Illustratiivne foto: Petra Bauman, Pexels
Rubriik: Biodünaamilise hingamise klientide lood
7 kohtumisega biodünaamilise hingamise kuur seljatas hingamisraskused ja muutis hingamise vabamaks, hoolimata lehterrinnast
Selle 50. eluaastates naise tõid hingamisteraapiasse hingamisraskused. Ta vajas tihti haigutamist või sügavat sissehingamist, mis mõnikord õnnestus, mõnikord mitte. Eriti piinav oli söömine, kunagi ei teadnud, kas ta söögi ajal ka hingata suudab või ootamatult toitu kurku ei tõmba. Kõige tulemusena ei saanud ta korralikult süüa ega magada, päeviti tundis end loiuna ja roidununa. Nina-kõrva-kurgukirurg lubas hingamisvaevused lahendada nina limaskesta vähendamise ja polüüpide eemaldamisega. Pärast lõikust takistused aga ei vähenenud, selle asemel hakkas endisest tugevaminigi kimbutama ninakuivus ja -kinnisus. Lisaks vaevas allergia, eriti kodutolmulestale. Ta tundis end tihti ärevana ka vererõhk oli kõrgevõitu, südamerütm ebakorrapärane. Talle olid välja kirjutatud ninavaevusi leevendama pidavad hormoonsalvid, rahustid ärevuse ja paanikahoogude vastu, allergiarohud … Samas mõjus enamik rohte talle halvasti ja tegi enesetunnet veelgi halvemaks. Naine oleks soovinud elada aktiivset elu, sportida, takistusteta tööl käia, lapsega huvitavaid asju teha, koeraga jalutada ja joosta, kuid tihti osutus takistuseks halb enesetunne, jõuetus, väsimus või totaalne lämbumistunne.
Vestlusel selgus, et naise ema oli olnud majandi keskastme juht, kes oli töö ja vastutusega koormatud ja pidevalt tööl. Ema tööpäevad algasid ülivara ja kestsid kaua, tal ei olnud lapse jaoks aega. Kodus oli põhiliselt võõrasisa, kes aga tüdrukukest vihkas, alavääristas ja mõnitas. Ema küll aeg-ajalt kaitses last, kuid tihti ta ei saanud võõrasisa käitumisest teadagi. Tulles kodust kiusamise taagaga, tõmbas tüdruk endale kiusamist ligi ka koolis … Kõnealused traumaatilised kogemused kestsid kogu naise lapsepõlve ja nooruse, kuni tehnikumi minekuni, kus ta end vabamalt tundma sai hakata.
Selline olukord tekitas juba lapsena tervisevaevusi – kopsupõletikku, õietolmuallergiat ja astmat. Viimastest kasvas ta õnneks hiljem välja.
Noore naisena elas ta üle nurisünnituse. Emaka puhastuse järel määratud antibiootikumisüstid tekitasid jõetust, nõrkust, värisemist. Naise palvetest hoolimata süstikuuri jätkati. Pärast seda vaevas teda pidev peavalu, ei saanud magada, ega süüa. Vaevustest ülesaamine võttis mitu aastat.
Naine on olnud elu aeg vaikne, kinnine, kõik enesele hoidnud, kõigega leppinud, samas tundes, et see ei ole tema tegelik loomus. Õnneks leidis ta endale kaasa, kes erinevalt kasuisast ei olnud vägivaldne, ehkki armastas teha kõva häält, nende lastest on mõned juba oma elu peal ja saavad hästi hakkama, üks elab veel kodus ja on emaga mõistvas ja heas vahekorras.
Esimesel seansil selgus rindkere kombates, et naisel on väga sügav lehterrind. Arstid ei olnud seda hingamisraskuste põhjuseks pidanud, kuid juba rindkere välisel vaatlusel oli näha, et hingamiselunditele liikumiseks eriti ruumi ei jäänudki, ainult üks suur süvik seal, kus peaks olema hingamisruum. Naine teadis, et teda oli pandud imikuna liiga vara istuma, siis, kui lihased veel ei kandnud. Terapeut andis talle koju harjutusi ja soovitusi rindkere võimalikult avada ja avardada.
Kahe seansi vahel oli naine olnud ühe päeva tegus ja energiline, kaks ülejäänud päeva aga eriti ärev ja õhupuuduses. Teisel kohtumisel hingas ta ettevaatlikult, tagasihoidvalt, tundes hirmu võimaliku õhupuuduse tekkimise ees. Kuid kahe seansi vaheajaks antud kodused ülesanded, oma aistingute jälgimine ja kehas värinate esilekutsumine mõjusid talle hästi.
