Illustratiivne foto: Petra Bauman, Pexels
Rubriik: Klientide lood ja tagasiside
7 kohtumisega biodünaamilise hingamise kuur seljatas hingamisraskused ja muutis hingamise vabamaks, hoolimata lehterrinnast
Selle 50. eluaastates naise tõid hingamisteraapiasse hingamisraskused. Ta vajas tihti haigutamist või sügavat sissehingamist, mis mõnikord õnnestus, mõnikord mitte. Eriti piinav oli söömine, kunagi ei teadnud, kas ta söögi ajal ka hingata suudab või ootamatult toitu kurku ei tõmba. Kõige tulemusena ei saanud ta korralikult süüa ega magada, päeviti tundis end loiuna ja roidununa. Nina-kõrva-kurgukirurg lubas hingamisvaevused lahendada nina limaskesta vähendamise ja polüüpide eemaldamisega. Pärast lõikust takistused aga ei vähenenud, selle asemel hakkas endisest tugevaminigi kimbutama ninakuivus ja -kinnisus. Lisaks vaevas allergia, eriti kodutolmulestale. Ta tundis end tihti ärevana ka vererõhk oli kõrgevõitu, südamerütm ebakorrapärane. Talle olid välja kirjutatud ninavaevusi leevendama pidavad hormoonsalvid, rahustid ärevuse ja paanikahoogude vastu, allergiarohud … Samas mõjus enamik rohte talle halvasti ja tegi enesetunnet veelgi halvemaks. Naine oleks soovinud elada aktiivset elu, sportida, takistusteta tööl käia, lapsega huvitavaid asju teha, koeraga jalutada ja joosta, kuid tihti osutus takistuseks halb enesetunne, jõuetus, väsimus või totaalne lämbumistunne.
Vestlusel selgus, et naise ema oli olnud majandi keskastme juht, kes oli töö ja vastutusega koormatud ja pidevalt tööl. Ema tööpäevad algasid ülivara ja kestsid kaua, tal ei olnud lapse jaoks aega. Kodus oli põhiliselt võõrasisa, kes aga tüdrukukest vihkas, alavääristas ja mõnitas. Ema küll aeg-ajalt kaitses last, kuid tihti ta ei saanud võõrasisa käitumisest teadagi. Tulles kodust kiusamise taagaga, tõmbas tüdruk endale kiusamist ligi ka koolis … Kõnealused traumaatilised kogemused kestsid kogu naise lapsepõlve ja nooruse, kuni tehnikumi minekuni, kus ta end vabamalt tundma sai hakata.
Selline olukord tekitas juba lapsena tervisevaevusi – kopsupõletikku, õietolmuallergiat ja astmat. Viimastest kasvas ta õnneks hiljem välja.
Noore naisena elas ta üle nurisünnituse. Emaka puhastuse järel määratud antibiootikumisüstid tekitasid jõetust, nõrkust, värisemist. Naise palvetest hoolimata süstikuuri jätkati. Pärast seda vaevas teda pidev peavalu, ei saanud magada, ega süüa. Vaevustest ülesaamine võttis mitu aastat.
Naine on olnud elu aeg vaikne, kinnine, kõik enesele hoidnud, kõigega leppinud, samas tundes, et see ei ole tema tegelik loomus. Õnneks leidis ta endale kaasa, kes erinevalt kasuisast ei olnud vägivaldne, ehkki armastas teha kõva häält, nende lastest on mõned juba oma elu peal ja saavad hästi hakkama, üks elab veel kodus ja on emaga mõistvas ja heas vahekorras.
Esimesel seansil selgus rindkere kombates, et naisel on väga sügav lehterrind. Arstid ei olnud seda hingamisraskuste põhjuseks pidanud, kuid juba rindkere välisel vaatlusel oli näha, et hingamiselunditele liikumiseks eriti ruumi ei jäänudki, ainult üks suur süvik seal, kus peaks olema hingamisruum. Naine teadis, et teda oli pandud imikuna liiga vara istuma, siis, kui lihased veel ei kandnud. Terapeut andis talle koju harjutusi ja soovitusi rindkere võimalikult avada ja avardada.
Kahe seansi vahel oli naine olnud ühe päeva tegus ja energiline, kaks ülejäänud päeva aga eriti ärev ja õhupuuduses. Teisel kohtumisel hingas ta ettevaatlikult, tagasihoidvalt, tundes hirmu võimaliku õhupuuduse tekkimise ees. Kuid kahe seansi vaheajaks antud kodused ülesanded, oma aistingute jälgimine ja kehas värinate esilekutsumine mõjusid talle hästi.
Kodus märkas naine, et on muutunud. Ta seisab enda eest. Mehega oli neil mitmeid erimeelsusi, naine ei andnud kõiges järele, nagu tavaliselt ja mees oli rahulolematu. Siiski tundis naine, et on jõudnud natuke lähemale tõelisele endale – ta ei ole hoopiski see vaikne ja kõigega leppija, kellena on esinenud, tal on oma mina!
Kolmandal seansil julges naine avaneda. Algasid üle keha lained, tema keha tantsis. Terapeut avas ta lehterrinda energeetiliselt ja kerge massaažiga.
Kodus märkas naine, et söömine on kergeks läinud. Põskkoopad olid veel turses, muidu oli päris hea olla.
Kurgu-kaelaseansi hingamise ajal tuli naisel üles märksõna „Vabanemine“, mida ta mitu korda välja hõiskas. Ta häälitses, hääl lausa paiskus temast välja. Esmakordselt tundis ta nende looduslike lõhnaainete lõhna, mida terapeut kasutas, ja see meeldis talle. Ta lubas koduski häälitseda ja ümiseda.
Kodus oli ta jälle ärritunud, ehkki öösiti magas paremini.
Südameseansi järel oli naisel tunne, et ta rinnakorv on avardunud, on suurem kui enne! Kogu keha surises, samas emotsioone üles ei tulnud.
Kuuendal kohtumisel, diafragma ja kõhu vabastamisel tekkis kõigepealt üle keha külmatunne, seejärel levisid üle keha värinad. Lõpuks ometi tuli üles ka emotsioone – kurbus, melanhoolia, emotsionaalne valu. Terapeut soovitas kahe seansi vahelisel ajal nii kurbust, kui selle all olevat viha igati välja elada, kehas esile kutsuda värinaid, kätega patju ja jalgadega voodimadratsit taguda.
