jumala ema. Maari on tihti kombinatsioonis loodusega – Maari mägi, Maari läte, või paaris meesalgega, kes võib olla Jumal, taevas, Esä, Looja vms. Ehk Maari on maa ja tema teine pool taevas. See on vanem kui kristlus!

Nime Maarireet saab ka osadeks lammutada. Siis saame

Maa – planeet Maa; maismaa, maismaa pind; riik’

Ri – riik, rikkus, prii (vaba)

Reet – esimene pool sõnast reeta, mis tuletab meelde, et ei tohi ennast alt vedada 🙂

Ehk kokkuvõttes, et Maa ja Riik, mis kunagi said reedetud, on nüüd jälle kokku saanud ühte nimesse, ühte energeetilisse olendisse nimega Maarireet ja Maaema juba hoolitseb selle eest, et see Maa ja see Riik enam uuesti reedetud ei saa!

Nii et palun ärge mõelge, et mul on suurushullustus, kui ma suurelt esinen. Ma olengi SUUR! 🙂

Foto aastast 2015




Biodünaamilise hingamise klientide lood, Terapeudi kogemused

Teraapialugu “Puuk”

Milline vägi peitub sõnas “puuk”! Kui korrata seda madal häälel, poolsosinal, mõjub see loitsuna ja muudab tajutavaks iidsed ajad, tumedad laaned ja igipõlised rituaalid. Puuk on seotud metsaga nii tihedalt, et isegi ta nimi on tuletatud igipõlisest läänemeresoome keelte ühisest omasõnast sõnast “puu”!

Puugid on viimasel ajal plahvatuslikult paljunenud, see näitab, et mets tahab meile midagi öelda. Kes mõistab seda keelt? Kes mõistab, mida?

Mu teisipäeva hommik algas ehmatusega. Silitasin end üleni ja tundsin sabajuure lähedal terava otsaga mügerikku. Peegliga vaadates nägin mügerikust midagi musta välja tolgendamas. Mõistsin, et see on puuk. Ta oli minu sees sügavamal, kui ükski eelmine oli iial tunginud…

Nii väga igatses ta mu tukslevat, helepunast, eriti hapnikurikast verd! Hapnikurikast, sest ma hingan vabalt ja tegelen palju oma hingamisega. Nii väga igatses ta mu helepunast verd, et sööstis ennastunustavalt mu pehme ihu sisse, isegi mõtlemata, kas ta ise saab hingata, kui ta ennast täies ulatuses sisse puurinud on! Nii väga igatses ta mu magusat, armastavat verd, et ei kartnud tagajärgi – mis siis, kui ma avastan ta ja eemaldan ja ta kaotab selle käigus oma elu … Ja jääb realiseerimata tema programm, ilmale toomata tema lapsed ja jätkamata tema sugu. Et minu programm saaks realiseeruda …

Kuna puugi sisseimemise koht oli selline, kuhu ise hästi ligi ei saa ja ei olnud näha ka keha, millest kinni haarata, läksin EMOsse. Minu üllatuseks ei olnud seekord mingit triaaži, mingit ootamist. Sain kohe sisse, kohe rääkida oma puugiloo, kohe protseduurilauale. Ja seal võeti välja puuk koos pea ja suurema osa kehaga, aga ühte osakest ei saadud kätte. Liiga sügavale oli pugenud see mu kuumavasse ihhu, liiga tugevasti liitunud mu enda kudedega. See (nimetagem teda jalaks, ehkki see võis olla ka jalalüli, tundel või mõni muu kehaosa) jääb nüüd minusse ja saab lahutamatuks osaks minust! Mis meenutab mulle maad ja metsa kogu aeg. Minu keha on muutunud veel elurikkamaks! Aitäh!