Kodus märkas naine, et on muutunud. Ta seisab enda eest. Mehega oli neil mitmeid erimeelsusi, naine ei andnud kõiges järele, nagu tavaliselt ja mees oli rahulolematu. Siiski tundis naine, et on jõudnud natuke lähemale tõelisele endale – ta ei ole hoopiski see vaikne ja kõigega leppija, kellena on esinenud, tal on oma mina!
Kolmandal seansil julges naine avaneda. Algasid üle keha lained, tema keha tantsis. Terapeut avas ta lehterrinda energeetiliselt ja kerge massaažiga.
Kodus märkas naine, et söömine on kergeks läinud. Põskkoopad olid veel turses, muidu oli päris hea olla.
Kurgu-kaelaseansi hingamise ajal tuli naisel üles märksõna „Vabanemine“, mida ta mitu korda välja hõiskas. Ta häälitses, hääl lausa paiskus temast välja. Esmakordselt tundis ta nende looduslike lõhnaainete lõhna, mida terapeut kasutas, ja see meeldis talle. Ta lubas koduski häälitseda ja ümiseda.
Kodus oli ta jälle ärritunud, ehkki öösiti magas paremini.
Südameseansi järel oli naisel tunne, et ta rinnakorv on avardunud, on suurem kui enne! Kogu keha surises, samas emotsioone üles ei tulnud.
Kuuendal kohtumisel, diafragma ja kõhu vabastamisel tekkis kõigepealt üle keha külmatunne, seejärel levisid üle keha värinad. Lõpuks ometi tuli üles ka emotsioone – kurbus, melanhoolia, emotsionaalne valu. Terapeut soovitas kahe seansi vahelisel ajal nii kurbust, kui selle all olevat viha igati välja elada, kehas esile kutsuda värinaid, kätega patju ja jalgadega voodimadratsit taguda.
Seitsmendal kohtumisel, vaagnaseansil, mis on biodünaamilise hingamise kuuri kõige tähtsam seanss, kui eduka kuuri korral vabaneb kogu keha energia, hakkas naise keha tavalisest vabamalt liikuma. Käed surisesid tugevalt, jalad veidi vähem, kuid siiski ka. Naine tundis suurt vabanemise ja andestamise tunnet, mõtles kõigile, kellele andestada. Lõpulõdvestuse ajal valdas teda suur rammestus, millest väljus täieliku lõõgastumise tundega.
Lõppkokkuvõtet tehes leidis ta, et tal on hea meel, et ta teraapiasse tuli. Need vaevused, millega ta algselt teraapiasse pöördus, on kuu ajaga ja seitsme seansiga kadunud. Ta saab normaalselt süüa ja magada, ka isu on parem ja uni parem. Koeraga jalutamine või kiire kõndimine ei ole enam katsumus ja ei tähenda enam peatse õhupuuduse kartmist.
Samas on naisel üles tulnud valusaid mälestusi ja negatiivseid emotsioone, mille teadvustamist ja tundmist ta endale varem keelas, eeldades, et mõistlikum on mõelda positiivselt. Terapeut rõhutas, et varem andis tema keha talle kõigest allasurutust märku õhupuuduse ja hingamisraskustega. Nüüd on emotsioonid teadvustatud ja hingamisraskused tahaplaanile jäänud. Ta õpetas naisele strateegiaid oma emotsioonide hinnanguvabaks jälgimiseks ja enese tunnustamiseks valmisoleku eest tunda kõiki, nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Jäeti südamlikult hüvasti, lootusega kohtuda ehk veel kunagi ja avardada naise rindkeret veelgi enam.
************************************
Terapeudi lõppsõna: Mul on väga hea meel ,et see klient valis just hingamisteraapia. Arvestades tema mõtlemapanevat lapsepõlvelugu ja moondunud (sügava lehtriga) rindkeret, oleks võinud arvata, et ta julgeb (ja füüsiliselt suudab) avaneda vaid teatud piirini, muutuda vaid nii palju, kui turvaliseks peab ja siis tõmbub kohe tagasi. Õnneks ta julges minna palju kaugemale – võtta vastu kõik, mis mul oli talle pakkuda ja avastada enda jaoks uut. Oli rõõm naha, kui hästi mõjus talle lõdvestumine ja avardumine, energeetiliselt tekkis tema sisse rohkem uut vaba ruumi ka siis, kui füüsiliselt selle jaoks rinnas ruumi ei näinud olevat. Loodan kohtuda temaga kunagi veel, kas või mitme aasta pärast, kui teraapia täismõju avalduda on jõudnud, ja siis minna koosloomisega edasi.
Biodünaamilise hingamise kohta saab rohkem lugeda siit.
Lugu on avaldatud kliendi nõusolekul.
Fotod on illustratiivsed. Täname portaali Pexels.com, Twitterit https://twitter.com/hashtag/Pectus?src=hash ja Kate Miheyevat portaalistUnsplash.