Seitsmendal kohtumisel, vaagnaseansil, mis on biodünaamilise hingamise kuuri kõige tähtsam seanss, kui eduka kuuri korral vabaneb kogu keha energia, hakkas naise keha tavalisest vabamalt liikuma. Käed surisesid tugevalt, jalad veidi vähem, kuid siiski ka. Naine tundis suurt vabanemise ja andestamise tunnet, mõtles kõigile, kellele andestada. Lõpulõdvestuse ajal valdas teda suur rammestus, millest väljus täieliku lõõgastumise tundega.
Lõppkokkuvõtet tehes leidis ta, et tal on hea meel, et ta teraapiasse tuli. Need vaevused, millega ta algselt teraapiasse pöördus, on kuu ajaga ja seitsme seansiga kadunud. Ta saab normaalselt süüa ja magada, ka isu on parem ja uni parem. Koeraga jalutamine või kiire kõndimine ei ole enam katsumus ja ei tähenda enam peatse õhupuuduse kartmist.
Samas on naisel üles tulnud valusaid mälestusi ja negatiivseid emotsioone, mille teadvustamist ja tundmist ta endale varem keelas, eeldades, et mõistlikum on mõelda positiivselt. Terapeut rõhutas, et varem andis tema keha talle kõigest allasurutust märku õhupuuduse ja hingamisraskustega. Nüüd on emotsioonid teadvustatud ja hingamisraskused tahaplaanile jäänud. Ta õpetas naisele strateegiaid oma emotsioonide hinnanguvabaks jälgimiseks ja enese tunnustamiseks valmisoleku eest tunda kõiki, nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Jäeti südamlikult hüvasti, lootusega kohtuda ehk veel kunagi ja avardada naise rindkeret veelgi enam.
************************************
Terapeudi lõppsõna: Mul on väga hea meel ,et see klient valis just hingamisteraapia. Arvestades tema mõtlemapanevat lapsepõlvelugu ja moondunud (sügava lehtriga) rindkeret, oleks võinud arvata, et ta julgeb (ja füüsiliselt suudab) avaneda vaid teatud piirini, muutuda vaid nii palju, kui turvaliseks peab ja siis tõmbub kohe tagasi. Õnneks ta julges minna palju kaugemale – võtta vastu kõik, mis mul oli talle pakkuda ja avastada enda jaoks uut. Oli rõõm naha, kui hästi mõjus talle lõdvestumine ja avardumine, energeetiliselt tekkis tema sisse rohkem uut vaba ruumi ka siis, kui füüsiliselt selle jaoks rinnas ruumi ei näinud olevat. Loodan kohtuda temaga kunagi veel, kas või mitme aasta pärast, kui teraapia täismõju avalduda on jõudnud, ja siis minna koosloomisega edasi.
Biodünaamilise hingamise kohta saab rohkem lugeda siit.
Lugu on avaldatud kliendi nõusolekul.
Fotod on illustratiivsed. Täname portaali Pexels.com, Twitterit https://twitter.com/hashtag/Pectus?src=hash ja Kate Miheyevat portaalistUnsplash.
Lubame loole viidata koos allika nimetamisega. Pikema katkendi või terviku avaldamise soovi korral palume ühendust võtta aadressil reet@juugakoda.ee
Keskealine naine tervendas 5-seansilise biodünaamilise hingamise kuuriga hingamishirmu ja muutus vabamaks
Biodünaamiline Hingamine ja Trauma Vabastamine on uudne kehateraapia meetod, kus kasutatakse sügavat ühendatud hingamist, refleksoloogiapunktide vajutamist, massaaži ja kehatööd, tantsu ning aktiivmeditatsioone. Eesmärk on päästa liikuma traumade järel kehasse lukustunud energia, aidata lõpuni viia pooleli jäänud võitle-või-põgene reaktsioone ning jõuda pingevabaduse ja õndsusetundeni. 8 korraga läbitakse kogu keha pealaest varbaotsani, kuni pääseb liikuma ka vaagnas olev energia. Kuuri saab soovi korral lühendada ka 6-7 või isegi 5-6 kohtumiseni. Teraapia sobib suurte riskiteguriteta (infarktiohuta, aneürismita, glaukoomita, suurte vaimsete häireteta) inimestele.
Loe teraapia kohta lähemalt siit.
See keskealine naine tellis Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kuuri, et veelgi enam terveneda ja üle saada hirmust sügava hingamise ees, mida ta oli eri selgelt märganud viimase aasta jooksul, mil ta käis ujumistrennis. Ta oli kannatanud lapsepõlves hüljatusetunde ja armastusepuuduse käes, sest vanemad olid oodanud tema, tüdruku asemel hoopis poissi, seejärel aga pööranud kogu tähelepanu nooremale vennale, kes oli olnud nii haige, et ema tähelepanu oli täielikult temal. Isa oli pidevalt tööl, ema vennaga haiglates. Enda mittearmastatuna tundmise tagajärjel oli ka kõnealune naine, siis väike tüdruk olnud astmas, õnneks kasvas ta sellest hiljem välja. Teismeeas oli tal arvatavasti samal põhjusel palju traumasid.
Täiskasvanuna oli naine üle elanud mitmeid raskeid sündmuseid. Ta tundis end süüdi ühes õnnetus, parandamatute tagajärgedega juhtumis. Ta oli unistanud teisest lapsest, kuid saanud nii ränga põletiku, et pärast seda ei aidanud enam lapseootele jääda ka viljatusravi, ta pidi ainult üle elama korduvaid ebamugavaid narkoosi all tehtavaid protseduure, kuid tulu neist ei olnud. Armastusepuudusega lapsepõlv ja üle elatud kaotused muutsid ta partnerile väheligitõmbavaks, suhe purunes. Samuti distantseerus ta sugulastest, sõprussuhetest, isegi sõbrannadest. Üksikemana oli tal peret majandada keeruline, ta oli pidevalt pingul ja stressis. Kord olevat ta juba pidanud enesetapuplaane, loobus ta neist vaid oma lapse pärast. Viimasel ajal kannatas ta aneemia ja vereringehäirete all, ta käed-jalad olid pidevalt külmad.
Samas oli ta juba enne hingamisteraapiasse tulekut teinud palju iseenda heaks. Ta oli otsustanud üle saada madalast enesehinnangust ja enesepiitsutamisest. Teda toetasid tervislikud eluviisid. Kord oli ta läbi teinud Rännaku, mis aitas välja tulla ühest kriisist. Viimasel ajal oli ta regulaarselt käinud aroomiterapeudi juures, kes peale aroomimassaaži pakkus talle ka energeetika uurimist ja korrastamist ja oli talle öelnud, et jää on hakanud liikuma 😊
Seoses naise pingelise rahalise olukorraga otsustasime Biodünaamilises Hingamises ja Trauma Vabastamises piirduda kuue seansiga.