EMOs kohtusin sõbralike ja hoolivate inimestega. Tunnetasin nende hoiakust ja häälest, et nad hoolivad tõeliselt. Nad andsid mulle kaasa lehe entsefaliidi ja borellioosi tunnustega, mille suhtes soovitasid mul ennast jälgida. See leht on koostatud väga rahustavalt. Kui nad oleksid soovitanud lugeda Vikipeediat, oleksin avastanud, et mul võib veel välja lüüa erlihhioos, babesioos, puugihalvatus, tulareemia ja Q-palavik. Tegelikult ei pelga ma ühtki tõbe. Mu immuunsus on tugev ja rikkumata.

Sellele vaatamata märkasin endal parasjagu üle elatava trauma tunnuseid. Mul olid külmavärinad, mu keha värises ja tunnetasin end muutunud seisundis, kus aeg ei liigu nii nagu tavaliselt, tähelepanu on ainult endal ja ainult üleelatul ja kuigi päev on planeeritud, tead, mida oleks vaja teha, libiseb kõik muu tagaplaanile ja oled kogu tähelepanuga enda seisundi ja enda toetamise juures. Võtsin sisse paar toidulisandit, panin mängima Vendade Johansonide plaadi, heitsin pikali ning hakkasin vabastavalt ja biodünaamiliselt hingama, liikuma ja nutma, mitte kusagile ära lennates, vaid täiesti kohal, enda juures olles. Avastasin nii palju uusi nüansse Jaagu luules ja nende kõigi häältes, tunnetasin veel selgemalt igavikulist mõõdet, tugevat sidet esivanemate ja ajalooga, nais- ja meespooluseid. Olin enda juures ka siis, kui uinusin.

Pärast paaritunnist uinakut ärgates oli mu seisund palju parem. Kõik oli asetunud oma kohale, puuk omaks võetud ning puugihammustuse ja puugi kirurgilise eemaldamise trauma läbi töötatud. Aitäh!

Aitäh, Maaema, et saatsid mulle puugi! Meeldetuletaja, et olen osake Sinust ja maast, osake metsast ja elusloodusest. Meelespea, mis ei luba mul taas muutuda mugavaks ja ükskõikseks, väheliikuvaks ja kinniseks, vaid tõmbab mu kodust välja ja saadab metsa, niidule, looduse eest seisma ja inimestega suhtlema. Julgustaja, mis annab mulle piltlikult käe, kui verest välja löön või enne inimeste ette astumist ujedalt põen. Mina ja puuk ja Maaema ja puud ja mets, me oleme nüüd üks. Ja see on hea! Aitäh!

**********

Teraapialoo autor Reet Karro on hingamisterapeut ja holistiline metsakaitsja. Lugu võib jagada täies mahus ja allika nimetamisega.

3. septembril 2020

Loo Facebooki sein


Koolitaja kogemused, Terapeudi kogemused

Minu 2017. aasta kordaminekud ja inspireerivad kogemused. II osa.

I osa saab lugeda siit.

TERAAPIAL VÕIB KÄIA KOGU PEREGA – ON MILLEST RÄÄKIDA JA MIDA KOOS MEENUTADA

Foto on illustreeriv

Enamasti käib teraapial üks pereliige. Tema tervenemisest võidavad kõik, täiustub suhtlemiskultuur ja kasvab kogu pere. Samas käib meil aeg-ajalt teraapial paar või pere korraga. 2017. aastal hakkas aga mitu peret käima regulaarselt sessioone võtmas ja see on nii tore. Kõige aktiivsemast perest õnnestus mul kohtuda kolm korda eaka vanaisaga, ühe korra eaka vanaemaga, kaheksa korda keskealise pereemaga (vanaema ja vanaisa tütrega), viis korda abituriendist perepojaga ja  neli korda arstiüliõpilasest peretütrega. Kõik sai alguse vanaisa ühest hingamisprobleemist, mida nad uurima tulid ja esialgu isa saatjaks tulnud pereemast tütar osutus edaspidi vabastavast hingamisest kõige enam huvitatud pereliikmeks, kes innustas tulema ka oma lapsi. Perepoeg vajas lõõgastust pingeliste õpingute vahel ja uusi visioone oma õpilasfirma tarvis. Väheke ka ajaplaneerimise ja prioriteetide seadmise õpetust. Peretütrel olid vahepeal suured suhteprobleemid, mis õnneks lahenesid. Pereema sai teraapia käigus oma lastega lähedasemaks, kõik tundsid end pärast hingamisseanssi puhanuma ja energiaga täidetuna. Terapeuti rõõmustas ühtehoidev ja üksteist toetav pere ja entusiastlikud inimesed. Aitäh sellele perele!