Lubame loole viidata koos allika nimetamisega. Pikema katkendi või terviku avaldamise soovi korral palume ühendust võtta aadressil reet@juugakoda.ee
Keskealine naine tervendas 5-seansilise biodünaamilise hingamise kuuriga hingamishirmu ja muutus vabamaks
Biodünaamiline Hingamine ja Trauma Vabastamine on uudne kehateraapia meetod, kus kasutatakse sügavat ühendatud hingamist, refleksoloogiapunktide vajutamist, massaaži ja kehatööd, tantsu ning aktiivmeditatsioone. Eesmärk on päästa liikuma traumade järel kehasse lukustunud energia, aidata lõpuni viia pooleli jäänud võitle-või-põgene reaktsioone ning jõuda pingevabaduse ja õndsusetundeni. 8 korraga läbitakse kogu keha pealaest varbaotsani, kuni pääseb liikuma ka vaagnas olev energia. Kuuri saab soovi korral lühendada ka 6-7 või isegi 5-6 kohtumiseni. Teraapia sobib suurte riskiteguriteta (infarktiohuta, aneürismita, glaukoomita, suurte vaimsete häireteta) inimestele.
Loe teraapia kohta lähemalt siit.
See keskealine naine tellis Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kuuri, et veelgi enam terveneda ja üle saada hirmust sügava hingamise ees, mida ta oli eri selgelt märganud viimase aasta jooksul, mil ta käis ujumistrennis. Ta oli kannatanud lapsepõlves hüljatusetunde ja armastusepuuduse käes, sest vanemad olid oodanud tema, tüdruku asemel hoopis poissi, seejärel aga pööranud kogu tähelepanu nooremale vennale, kes oli olnud nii haige, et ema tähelepanu oli täielikult temal. Isa oli pidevalt tööl, ema vennaga haiglates. Enda mittearmastatuna tundmise tagajärjel oli ka kõnealune naine, siis väike tüdruk olnud astmas, õnneks kasvas ta sellest hiljem välja. Teismeeas oli tal arvatavasti samal põhjusel palju traumasid.
Täiskasvanuna oli naine üle elanud mitmeid raskeid sündmuseid. Ta tundis end süüdi ühes õnnetus, parandamatute tagajärgedega juhtumis. Ta oli unistanud teisest lapsest, kuid saanud nii ränga põletiku, et pärast seda ei aidanud enam lapseootele jääda ka viljatusravi, ta pidi ainult üle elama korduvaid ebamugavaid narkoosi all tehtavaid protseduure, kuid tulu neist ei olnud. Armastusepuudusega lapsepõlv ja üle elatud kaotused muutsid ta partnerile väheligitõmbavaks, suhe purunes. Samuti distantseerus ta sugulastest, sõprussuhetest, isegi sõbrannadest. Üksikemana oli tal peret majandada keeruline, ta oli pidevalt pingul ja stressis. Kord olevat ta juba pidanud enesetapuplaane, loobus ta neist vaid oma lapse pärast. Viimasel ajal kannatas ta aneemia ja vereringehäirete all, ta käed-jalad olid pidevalt külmad.
Samas oli ta juba enne hingamisteraapiasse tulekut teinud palju iseenda heaks. Ta oli otsustanud üle saada madalast enesehinnangust ja enesepiitsutamisest. Teda toetasid tervislikud eluviisid. Kord oli ta läbi teinud Rännaku, mis aitas välja tulla ühest kriisist. Viimasel ajal oli ta regulaarselt käinud aroomiterapeudi juures, kes peale aroomimassaaži pakkus talle ka energeetika uurimist ja korrastamist ja oli talle öelnud, et jää on hakanud liikuma 😊
Seoses naise pingelise rahalise olukorraga otsustasime Biodünaamilises Hingamises ja Trauma Vabastamises piirduda kuue seansiga.
Esimesel, sissejuhataval seansil hakkas naise keha lainetama. Tal tekkis sama tunne, mis Rännaku ajal. Sõrmed surisesid. Naine tundis end rahulikuna, võrdles seda olekut voogamisega.
Sama seis oli olnud ka seansi päeva õhtul ja järgmisel päeval. Kuid siis hakkas kogunema ärritus ja ühel hetkel tundis ta end kui viitsütikuga pomm. Ta oli sellises seisundis, et oleks võinud midagi vabalt purustada, lõi uksi jalaga või rusikaga, lõhkus sussid ja pannilabida, töö juureski oli keeruline rahulikuks jääda.
Silmavöö seansil liigutas naine silmi täpselt, nagu vaja, kuid see ei käivitanud temas muud, kui vastupanu. Teda häiris, et seansil hingatakse ilma tekita, tekiga kaetakse hingaja alles lõpulõdvestuse ajal. Tekkis tugev külmatunne ja kadus igasugune koostöötahe. Terapeut oli juba valmis kuulma otsust: see seanss jääb viimaseks, rohkem ma ei tule! Kuid naine, vaatamata vastupanule ja täielikule tõrkumisele seansi ajal, teatas pärast seanssi hoopis: „Allaandmine ei ole lahendus!“. Lepiti kokku uus kellaaeg.