Esimesel, sissejuhataval seansil hakkas naise keha lainetama. Tal tekkis sama tunne, mis Rännaku ajal. Sõrmed surisesid. Naine tundis end rahulikuna, võrdles seda olekut voogamisega.
Sama seis oli olnud ka seansi päeva õhtul ja järgmisel päeval. Kuid siis hakkas kogunema ärritus ja ühel hetkel tundis ta end kui viitsütikuga pomm. Ta oli sellises seisundis, et oleks võinud midagi vabalt purustada, lõi uksi jalaga või rusikaga, lõhkus sussid ja pannilabida, töö juureski oli keeruline rahulikuks jääda.
Silmavöö seansil liigutas naine silmi täpselt, nagu vaja, kuid see ei käivitanud temas muud, kui vastupanu. Teda häiris, et seansil hingatakse ilma tekita, tekiga kaetakse hingaja alles lõpulõdvestuse ajal. Tekkis tugev külmatunne ja kadus igasugune koostöötahe. Terapeut oli juba valmis kuulma otsust: see seanss jääb viimaseks, rohkem ma ei tule! Kuid naine, vaatamata vastupanule ja täielikule tõrkumisele seansi ajal, teatas pärast seanssi hoopis: „Allaandmine ei ole lahendus!“. Lepiti kokku uus kellaaeg.
Suu ja kurgu seansil oli naine valmis veel rohkem avanema. Ta hakkas sügavamalt hingama ja siis tuli üles loo algul mainitud hirm sügavama hingamise ees. Ta hakkas tunnetama blokki enda sees. Mingil hetkel hakkas see liikuma ja siis hakkas jälle külm. Tunda oli ka muid ebamugavaid aistinguid, kuni ta sai lõpuks kontakti kurbusega enda sees ja väljendas seda! Ta tunnetas, et üks väljaütlemata asi jäi siiski kurku kinni ja kujutas juba ette, kuidas ta üritab seda päev otsa välja köhida. Muus osas valdas teda sügav rahu ja ta kukkus täielikult ära sügavasse lõdvestusse.
Kolm tundi pärast seanssi algas naisel ootamatult tugev iiveldushoog. Ta oksendas, aga see polnud tavaline piinav oksendamistsükkel: vaevab-vaevab-oksendan natuke ja uuesti otsast peale, vaid ühekordne tugev iiveldus ja selline tugev oksendamishoog, et talle tundus, et tema sisse tekkis täielik keeris, ta justkui oksendanuks spiraali pidi üles. Pärast seda oli ta värisev, nõrk ja kahvatu, kuid iiveldus oli täielikult kadunud. Ja klomp (väljaütlemata asi) oli ka kurgust kadunud 😊
Kahe seansi vahel tunnetas naine suuremat vaba ruumi enda sees. Juba ta märkas hetki, kus ta saab sügavalt hingata!
Südame ja rindkere pingevöö seansil tundis naine eriliselt suurt trotsi ja vastupanu. Jälle oli tal külm, ta mähkis end isiklikku õhukesse siidisalli, kuid tekita ta tundis esialgu ainult külmust enda sees. Tegelikult mõistis ta ise ka, et külmatunne on kaitsereaktsioon. Kõik muutus ühest võttest, kus terapeut palus naisel oma käed üles välja sirutada ja surus tugevasti vastu naise käsi, naine aga pingutas kõiki lihaseid ja surus omakorda vastu. Talle tundus, et selle liigutusega surus ta läbi oma viha, läbi oma trotsi ja vastupanu. Ja nüüd valdas teda üle keha ulatuv soojatunne – enam ei igatsenud ta tekki. Pärast seanssi tundis ta end mõnusalt ja rahulikult.
Kuna naisel tekkis vahepeal üks suur väljaminek, lepiti viienda seansi eel kokku, et see jääb esialgu viimaseks. Olude sunnil tuli kolm alumist pingevööd läbida ühe seansiga.
Viimase seansi eel tehti sufi pöörlemismeditatsiooni. Naise sees hakkas kõik pöörlema. Juba pikali lebades ja ühendatult hingates, hakkas ta keha üleni surisema. Eriti palju energiat tundus olevat kõhus. Kõhu vajutamine tõi energia pähe, tekkis pingepeavalu. Seda leevendada aitas kaela ja turja süvamassaaž, sest hetkel tekitaski peavalu blokeerinud kurgupiirkond. Üks seanssidel kasutatav võte, kägarasse tõmbudes kogu keha lihaste pingutamine, tekitas vasakus õlas krambi. Selle lõdvestamisel terapeudi abiga läks energia igale poole laiali, kogu naise keha hakkas tantsima ja lainetama, nagu esimeselgi korral, ainult seekord veel hoogsamalt ja kõike lahti liigutades, maast tõusid ka puusad ja alaselg. Energia liikus jalgade juurest üles ja laienes kogu kehasse … Teraapiakuuri eesmärk oli saavutatud!
Kokkuvõttes oli naine rahul, et oli selle teraapia valinud. Ta oli praegu vabam, hingas avatumalt ja sai endaga paremini läbi kui enne. Ta oli hakanud mõistma oma külmakartuse tagamaid – see ei olnud ainult aneemia ja puudulikult toimiva vereringe tunnus, vaid ka tema kaitsereaktsioon oma kilpkonnakilbist välja ronimise vastu, mis trotsi ja vastupanu suurenedes kasvas. Ta tunnetas, et on endas mitu pusletükki jälle paika saanud, on terviklikum kui enne.
Nii naisel kui terapeudil oli kahju, et seansse jäi lõpuks järele 5. Enamasti on tulemus veel täiuslikum, kui kuuris on vähemalt 6-7 kohtumist. Tehti plaan kohtuda kunagi veel ja siis, vastavalt olukorrale, läbida uuesti kogu kuur, või vähemalt puudu jäänud seansid.
************************************
Terapeudi kokkuvõte: Mul on alati väga hea meel, kui inimesed valivad läbida Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kuuri, sest siis on mõju terviklikum ja igakülgsem. Senised kuuri valinud on olnud noored naised ja võinuks arvata, et see teraapia ainult noortele sobibki. Selle loo peategelane on aga eelmistest märksa küpsem, lähenemas oma esimesele juubelile, nii et tegelikult pole vanus üldse määrav, lihtsalt tervis peab kannatama kiiremat hingamist ja pulssi ning ajutist vererõhu tõusu. Olen rõõmus, et ta tuli ja valis tervendada oma hingamishirmu ja traumasid. Minu jaoks oli esmakordne juhus kogeda seansil nii palju kliendi vastupanu. Tunnustan teda, et ta alla ei andnud ja kuuri järsult katki ei jätnud. Loodan, et tal on juba praegu parem enesetunne ja kohtume millalgi veel, et natuke lühikeseks jäänud koosloomise protsessi jätkata.