Teine pere oli kolmeliikmeline lapseootel pealinna pere, kes käis Tartus ämmaemanda juures ja siia ka hingamistoetaja (ehk minu) otsis. Nende paariaastast pisipõnni mul näha ei õnnestunud, tema jäi iga kord hoidjaga koju. Küll olid kohal lapseootel, üha ümaramaks paisuv naine, hoolitsev ja oma protsesse sügavalt läbi elav mees ning nende imeline teadlik kõhutita. Paar oli olnud vahepeal üsna õnnetu ja lausa lahkumineku äärel, naine olevat imetanud nende esimest last mitu esimest eluaastat ja olnud temaga väga lähedane, mees olevat tundnud end kõrvalejäetuna ja matnud end töösse, mis oli väga stressirohke, ohtlik ja kõrget pingetaluvust nõudev. Siis olevat nad läbinud Tallinnas teraapia, mis muutis kõik. Nad hakkasid üksteist paremini mõistma ja rohkem toetama. Naine lõpetas imetamise. Mees tuli ära stressirohkelt töölt ja sai uuesti kontakti oma tunnetega. Nad taasleidsid üksteist nii hingeliselt kui seksuaalselt. Kõik olevat olnud nii täiuslik, kuni tuli uudis uuest rasedusest, mis nad mõneks ajaks rivist välja lõi. Mees valmistus mõttes uuesti kõrvalejätmise kogemiseks. Naine kurvastas, et tal ei jätku võib-olla uues olukorras aega iseenda ja oma loomingu jaoks, mida ta üle kõige vajas. Lisaks kõigele tulid mehel järjest pinnale ohuolukorras allasurutud tunded, sh viha ja raev. Selles punktis nad tulidki hingamisteraapiasse. Ajapuudusel valisid nad lühiseansid, kus on piisavalt hingamisaega, kuid mitte eriti rääkimisaega. Me ei teinudki midagi erilist. Rääkisime 10-15 minutit ja hingasime ülejäänud aeg. Naine hakkas iga kohtumisega oma lapseootusega ja uue rolliga rohkem harjuma, lõpuks ta läks nii oma mulli, et ta vaid naeratas õndsalt ja hingas külili nii palju, kui kasvav kõhuke lubas. Ta ise palus mind, et tegeleksin rohkem ta mehega, kes tegelikult toetust vajab. Siis tegelesingi mehega, julgustasin teda tundeid välja elama, ebameeldivatest tunnetest läbi minema ja toetust vastu võtma. Tundus, et see mõjus hästi, sest nende suhted paranesid üha ja mees muutus nii enda kui teiste vastu õrnemaks 😊 Kahjuks jäid seansid pooleli, sest raseduse lõpufaasis ei hakanud nad enam Tartusse sõitma. Suur tänu ja õnne sellele perele!

Samuti käidi mitmekesi ühest perest ka reikikursustel. Kas ühel kursusel kahe-kolmekesi, või nii et enne üks, pärast teine. Abielu- ja armastajapaare oli meil käinud ennegi, 2016. aastal käis ema kahe tütrega. 2017. aastal käisid reikikursusel ema ja tütar, teisest perest aga õde ja vend, 2018. aastal on koguni jõudnud kursusele ämm ja väimees (kusjuures ämma tütar ja väimehe naine, kes neile seda kursust soovitaski, käis samal kursusel sügisel). Aitäh soovitajatele ja pereliikme kaasakutsujatele!