Suu ja kurgu seansil oli naine valmis veel rohkem avanema. Ta hakkas sügavamalt hingama ja siis tuli üles loo algul mainitud hirm sügavama hingamise ees. Ta hakkas tunnetama blokki enda sees. Mingil hetkel hakkas see liikuma ja siis hakkas jälle külm. Tunda oli ka muid ebamugavaid aistinguid, kuni ta sai lõpuks kontakti kurbusega enda sees ja väljendas seda! Ta tunnetas, et üks väljaütlemata asi jäi siiski kurku kinni ja kujutas juba ette, kuidas ta üritab seda päev otsa välja köhida. Muus osas valdas teda sügav rahu ja ta kukkus täielikult ära sügavasse lõdvestusse.
Kolm tundi pärast seanssi algas naisel ootamatult tugev iiveldushoog. Ta oksendas, aga see polnud tavaline piinav oksendamistsükkel: vaevab-vaevab-oksendan natuke ja uuesti otsast peale, vaid ühekordne tugev iiveldus ja selline tugev oksendamishoog, et talle tundus, et tema sisse tekkis täielik keeris, ta justkui oksendanuks spiraali pidi üles. Pärast seda oli ta värisev, nõrk ja kahvatu, kuid iiveldus oli täielikult kadunud. Ja klomp (väljaütlemata asi) oli ka kurgust kadunud 😊
Kahe seansi vahel tunnetas naine suuremat vaba ruumi enda sees. Juba ta märkas hetki, kus ta saab sügavalt hingata!
Südame ja rindkere pingevöö seansil tundis naine eriliselt suurt trotsi ja vastupanu. Jälle oli tal külm, ta mähkis end isiklikku õhukesse siidisalli, kuid tekita ta tundis esialgu ainult külmust enda sees. Tegelikult mõistis ta ise ka, et külmatunne on kaitsereaktsioon. Kõik muutus ühest võttest, kus terapeut palus naisel oma käed üles välja sirutada ja surus tugevasti vastu naise käsi, naine aga pingutas kõiki lihaseid ja surus omakorda vastu. Talle tundus, et selle liigutusega surus ta läbi oma viha, läbi oma trotsi ja vastupanu. Ja nüüd valdas teda üle keha ulatuv soojatunne – enam ei igatsenud ta tekki. Pärast seanssi tundis ta end mõnusalt ja rahulikult.
Kuna naisel tekkis vahepeal üks suur väljaminek, lepiti viienda seansi eel kokku, et see jääb esialgu viimaseks. Olude sunnil tuli kolm alumist pingevööd läbida ühe seansiga.
Viimase seansi eel tehti sufi pöörlemismeditatsiooni. Naise sees hakkas kõik pöörlema. Juba pikali lebades ja ühendatult hingates, hakkas ta keha üleni surisema. Eriti palju energiat tundus olevat kõhus. Kõhu vajutamine tõi energia pähe, tekkis pingepeavalu. Seda leevendada aitas kaela ja turja süvamassaaž, sest hetkel tekitaski peavalu blokeerinud kurgupiirkond. Üks seanssidel kasutatav võte, kägarasse tõmbudes kogu keha lihaste pingutamine, tekitas vasakus õlas krambi. Selle lõdvestamisel terapeudi abiga läks energia igale poole laiali, kogu naise keha hakkas tantsima ja lainetama, nagu esimeselgi korral, ainult seekord veel hoogsamalt ja kõike lahti liigutades, maast tõusid ka puusad ja alaselg. Energia liikus jalgade juurest üles ja laienes kogu kehasse … Teraapiakuuri eesmärk oli saavutatud!
Kokkuvõttes oli naine rahul, et oli selle teraapia valinud. Ta oli praegu vabam, hingas avatumalt ja sai endaga paremini läbi kui enne. Ta oli hakanud mõistma oma külmakartuse tagamaid – see ei olnud ainult aneemia ja puudulikult toimiva vereringe tunnus, vaid ka tema kaitsereaktsioon oma kilpkonnakilbist välja ronimise vastu, mis trotsi ja vastupanu suurenedes kasvas. Ta tunnetas, et on endas mitu pusletükki jälle paika saanud, on terviklikum kui enne.
Nii naisel kui terapeudil oli kahju, et seansse jäi lõpuks järele 5. Enamasti on tulemus veel täiuslikum, kui kuuris on vähemalt 6-7 kohtumist. Tehti plaan kohtuda kunagi veel ja siis, vastavalt olukorrale, läbida uuesti kogu kuur, või vähemalt puudu jäänud seansid.