Biodünaamilise hingamise kohta saab rohkem lugeda siit.
Lugu on avaldatud kliendi nõusolekul.
Fotod on illustratiivsed. Täname portaali Pexels.com.
Lubame loole viidata koos allika nimetamisega. Pikema katkendi või terviku avaldamise soovi korral palume ühendust võtta aadressil reet@juugakoda.ee
Noor naine läbis Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise 8-seansilise kuuri, unustades vihahood ja saades energia kehas liikuma
Biodünaamiline Hingamine ja Trauma Vabastamine on uudne kehateraapia meetod, kus kasutatakse suure energiaga, sügavat ühendatud hingamist, refleksoloogiapunktide vajutamist, süvamassaaži ja kehatööd, tantsu ning dünaamilisi meditatsioone. Eesmärk on päästa liikuma traumade järel kehasse lukustatud energia, aidata lõpuni viia pooleli jäänud võitle-või-põgene reaktsioone ja jõuda lõpuks pingevabaduse ja õndsusetundeni. Ühe seansi jooksul tegeletakse natuke kõigi piirkondadega või põhjalikumalt ühe piirkonnaga. Teraapiakuuri ajal alustatakse üldseansist ja seejärel pühendatakse üks seanss igale pingevööle kehas, jõudes kaheksa korraga pealaest jalataldadeni, ideaaljuhul pääseb liikuma ka Kundalini energia. Teraapia sobib füüsiliselt enam-vähem tervetele ja suuremate vaevusteta inimestele.
Loe teraapia kohta lähemalt siit.
See klient, noor naine pöördus Juugakotta varasuvel, olles parasjagu töötu, tal oli enda jaoks rohkem aega ja ta soovis jälle hakata tunnetama oma hinge ja sisemisi vajadusi, nagu oli juhtunud holistilises teraapias, kus ta oli paar aastat tagasi käinud. Vahepeal oli aga see tunnetus kaduma läinud.
Naise tervis oli hea, kuid emotsionaalne pool paigast ära. Ta tavatses ennast üles kütta, keema minna ja jäädagi üles köetuks, isegi kuni 2-päevase 39-kraadise palavikuni välja. Tihti sai ta elukaaslase ja kõige ümbritseva peale vihaseks ja hakkas kogema viha, ärritust, ärevust. Mõnikord oli ta pärast vihastumist kogu päeva sellises seisundis.
Naine oli raskelt üle elanud 6 aasta tagust vanemate lahutust ja 2 aastat tagasi kogetud eelmise elukaaslase truudusetust. Viimane olevat tekitanud paanikat, ärevust, stressi ning alles holistiline teraapia ja kliiniline psühholoog olid ta sellest seisundist välja toonud.
Esimesel biodünaamilise hingamise seansil naise keha surises igalt poolt. Valdav tunne oli esialgu ärevus. Ta oli samal päeval koduski kergesti ärrituv, kuid järgmisel ja ülejärgmisel päeval oli tal terve päev hea olla ja elevil olek.
Teisel kohtumisel ei tahtnud ühendatud hingamine lõppeda, ta soovis protsessi jäädagi.
Kodus tundis ta end õrna ja tundlikuna. Samas polnud see enam viha, mis üles kerkis ja see polnud suunatud elukaaslase vastu. Ka elukaaslane muutus järjest mõistvamaks, ta aktsepteeris Naise teraapias käimist ja muutumist, mis oli toetav.
Oli kokkusattumus, et just teraapia ajal pakkus Naine hoiukodu ühele kutsikale. Erinevalt Naise vanemast koerast oli kutsikas hea suhtleja, siiralt rõõmus võimaluse üle sobitada tutvust iga vastutulijaga. Ja Naine, kes oma vanema koeraga oli jalutanud vaikides ja teistest tänaval kõndijatest välja tegemata, koges täiesti uut olukorda – inimesed tulid ta juurde, küsisid kutsika kohta, rääkisid ja naeratasid, palusid luba kutsule pai teha ning Naine rääkis vastu, lubas ja naeratas, olles avatud, vähemate piduritega ja vabam kui tavaliselt.
Suu- ja lõuaseanss mõjus Naisele laiendavalt, kehas, eriti suu ümber, lõuas ja paremas käes oli tunda tugevat energiat. Lõpulõdvestus tundus kui tagasitulek sügavast unest.
Kurgu-kaelaseansil tekkis Naise kätesse hingamiskramp (pinges sundasend). Terapeut palus tal lasta välja kogu kurbus. Kui see õnnestus, lõdvestusid ka käed. Seejärel hakkas Naise keha ennast spontaanselt lõdvestama, värin algas kõhust ja laienes kogu kehasse.
Pärast seanssi tundis Naine nii suurt soovi naeratada, et isegi vihm pani naeratama. Ka muud emotsioonid olid laes. Mõned värinad tulid veel õhtul kodus ka, keha jätkas pingete vabastamist.
Pärast seanssi hakkas Naine kogema, et tema ellu ongi naasnud rõõm ja naer. Ta suutis rõõmu tunda ka väikestest asjadest ja naeris tihti südamest.
Rindkere- ja südameseansil koges Naine suurt vabanemist, surinat ja värinat kurgus, südames ja alakehas.
Enne diafragmaseanssi tehtud sufi pöörlemismeditatsiooni ajal tekkisid Naisel selged mõtted ja ideed, mida võiks teha oma igapäevaelus enda heaks. Iga mõte tekitas ahaa-elamuse.
Seansi käigus muutus diafragma tunduvalt vabamaks, kurku jäi aga pikaks ajaks häiriv klomp, mida ei õnnestunud välja köhida, ega sülitada. Kui aga siis Naise jalad kergelt liikuma hakkasid, tegi terapeut Naisele ettepaneku jalgadega matti peksta. See oli just midagi, mida ta oleks soovinud teha ja ta tegi seda mõnuga tükike aega. Selle käigus kadus ka klomp. Pärast seanssi oli kehas nii palju energiat ja nii suur vabaduse tunne, et Naine oleks tahtnud joosta või koguni lennata 😊
Kodus jätkas Naine jalgadega tagumist. Ta tegi seda igal hommikul oma voodis. Igale tagumishommikule järgnes heatujuline ja rõõmus päev. Naist kunagi kimbutanud vihahoogudest ei olnud enam jälgegi.