  1. AASTA SUURIM, KIIREIM JA JÄÄDAVAIM IMELINE MUUTUMINE

Foto on illustreeriv

Keset jahedat ja tujukat suve tuli reikiseansile noor naine, käed taskus, pikkade käistega must dressipluus lõuani kinni tõmmatud, ime veel, et kapuutsi peas ei olnud. Kaebuseks energiapuudus, väsimus, jahedustunne, käte-jalgade külmetamine. Tema juurtšakra oli enam-vähem blokeeritud, suve veetnud ta linnas, tossud jalas, asfaldil kõndides. Tema pea tõmbas reikit täitsa hästi, nii et ta seda isegi tajus. Piir oli kaela juures. Leppisime kokku, et teeme kokku neli seanssi järjestikustel päevadel. Ta sai soovituse käia iga päev paljajalu liival või mullal, viibida rohkem looduses. Hea märk oli see, et järgmisel päeval võttis ta seansiks dressipluusi ära. Selle all oli lillakaspunane pikkade käistega trikoopluus ja ta nägi selles rõõmsam välja. Tema keha tõmbas natuke paremini reikit, tundus, et kuni rinnuni. Kolmandal päeval oli ta punases lühikeste käistega T-särgis. Rääkis elavamalt, naeratas ja reiki piir oli jõudnud vöökohani. Uskumatu küll, kuid neljandal päeval oli ta õlgu paljastavas roosas pitspluusis ja lehvivas seelikus. Ta paistis naiselik ja kena. Ütles, et tal on soe ja tal on energiat nii, et tunneb end jälle ära. Tema keha tõmbas reikit terves ulatuses. Kuna üks kuur oli läbi, leppisime kokku, et ta hakkab edaspidi käima kord kuus, et teraapia mõju alal hoida. Esimesel kahel kuul ta käiski ja olles iga kord energiline ja rõõmus. Rohkem pole ta tulnud – tundub, et ta enam ei vajagi korduskuure.

Nüüd on sellest möödas pool aastat. Aeg-ajalt jõuab teraapiale mõni ta sõber, kelle seas ta hoogsalt reklaami teeb. Tema äsja meil käinud sõbranna kaudu tean, et suvine teraapiakuur oli tõesti mõjus, sest teraapial käinu on ikka veel väga heas seisus. Namaste, reiki!

Koolitus-meditatsioonisaalis on õhku ja avarust

Kokkuvõtteks oli 2017. aasta väga imeline ja tänuväärne aasta. Saime ruumi, kus palju parem tegutseda kui eelmistes väikestes ruumides (Raekoja plats 8, Raekoja plats 20 ja Saekoja 36a II korrusel). Lisaks suurele hingamissaalile-teraapiaruumile on meil eesruum riiete ja jalanõude jätmiseks, abiruum, kuhu kõik ülearune eest ära panna, köök, kraanikauss imehea külma joogiveega ja sooja veega nõudepesuks. Terapeut Reet läbis mitu koolitust ja õppis kasutama muusikat, millel meie teraapiad praegu suures osas põhinevadki. Alustasime siinset veebilehte, mis järjest täieneb, ja korrastasime oma Facebooki lehtede süsteemi. Kohtusime uute imeliste inimestega ja värskendasime kontakte vanade tuttavatega. Oleme abi pakkumas ja teenimises, saame teha just seda, milleks loodud olemegi. Aitäh, aitäh, aitäh!

Loe ka I osa.

Hingamisterapeut ja reikiõpetaja Reet Karro 

Reet on kvalifitseeritud Algallika Protsessi ja Hingamistöö terapeut aastast 2011, Usui Reiki meister-õpetaja aastast 2012, Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kesktaseme praktik aastast 2017 ja Dan Brulé õpetatava Hingamistöö baastaseme praktik aastast 2017. Tema teraapiaseansside kohta saab lugeda siit, koolituste kohta siit ning talle kirjutada aadressil [email protected]