************************************
Terapeudi kokkuvõte: Mul on alati väga hea meel, kui inimesed valivad läbida Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kuuri, sest siis on mõju terviklikum ja igakülgsem. Senised kuuri valinud on olnud noored naised ja võinuks arvata, et see teraapia ainult noortele sobibki. Selle loo peategelane on aga eelmistest märksa küpsem, lähenemas oma esimesele juubelile, nii et tegelikult pole vanus üldse määrav, lihtsalt tervis peab kannatama kiiremat hingamist ja pulssi ning ajutist vererõhu tõusu. Olen rõõmus, et ta tuli ja valis tervendada oma hingamishirmu ja traumasid. Minu jaoks oli esmakordne juhus kogeda seansil nii palju kliendi vastupanu. Tunnustan teda, et ta alla ei andnud ja kuuri järsult katki ei jätnud. Loodan, et tal on juba praegu parem enesetunne ja kohtume millalgi veel, et natuke lühikeseks jäänud koosloomise protsessi jätkata.
Biodünaamilise hingamise kohta saab rohkem lugeda siit.
Lugu on avaldatud kliendi nõusolekul.
Fotod on illustratiivsed. Täname portaali Pexels.com.
Lubame loole viidata koos allika nimetamisega. Pikema katkendi või terviku avaldamise soovi korral palume ühendust võtta aadressil reet@juugakoda.ee
Noor naine läbis Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise 8-seansilise kuuri, unustades vihahood ja saades energia kehas liikuma
Biodünaamiline Hingamine ja Trauma Vabastamine on uudne kehateraapia meetod, kus kasutatakse suure energiaga, sügavat ühendatud hingamist, refleksoloogiapunktide vajutamist, süvamassaaži ja kehatööd, tantsu ning dünaamilisi meditatsioone. Eesmärk on päästa liikuma traumade järel kehasse lukustatud energia, aidata lõpuni viia pooleli jäänud võitle-või-põgene reaktsioone ja jõuda lõpuks pingevabaduse ja õndsusetundeni. Ühe seansi jooksul tegeletakse natuke kõigi piirkondadega või põhjalikumalt ühe piirkonnaga. Teraapiakuuri ajal alustatakse üldseansist ja seejärel pühendatakse üks seanss igale pingevööle kehas, jõudes kaheksa korraga pealaest jalataldadeni, ideaaljuhul pääseb liikuma ka Kundalini energia. Teraapia sobib füüsiliselt enam-vähem tervetele ja suuremate vaevusteta inimestele.
Loe teraapia kohta lähemalt siit.
See klient, noor naine pöördus Juugakotta varasuvel, olles parasjagu töötu, tal oli enda jaoks rohkem aega ja ta soovis jälle hakata tunnetama oma hinge ja sisemisi vajadusi, nagu oli juhtunud holistilises teraapias, kus ta oli paar aastat tagasi käinud. Vahepeal oli aga see tunnetus kaduma läinud.
Naise tervis oli hea, kuid emotsionaalne pool paigast ära. Ta tavatses ennast üles kütta, keema minna ja jäädagi üles köetuks, isegi kuni 2-päevase 39-kraadise palavikuni välja. Tihti sai ta elukaaslase ja kõige ümbritseva peale vihaseks ja hakkas kogema viha, ärritust, ärevust. Mõnikord oli ta pärast vihastumist kogu päeva sellises seisundis.
Naine oli raskelt üle elanud 6 aasta tagust vanemate lahutust ja 2 aastat tagasi kogetud eelmise elukaaslase truudusetust. Viimane olevat tekitanud paanikat, ärevust, stressi ning alles holistiline teraapia ja kliiniline psühholoog olid ta sellest seisundist välja toonud.
Esimesel biodünaamilise hingamise seansil naise keha surises igalt poolt. Valdav tunne oli esialgu ärevus. Ta oli samal päeval koduski kergesti ärrituv, kuid järgmisel ja ülejärgmisel päeval oli tal terve päev hea olla ja elevil olek.
Teisel kohtumisel ei tahtnud ühendatud hingamine lõppeda, ta soovis protsessi jäädagi.
Kodus tundis ta end õrna ja tundlikuna. Samas polnud see enam viha, mis üles kerkis ja see polnud suunatud elukaaslase vastu. Ka elukaaslane muutus järjest mõistvamaks, ta aktsepteeris Naise teraapias käimist ja muutumist, mis oli toetav.
Oli kokkusattumus, et just teraapia ajal pakkus Naine hoiukodu ühele kutsikale. Erinevalt Naise vanemast koerast oli kutsikas hea suhtleja, siiralt rõõmus võimaluse üle sobitada tutvust iga vastutulijaga. Ja Naine, kes oma vanema koeraga oli jalutanud vaikides ja teistest tänaval kõndijatest välja tegemata, koges täiesti uut olukorda – inimesed tulid ta juurde, küsisid kutsika kohta, rääkisid ja naeratasid, palusid luba kutsule pai teha ning Naine rääkis vastu, lubas ja naeratas, olles avatud, vähemate piduritega ja vabam kui tavaliselt.