Kõhuseansil tundis Naine selgelt, et keegi hoiab ta pead ja istub tema pea juures ka siis, kui terapeut oli kõhu juures. Kuna see toetus tundus nii turvaline, julges ta lasta kogu oma keha värisema. Nüüd talle peale tulnud suur ja võimas värin oli tõeliselt müstiline kogemus ja viis ära ka üles tulnud kurbuse.
Kõik kõhuseansijärgsed päevad olid rahulikud ja rõõmsad, Naist rõõmustas enesekindluse ja stabiilsuse tunne.
Vaagnaseansil tundis Naine, kuidas tema vaagnapiirkond, mis oli temalt küllalt vähe tähelepanu saanud, täielikult sisse lülitus ja tööle hakkas. Ta koges seal hästi palju energiat, see oli võimas! Kehas algas ka suur puhastusprotsess, ta pidi seansi jooksul mitu korda tualetti külastama. Lõpus haaras keha oma võimusesse suur värin ja lõdvestuse järel koges ta harjumatut tunnet – energia täiesti vaba voolamist kogu kehas.
Kokkuvõttes võib öelda, et Naine, kes oli ennast mõnes mõttes ära kaotanud ja kes tavatses oma negatiivseid emotsioone elukaaslase peal välja elada ja hiljemgi veel palavikuni ulatuvasse emotsionaalsesse kriisi jääda, sai nende kaheksa korraga endaga parema kontakti, keha ja hingamise vabamaks ning õppis mitmeid harjutusi oma emotsioonide välja elamiseks. Ta muutus rõõmsamaks, rahulikumaks ja stabiilsemaks, energia hakkas kehas vabamalt voolama. Salapärased hood kadusid ja pereelu sellest ainult võitis. Naisel oli hea meel, et oli just selle teraapia valinud ja soovitab seda heameelega teistelegi.
***
Teraapia tulemused olid üsna püsivad, sest täpselt üks aasta ja üks kuu pärast teraapiakuuri lõppu kirjutas Naine terapeudile: “Tahtsin Sind veel kord tänada, et mulle hingamist tutvustasid. Olen praegu Kagu-Aasias ja praktiseerin siin igapäevaselt mediteerimist. Üleeile lisasin katsetamise mõttes juurde ka mõtestatud hingamise, st ilma pausita hingamise nagu sa õpetasid. Ja VAU! Eile oli väga-väga võimas kogemus ja täna veeeelgi võimsam. Tundsin võimsalt viha ja kurbust ja see, kuidas keha ise teadis, kuidas need allasurutud tunded endast vabastada, oli lihtsalt… IMELINE. Terve keha vabastas endast toohuutult traumasid, kõige erilisem tunne oli südame piirkonna vappumine, või ma nimetaksin seda liigutust rohkem nagu väga tugevaks loputuseks. Oeh, seal oli kõvasti veel igasuguseid eepilisi vabanemisi. Sellest kõigest oleks saanud tõelise õppevideo. Ja see imeline tunne pärast, kui tundsin, kuidas rinnapiirkond on avatud ja ma saan HINGATA…!!
Igatahes tundsin, et pean seda Sinuga jagama ja Sind tänama! Tänan! Tänan! Tänan!”
*****************************
Terapeudi kommentaar: “Mul on hea meel, et see klient jõudis minu juurde, ja et ta valis just biodünaamilise hingamise. Kohtusime üpris sageli, umbes kaks korda nädalas. Temas oli juba tulles suur valmisolek oma pingetest lahti lasta ja valida rahuldust pakkuvam elu. Aitasin sellele hea meelega kaasa. Olen tänulik selle võimaluse eest, nagu ka selle eest, et ta ka oma lugu ja ka edasist käekäiku jagas.“
Biodünaamilise hingamise kohta saab rohkem lugeda siit.
Lugu, nagu ka kirja väljavõte on avaldatud kliendi nõusolekul.
Fotod on illustratiivsed. Täname Pinteresti ja portaali Pexels.com.
Lubame loole viidata koos allika nimetamisega. Pikema katkendi või terviku avaldamise soovi korral palume ühendust võtta aadressil reet@juugakoda.ee
Esimene Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kuur edukalt läbitud
Tagasisidet annab esimene inimene, kes läbis hingamisterapeut Reet Karro juures kõik kaheksa Biodünaamilise Hingamise ja Trauma vabastamise seanssi, mis vabastavad pinged ja traumad pingevööde kaupa, pealaest jalatallani:
Olen 30.aastane naine, abielus ja 5-aastase poja ema. Biodünaamilise hingamise ja trauma vabastamisega puutusin esmakordselt kokku 2017. a suvel. Juba siis jäi mulle sellest meetodist unustamatult hea mulje – energia hakkas palju paremini liikuma võrreldes tavalise vabastava hingamisega. Sellest saadik olen aeg-ajalt käinud grupiseanssidel.
Aprilli alguses tundsin ennast vaimselt kurnatuna töö, pere ja kaugõppe vormis kooliskäimise ühildamise raskuste tõttu. Kodus olin kergesti ärrituv ja agressiivne, mõtlesin enamjaolt negatiivseid mõtteid, tahtsin iseennast kõigi ja kõige eest kaitsta. Otsustasin, et nii ei saa edasi minna. Vajan abi oma mõttemaailma korrastamiseks. Just siis ilmus teade, et Juugakojas on aprillis biodünaamilise hingamise seansid soodushinnaga, kõige soovitatavam on läbida terve kuur. Haarasin võimalusest kinni ja läbisin 11.aprillist 11.maini kaheksa seanssi (keskmiselt kaks korda nädalas). Iga seansi alguses tegin läbi ka vastava pingevöö vabastamiseks sobiliku toetava pooletunnise aktiivmeditatsiooni.
Esimese ehk sissejuhatava seansi ajal tundsin energia liikumist mööda selgroogu, emotsioonide ja tunnete esile kerkimist ei tunnetanud. Seansi lõpus täheldas Reet, et tema tunnetas enne alustamist minu südame blokeeritust. Pärast hingamist kallistades oli olnud süda juba natuke soojem.
Silmade pingevöö vabastamise ajal lainetas energia üle kogu keha. Käelabad, käsivarred ja jalasääred olid kangevõitu, kuid vaagen ja jalad hakkasid iseenesest liikuma (mida pole varasemalt biodünaamilise hingamise käigus juhtunud).