Suu- ja lõuaseanss mõjus Naisele laiendavalt, kehas, eriti suu ümber, lõuas ja paremas käes oli tunda tugevat energiat. Lõpulõdvestus tundus kui tagasitulek sügavast unest.
Kurgu-kaelaseansil tekkis Naise kätesse hingamiskramp (pinges sundasend). Terapeut palus tal lasta välja kogu kurbus. Kui see õnnestus, lõdvestusid ka käed. Seejärel hakkas Naise keha ennast spontaanselt lõdvestama, värin algas kõhust ja laienes kogu kehasse.
Pärast seanssi tundis Naine nii suurt soovi naeratada, et isegi vihm pani naeratama. Ka muud emotsioonid olid laes. Mõned värinad tulid veel õhtul kodus ka, keha jätkas pingete vabastamist.
Pärast seanssi hakkas Naine kogema, et tema ellu ongi naasnud rõõm ja naer. Ta suutis rõõmu tunda ka väikestest asjadest ja naeris tihti südamest.
Rindkere- ja südameseansil koges Naine suurt vabanemist, surinat ja värinat kurgus, südames ja alakehas.
Enne diafragmaseanssi tehtud sufi pöörlemismeditatsiooni ajal tekkisid Naisel selged mõtted ja ideed, mida võiks teha oma igapäevaelus enda heaks. Iga mõte tekitas ahaa-elamuse.
Seansi käigus muutus diafragma tunduvalt vabamaks, kurku jäi aga pikaks ajaks häiriv klomp, mida ei õnnestunud välja köhida, ega sülitada. Kui aga siis Naise jalad kergelt liikuma hakkasid, tegi terapeut Naisele ettepaneku jalgadega matti peksta. See oli just midagi, mida ta oleks soovinud teha ja ta tegi seda mõnuga tükike aega. Selle käigus kadus ka klomp. Pärast seanssi oli kehas nii palju energiat ja nii suur vabaduse tunne, et Naine oleks tahtnud joosta või koguni lennata 😊
Kodus jätkas Naine jalgadega tagumist. Ta tegi seda igal hommikul oma voodis. Igale tagumishommikule järgnes heatujuline ja rõõmus päev. Naist kunagi kimbutanud vihahoogudest ei olnud enam jälgegi.
Kõhuseansil tundis Naine selgelt, et keegi hoiab ta pead ja istub tema pea juures ka siis, kui terapeut oli kõhu juures. Kuna see toetus tundus nii turvaline, julges ta lasta kogu oma keha värisema. Nüüd talle peale tulnud suur ja võimas värin oli tõeliselt müstiline kogemus ja viis ära ka üles tulnud kurbuse.
Kõik kõhuseansijärgsed päevad olid rahulikud ja rõõmsad, Naist rõõmustas enesekindluse ja stabiilsuse tunne.
Vaagnaseansil tundis Naine, kuidas tema vaagnapiirkond, mis oli temalt küllalt vähe tähelepanu saanud, täielikult sisse lülitus ja tööle hakkas. Ta koges seal hästi palju energiat, see oli võimas! Kehas algas ka suur puhastusprotsess, ta pidi seansi jooksul mitu korda tualetti külastama. Lõpus haaras keha oma võimusesse suur värin ja lõdvestuse järel koges ta harjumatut tunnet – energia täiesti vaba voolamist kogu kehas.
Kokkuvõttes võib öelda, et Naine, kes oli ennast mõnes mõttes ära kaotanud ja kes tavatses oma negatiivseid emotsioone elukaaslase peal välja elada ja hiljemgi veel palavikuni ulatuvasse emotsionaalsesse kriisi jääda, sai nende kaheksa korraga endaga parema kontakti, keha ja hingamise vabamaks ning õppis mitmeid harjutusi oma emotsioonide välja elamiseks. Ta muutus rõõmsamaks, rahulikumaks ja stabiilsemaks, energia hakkas kehas vabamalt voolama. Salapärased hood kadusid ja pereelu sellest ainult võitis. Naisel oli hea meel, et oli just selle teraapia valinud ja soovitab seda heameelega teistelegi.
***
Teraapia tulemused olid üsna püsivad, sest täpselt üks aasta ja üks kuu pärast teraapiakuuri lõppu kirjutas Naine terapeudile: “Tahtsin Sind veel kord tänada, et mulle hingamist tutvustasid. Olen praegu Kagu-Aasias ja praktiseerin siin igapäevaselt mediteerimist. Üleeile lisasin katsetamise mõttes juurde ka mõtestatud hingamise, st ilma pausita hingamise nagu sa õpetasid. Ja VAU! Eile oli väga-väga võimas kogemus ja täna veeeelgi võimsam. Tundsin võimsalt viha ja kurbust ja see, kuidas keha ise teadis, kuidas need allasurutud tunded endast vabastada, oli lihtsalt… IMELINE. Terve keha vabastas endast toohuutult traumasid, kõige erilisem tunne oli südame piirkonna vappumine, või ma nimetaksin seda liigutust rohkem nagu väga tugevaks loputuseks. Oeh, seal oli kõvasti veel igasuguseid eepilisi vabanemisi. Sellest kõigest oleks saanud tõelise õppevideo. Ja see imeline tunne pärast, kui tundsin, kuidas rinnapiirkond on avatud ja ma saan HINGATA…!!
Igatahes tundsin, et pean seda Sinuga jagama ja Sind tänama! Tänan! Tänan! Tänan!”
*****************************
Terapeudi kommentaar: “Mul on hea meel, et see klient jõudis minu juurde, ja et ta valis just biodünaamilise hingamise. Kohtusime üpris sageli, umbes kaks korda nädalas. Temas oli juba tulles suur valmisolek oma pingetest lahti lasta ja valida rahuldust pakkuvam elu. Aitasin sellele hea meelega kaasa. Olen tänulik selle võimaluse eest, nagu ka selle eest, et ta ka oma lugu ja ka edasist käekäiku jagas.“
Biodünaamilise hingamise kohta saab rohkem lugeda siit.
Lugu, nagu ka kirja väljavõte on avaldatud kliendi nõusolekul.
Fotod on illustratiivsed. Täname Pinteresti ja portaali Pexels.com.
Lubame loole viidata koos allika nimetamisega. Pikema katkendi või terviku avaldamise soovi korral palume ühendust võtta aadressil reet@juugakoda.ee
Esimene Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kuur edukalt läbitud
Tagasisidet annab esimene inimene, kes läbis hingamisterapeut Reet Karro juures kõik kaheksa Biodünaamilise Hingamise ja Trauma vabastamise seanssi, mis vabastavad pinged ja traumad pingevööde kaupa, pealaest jalatallani:
Olen 30.aastane naine, abielus ja 5-aastase poja ema. Biodünaamilise hingamise ja trauma vabastamisega puutusin esmakordselt kokku 2017. a suvel. Juba siis jäi mulle sellest meetodist unustamatult hea mulje – energia hakkas palju paremini liikuma võrreldes tavalise vabastava hingamisega. Sellest saadik olen aeg-ajalt käinud grupiseanssidel.
Aprilli alguses tundsin ennast vaimselt kurnatuna töö, pere ja kaugõppe vormis kooliskäimise ühildamise raskuste tõttu. Kodus olin kergesti ärrituv ja agressiivne, mõtlesin enamjaolt negatiivseid mõtteid, tahtsin iseennast kõigi ja kõige eest kaitsta. Otsustasin, et nii ei saa edasi minna. Vajan abi oma mõttemaailma korrastamiseks. Just siis ilmus teade, et Juugakojas on aprillis biodünaamilise hingamise seansid soodushinnaga, kõige soovitatavam on läbida terve kuur. Haarasin võimalusest kinni ja läbisin 11.aprillist 11.maini kaheksa seanssi (keskmiselt kaks korda nädalas). Iga seansi alguses tegin läbi ka vastava pingevöö vabastamiseks sobiliku toetava pooletunnise aktiivmeditatsiooni.
Esimese ehk sissejuhatava seansi ajal tundsin energia liikumist mööda selgroogu, emotsioonide ja tunnete esile kerkimist ei tunnetanud. Seansi lõpus täheldas Reet, et tema tunnetas enne alustamist minu südame blokeeritust. Pärast hingamist kallistades oli olnud süda juba natuke soojem.
Silmade pingevöö vabastamise ajal lainetas energia üle kogu keha. Käelabad, käsivarred ja jalasääred olid kangevõitu, kuid vaagen ja jalad hakkasid iseenesest liikuma (mida pole varasemalt biodünaamilise hingamise käigus juhtunud).
Nina, põskede ja suu pingevöö vabastamisel tundsin hinges rõhumise ja allasurumise tunnet. Tuli teadmine, et ma ei taha olla nagu teised, vaid tahan olla MINA ise. Järsku tabas mind ohjeldamatu nutuhoog – olin vihane iseenda peale, et olin ennast ja oma tundeid siiani alla surunud. Olin kurb, kuid samas ka rõõmus, et olin selle teekonna iseenda armastama hakkamiseks ette võtnud.