Nina, põskede ja suu pingevöö vabastamisel tundsin hinges rõhumise ja allasurumise tunnet. Tuli teadmine, et ma ei taha olla nagu teised, vaid tahan olla MINA ise. Järsku tabas mind ohjeldamatu nutuhoog – olin vihane iseenda peale, et olin ennast ja oma tundeid siiani alla surunud. Olin kurb, kuid samas ka rõõmus, et olin selle teekonna iseenda armastama hakkamiseks ette võtnud.
Lõua ja kaela pingevöö vabastamise seansil tuli teadmine, et tahan lõpetada selle aja peale jooksmise ja elada edaspidi oma elu kulgemisena. Reet juhtis mu tähelepanu asjaolule, et kui ta küsib seansi ajal, mida ma tunnen, ei räägi ma tunnetest ja emotsioonidest, vaid kirjeldan füüsilisi aistinguid. Ise järeldasin sellest, et ma ei oskagi oma tundeid märgata ja endale teadvustada. Selle parandamiseks peaksin tekitama harjumuse leidmaks endale aega ja püüda märgata oma hetke emotsioone.
Südame pingevöö vabastamise ajal kerkisid üles kurbus, viha, andestuse vajadus. Mõistsin, et siiani elan hinges raskelt üle üht seitsme aasta tagust kaotust. Ma ei olnudki teadvustanud, et see on veel nii valusalt häiriv. Olin kurb, et see olukord oli olnud ja samal ajal olin enda lähedaste tunnetest mitte välja teinud. Mõistsin, et olin olnud liiga enesekeskne. Tundsin viha ja raevu iseenda ja kogu maailma peale. Hingamise ajal palusin andestust iseendalt ja ka oma lähedastelt.
Diafragma pingevöö vabastamisele jõudsin usaldamatuse probleemiga, mul oli olnud tõsiseid probleeme oma poja usaldamisega. Seansi alguses tundsin parema jala talla alla häirivat torkimist. Hingamine oli hüplik, mind valdas kaootilisuse tunne ja mõtted tungisid pähe. Energia liikus ülevalt alla kuni diafragmani ja seejärel takerdus. Puusade kõrgemale tõstmisega tundsin ja nägin energia sähvatuse liikumist parema jala talla alla. Jõudsin tõdemuseni, et ma ei saagi oma last usaldada, kui ma ise ennastki ei usalda. Seansi lõpetuseks sain soovituse ennast rohkem kiita ja julgustada, et enda enesehinnangut tõsta ja rohkem ennast usaldama hakata.
Kõhu pingevöö vabastamise seansi algusest peale oli hingamine väga kerge ja pehme, enesetunne oli rahulik. Korduvalt oli tunda energia liikumise sööste koos vibratsiooni ja värinatega. Tundsin suurt energiapalli kõhu ja vaagna piirkonnas, mis hajus mõne aja möödudes. Pärast hingamist oli tunne, et käisin poolel teel nirvaanasse, täiuslikku rahusse.
Vaagna pingevöö vabastamisel hakkas energia suhteliselt lihtsalt liikuma. Järjest rohkem energiat kogunes minu kehasse, tundsin, et seda oli liiga palju. Reet soovitas üleliigse energia saata neile, kellel sellest puudus on. Pärast hingamist ehk lõdvestumise ajal tundsin oma kehas palju räägitud energiatoroidi – energia liikus kõrvalt alt üles poole (pea suunas) ning langes mööda keha uuesti allapoole. See oli pidevas aeglases liikumises. Suletud silmadega nägin eredat oranži värvi enda ümber. Tundsin ennast imeliselt, kõikvõimsana, kes sooviks liigutada kas või mägesid.
Kokkuvõtteks saan öelda, et kui aprillis, enne Reeda poole pöördumist, olin depressioonis ja nõutu, kuidas oma sissekulunud mõttemustreid muuta, siis praeguseks olen saanud palju teadmisi juurde, kuidas ennast ise aidata. Pingelise elukorralduse tõttu ma pole suutnud ennast täielikult pühendada iseenese tundmaõppimisele, kuid olukorra stabiliseerumise järel tahan kindlasti seda teha.
Enne iga seanssi märkasin oma elus situatsioone, mis viitasid minu vastava piirkonna pingele, sisemisele probleemile.
Reet on suurepärane terapeut, kes on leidnud imelise meetodi ja ennast vastavas valdkonnas koolitanud. Usun, et täieliku pühendumisega on võimalik ilma ravimiteta depressioonist ja madalseisust välja tulla.
Aitäh, Sulle kallis Reet!
Aitäh! Aitäh! Aitäh!
*****************************
Terapeudi kommentaar: “Tänan klienti kena ja ülevaatliku loo kirjutamise eest! Oli muljet avaldav, kui suur areng ja energialiikumine selle ajaga toimus. Loos ta avaldab tänu mulle. Mina jälle omakorda meetodi loojale Giten Tonkovile ja mu õpetaja Nisargale.“
Biodünaamilise hingamise kohta saab rohkem lugeda siit.
Lugu on avaldatud kliendi nõusolekul.
Foto on illustratiivne. Täname foto eest lehte https://www.goodtherapy.org/learn-about-therapy/types/breathwork
Lubame loole viidata koos allika nimetamisega. Pikema katkendi või terviku avaldamise soovi korral palume ühendust võtta aadressil reet@juugakoda.ee
Mees läbis India peamassaaži+reiki kuuri (7+7 seanssi) ja tundis end kogu talve fantastiliselt
Teraapiaseansse on alati mõistlik võtta kuuridena – siis mõjuvad need tugevamini ja tulemused on püsivamad. India peamassaaži soovituslik kuur on 7-10 seanssi sagedusega 1-2 korda nädalas, seejärel kaks kuud vahet ja jälle 7-10 seanssi sagedusega 1-2 seanssi nädalas. Kuigi meil on olnud palju vaimustuses India peamassaži kliente, ei olnud kahjuks sellist kuuri veel keegi valinud. Ei teagi, kas puudus järjepidevus, raha või aeg. Valikus on ka India peamassaaž reikiga – enne peamaassaažiga energiakanalid lahti, seejärel reikiga laadimine. Seda on ka vähem valitud, kuurina mitte eriti.
See keskealine mees tuli proovima midagi uut. Ta otsustas valida India peamassaaži reikiga ja kuna esimene seanss talle meeldis, jätkata kuuriga, käies kord nädala-kahe tagant. Mees elas Põltsamaal, nii et meie juurde oli täitsa pikk maa. Esialgu käis ta Tartus lisaks trennis, nii et mitu kasulikku ühendatud. Lõpu poole sõitis ta Tartusse ainult teraapia pärast. Au talle!
Mees oli terviseteadlik, kuid energiatega vähe tegelenud. Esialgu nautis ta ainult masseerimist – tugevat punktide vajutamist, koljuääre hõõrumist, juuste tuuseldamist, pea nn šampoonitamist jms. Massaažile järgnevat pooletunnist reikit võttis ta lihtsalt võimalusena pärast toolil istumist ennast pikaliasendis välja sirutada ja lõõgastuda maheda muusika saatel. Kolmandal teraapiakorral tundis ta juba ka reiki voolamist ja massaaži ajal pihku võetud kristallid läksid kuumaks. Uskumatu küll, kuid tema silmanägemine oli paranenud ja erinevalt varasemast ta ei vajanud enam õhtuti prille.
Viienda ja kuuenda seansi vahe oli kaks nädalat – mees puhkas nädalakese. Tema reaalelus hakkasid klaaruma vanad asjad. Reiki ajal hakkas ta nägema pilte, nt lillat värvi ja selle taustal säravaid valgeid täppe. Seitsmendaks seansiks oli selgunud, et kuur on mõjunud talle nii hästi, muutnud pea selgeks ja andnud lisaenergiat, et mõistlik on pidada kaks kuud vahet ja teha läbi ka teine pool – viimased seitse korda. Olude sunnil jäi vahele kolm kuud – mehe vanim poeg sõitis välismaale ja ei olnud kedagi lapsehoidjaks jätta, kui naine parasjagu tööl või koolitusel oli.
Kolme kuu pärast oli mees tagasi – lapsehoidmisvajadus oli lahenenud. Massaaži ajal liikus energia kogu kehas. Reiki ajal tundis ta juba surinat. Teise poole teisel korral tajus ta reiki ajal pea juures väikseid valgusesähvatusi ja neljandal korral näo kohal elektrisädemeid. Viienda korra peamassaaž kulges lausa lennukalt, kristallid läksid tuliseks ja mees tunnetas kõike, mis reikiseansil tehti, kuigi silmad kinni. Sealhulgas energeetilist puhastust ja süvapuhastust.
Teise tsükli kuuendal korral oli mehe tundlikkus jõudnud nii peeneks minna, et ta tunnetas reikilaineid ja nägi värelevat lillat valgust, tajus isegi ära, et terapeudi käed värisesid kergelt. Seitsmendaks (tegelikult 14.) korraks oli tunnetus jõudnud sellele tasemele, et mees tajus teda ühelt ja teiselt poolt uhtuvaid kollase äärega reikilaineid, mis võimendusid sealpool, kus terapeut parajasti oli. Pärast viimaseid seansse tundis mees end alati väga kergena ja energiat täis olevana.
Klient ise ütles: See on nii põhjalik kirjeldus, et ei oskagi midagi väga lisada. Ainult vaidleks vastu sellele, et Põltsamaalt Tartusse sõitmine oli mulle koormav ja väärin selle eest erilist austust. Kui Sa tunned, et miski meeldib sulle ja annab energiat, siis sa lihtsalt teed seda, see on nagu hobiga tegelemine või trennis käimine. Olen rahul oma tajumisvõime paranemisega, nägemisega ja juustega – mitu tuttavat on öelnud, et mul on varasemast palju rohkem juukseid peas. Aitäh!
Kokkuvõtteks võime öelda, et India peamassaaž reikiga on hea ja nauditav teraapia. Selle mõjul võib ka varem energiatega mittetegelenud inimene omandada peentunnetuse võimed ja energiaga laetus on ainult tervitatav – sul on energiat kõike teha ja kõigega hakkama saada. See mees jäi oma teraapiakuuriga rahule – tasus nii kaugele sõita ja vaeva näha – elu sellest ainult edenes.
India peamassaaži koos reikiga ja ilma pakutakse Tartus, Juugakojas Terapeut on Reet Karro.
© Reet Karro 2018
Foto on illustratiivne.
Minu 2017. aasta suurimad töövõidud ja inspireerivamad kogemused. I osa.
2017. aasta oli mu tegevuses suurte muutuste aasta. 16. jaanuaril kolisime uutesse, suurematesse ruumidesse – ühe, 17 m2 toakese asemel kolmest ruumist koosnev 48 m2 kompleks – Juugakoda. Uute ruumide sisustamine ja vana raamatupidamise korda tegemine võttis küll aega, kuid mai lõpuks saime sellega ühele poole ja juuni alguses asutasime osaühingu. Aasta teises pooles otsisime lisaks klientide vastuvõtmisele ja koolitamisele uuele olukorrale sobivaimat tegevusmudelit ja jätkame seda praegugi. Meil on olnud nende kuude jooksul suur edulugusid, võimsaid gruppe ja transformeerivaid teraapiaseansse. Oleme teinud ka valeotsuseid ja vigu, kuid need on vaid osa õppimisprotsessist. Uutes ruumides on rohkem avarust ja mugavust, seal on kraanikauss, esiku- ja köögimööbel. Kuid tegelikult, mitte sellest ei tahtnud ma rääkida 😊
2017. aasta oli minu jaoks õppimise aasta. Jätkasin Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise juhendaja õpinguid, mida olin alustanud juba 2016. aasta juunis ja novembris sissejuhatavate 3-päevaste koolitustega. 2017. aasta mais ja septembris osalesin juba ametlikel juhendaja väljaõppemoodulitel ja astusin uuesti õppija rolli. Pakkusin klientidele tasuta praktikaseansse ja nautisin biodünaamilise hingamise seanssidel kliendikokkuleppe allkirjastamisest tulenevat väiksemat vastutust – kliendid lubasid osa vastutust enda peale võtta. Tänu õpingutele lugesin rohkem erialast kirjandust ja töötasin läbi suuremal hulgal materjale kui mitmel vahepealsel aastal kokku. Lisaks käisin Binnie Dansby terapeutide kokkutulekul ja minu senistest koolitustest kõige võimsamana tundunud hingamisguru Dan Brulé 3-päevasel hingamismeisterlikkuse seminaril. Kuid sellestki ei tahtnud ma praegu rääkida.
Kõige olulisem on, et 2017. tõi minu juurde väga erinevaid fantastilisi inimesi, tänu kellele sain õppida ja avastada. Jagan mõningaid kogemusi huvilistega.