Lõua ja kaela pingevöö vabastamise seansil tuli teadmine, et tahan lõpetada selle aja peale jooksmise ja elada edaspidi oma elu kulgemisena. Reet juhtis mu tähelepanu asjaolule, et kui ta küsib seansi ajal, mida ma tunnen, ei räägi ma tunnetest ja emotsioonidest, vaid kirjeldan füüsilisi aistinguid. Ise järeldasin sellest, et ma ei oskagi oma tundeid märgata ja endale teadvustada. Selle parandamiseks peaksin tekitama harjumuse leidmaks endale aega ja püüda märgata oma hetke emotsioone.
Südame pingevöö vabastamise ajal kerkisid üles kurbus, viha, andestuse vajadus. Mõistsin, et siiani elan hinges raskelt üle üht seitsme aasta tagust kaotust. Ma ei olnudki teadvustanud, et see on veel nii valusalt häiriv. Olin kurb, et see olukord oli olnud ja samal ajal olin enda lähedaste tunnetest mitte välja teinud. Mõistsin, et olin olnud liiga enesekeskne. Tundsin viha ja raevu iseenda ja kogu maailma peale. Hingamise ajal palusin andestust iseendalt ja ka oma lähedastelt.
Diafragma pingevöö vabastamisele jõudsin usaldamatuse probleemiga, mul oli olnud tõsiseid probleeme oma poja usaldamisega. Seansi alguses tundsin parema jala talla alla häirivat torkimist. Hingamine oli hüplik, mind valdas kaootilisuse tunne ja mõtted tungisid pähe. Energia liikus ülevalt alla kuni diafragmani ja seejärel takerdus. Puusade kõrgemale tõstmisega tundsin ja nägin energia sähvatuse liikumist parema jala talla alla. Jõudsin tõdemuseni, et ma ei saagi oma last usaldada, kui ma ise ennastki ei usalda. Seansi lõpetuseks sain soovituse ennast rohkem kiita ja julgustada, et enda enesehinnangut tõsta ja rohkem ennast usaldama hakata.
Kõhu pingevöö vabastamise seansi algusest peale oli hingamine väga kerge ja pehme, enesetunne oli rahulik. Korduvalt oli tunda energia liikumise sööste koos vibratsiooni ja värinatega. Tundsin suurt energiapalli kõhu ja vaagna piirkonnas, mis hajus mõne aja möödudes. Pärast hingamist oli tunne, et käisin poolel teel nirvaanasse, täiuslikku rahusse.
Vaagna pingevöö vabastamisel hakkas energia suhteliselt lihtsalt liikuma. Järjest rohkem energiat kogunes minu kehasse, tundsin, et seda oli liiga palju. Reet soovitas üleliigse energia saata neile, kellel sellest puudus on. Pärast hingamist ehk lõdvestumise ajal tundsin oma kehas palju räägitud energiatoroidi – energia liikus kõrvalt alt üles poole (pea suunas) ning langes mööda keha uuesti allapoole. See oli pidevas aeglases liikumises. Suletud silmadega nägin eredat oranži värvi enda ümber. Tundsin ennast imeliselt, kõikvõimsana, kes sooviks liigutada kas või mägesid.
Kokkuvõtteks saan öelda, et kui aprillis, enne Reeda poole pöördumist, olin depressioonis ja nõutu, kuidas oma sissekulunud mõttemustreid muuta, siis praeguseks olen saanud palju teadmisi juurde, kuidas ennast ise aidata. Pingelise elukorralduse tõttu ma pole suutnud ennast täielikult pühendada iseenese tundmaõppimisele, kuid olukorra stabiliseerumise järel tahan kindlasti seda teha.
Enne iga seanssi märkasin oma elus situatsioone, mis viitasid minu vastava piirkonna pingele, sisemisele probleemile.
Reet on suurepärane terapeut, kes on leidnud imelise meetodi ja ennast vastavas valdkonnas koolitanud. Usun, et täieliku pühendumisega on võimalik ilma ravimiteta depressioonist ja madalseisust välja tulla.
Aitäh, Sulle kallis Reet!
Aitäh! Aitäh! Aitäh!
*****************************
Terapeudi kommentaar: “Tänan klienti kena ja ülevaatliku loo kirjutamise eest! Oli muljet avaldav, kui suur areng ja energialiikumine selle ajaga toimus. Loos ta avaldab tänu mulle. Mina jälle omakorda meetodi loojale Giten Tonkovile ja mu õpetaja Nisargale.“
Biodünaamilise hingamise kohta saab rohkem lugeda siit.
Lugu on avaldatud kliendi nõusolekul.
Foto on illustratiivne. Täname foto eest lehte https://www.goodtherapy.org/learn-about-therapy/types/breathwork
Lubame loole viidata koos allika nimetamisega. Pikema katkendi või terviku avaldamise soovi korral palume ühendust võtta aadressil reet@juugakoda.ee