PAANIKAHOOG EI PRUUGI OLLA KAOTUS, VAID HOOPIS VÕIT 😊
Kuigi ärevuse all kannatavad rohkem naised, siis paanikahoogudega on mul kogemusi just meestega. Kõik kolm on tugevad mehed, kaks töötanud jõustruktuurides. Esimene tuli mu juurde, kui olin alles 3 aastat hingamisterapeudina töötanud. Teadsin, et ta on ohvitser,
viibinud missioonil ja eluohtlikes olukordades, kuid ma ei teadnud, et tal on rahuajal hakanud toimuma paanikahood. Kui ta hakkas minu juhendamise järgi Algallika meetodil hingama, kõrgele rinnakorvi, nagu kõik, hakkas tal tõusma ärevus, nagu nii hingates esialgu juhtuda võibki. Tavalised inimesed hingavad ärevusest läbi ja jõuavad lõõgastusse ja rahusse. See mees aga arvas, et tal on algamas uus paanikahoog (eelmisel kahel olnud kiirabi vaja) ja ta lõpetas sügava hingamise. Kuna mul ei olnud vastavaid kogemusi, ei kõlanud minu julgustamine ja veenmine vist eriti veenvalt ja me lõpetasime reikiseansiga, kus klient ise panustama ei pea ja energia on rahustav. 2017. aastaks oli mul palju rohkem kogemusi nii hingamise kui intensiivsete energiate vallas. Nii, et kui siis üks massaažilaual hingav meesklient ütles, et ta tunneb, et kohe algab paanikahoog, oskasin teda julgustada kohale jääma ja paanikast läbi hingama. Hoidsin kätt ta rinnal ning juhendasin ja tunnustasin teda. Meist sai selle hingamisseansi ajaks üks tiim ja me tegime selle ära! Kui klient mõistis, et ta suutis paanikast läbi hingata, tekkis tal uhke võitja tunne, mis väljendus tema hoiakus, tundus, et ta läheb kohe lendu 😊. Üks edukalt läbitud paanikahoog andis kindlust ka edaspidiseks, et ta saab nüüd omal jõul hakkama ja ei vaja arstiabi. Kolmas mees oli töötanud politsei eriüksuses ja meie esimesel kohtumisel oli
tema lõug massiivse lihasturvisega, ta jättis jõulise, emotsioonivaese ja terasest närvidega inimese mulje. Kui teraapia käigus tema emotsioonid vabanema hakkasid, jõudis ta kunagi ka paanikani – nii nagu esimese mehegi juures , vallandus temas võitle-või-põgene refleks, mis varem allasurutud oli olnud. Nüüd olid mul nii täielik kindlus kui kogemused ja paanikast läbi sai juhendatud seegi mees. Tohutut rõõmu tekitas tundeline ja õrn olek, mida temas meie jäegmise, päris viimase hingamisseansi järel märgata jõudsin. Me oleme sündinud siia maailma lihast ja verest inimesena, kes hingab täie rinnaga, elab kirega, tunneb ja lubab endal tunda kõiki oma tundeid. Elu terasest närvidega on lootusetult out!
JÄMESOOLE VÄLJALÕIKAMINE EI PRUUGI OLLA ELU LÕPP, VAID HOOPIS ELU ALGUS.
Iga osa inimesest on oluline ja väärtuslik, teame me. Jämesool veel eriti, sest seal leiab aset suur osa seedimisest ja seal elab triljoneid baktereid, kes mõjutavad meie toiduvalikut, sõltuvusi ja käitumist, aga toodavad ka eluks vajalikke vitamiine.
See üsna noor ja kena välimusega naine teatas seansi-eelsel vestlusel, et tema jämesool lõigati paar kuud tagasi haiguse tõttu välja. Et ta on üle elanud raske operatsiooni ja pärast seda uuesti kõndima ja tegutsema õppinud. Et praegu kasutab ta stoomikotti, kuid paari kuu pärast tehakse uus opp ja siis hakkab ta jälle normaalselt WC-s käima. Minu esimene reaktsioon oli kaastunne ja eeldasin, et selle inimese tuju peab olema küll nullis ja loomulik oleks, kui teda valdaks tunne, et nüüd on elu läbi. Juba kaalusin tema elu helgematele külgedele tähelepanu juhtimise võimalusi, kui selgus, et neid ei lähe vaja, sest ta oli oma eluga ülimalt rahul. Jämesoole väljalõikamisega oli tema elus alanud uus etapp. Ta oli ühtlasi vabanenud vanast energiast, vanadest mõtetest ja tunnetest, läinud mehest lahku, kolinud vanast kodust välja isegi uuendanud oma garderoobi. Ta oli rahul oma operatsioonijärgse kergema kaalu ja saledama kehaga. Lisaks sellele suhtles ta saatusekaaslastega rahvusvahelistes foorumites ja rääkis, et see ongi üldine tendents! Jämesoole väljalõikamine toob kaasa suured elumuutused ja vanast vabanemise. Ma ei kutsu kõiki üles laskma jämesool välja lõigata, ega tee seda ka ise. Aga hea on teada, et see ei olegi maailma lõpp!
KÕIGI REEGLITE RIKKUMISE TAGAJÄRG VÕIB OLLA KÕIGILE OOTAMATU HEATEGU.
Jaanuari alguses kohtusin imeliste, enesearengule pühendunud inimestega, keda nägin aasta jooksul veel ja veel. Need olid viis inimest, kolm naist ja kaks meest, kes tulid jaanuari alguses reikitutvustusele, neljal jaanuariõhtul reiki I astme kursusele ja neljal mai- ja juuniõhtul reiki II astme kursusele. See grupp kasvas nii kokku, et neljandal reiki I astme kursuse õhtul, kui tegime ümber massaažilaua seistes laual lamajaile kogu grupiga reiki vanni, voolas ja mäsles ruumis tõeline energiajõgi, mis niitis peaaegu jalust. See jõgi tekkis tänu vastastikusele armastusele ja sünergiale, mis oli grupis tekkinud. Reiki ei voolanud ainult igaühe kätest laual lamajale, vaid ka seisjate vahel, ühest südamest ja Tantienist teiseni. Juunis jätkasime veelgi suurema grupiga, kuid tuumik oli ikka seesama. Ja siis juhtus ühel grupiliikmel liiklusõnnetus, ta sattus haiglasse. Kui ta mulle helistas ja oma olukorrast teatas, tajusin ta hääles palvet ja saatsime talle kursuselt terve grupiga kaugreikit, hiljem ta jagas oma võimsaid kogemusi. Aga üks grupiliige jätkas talle reiki saatmist. Ta tegi seda pühendunult, igal õhtul. See on reikireeglite rikkumine, sest reikit tohib saata vaid sellele, kes seda küsib. Hoiatatakse, et kes küsimata reikit saadab, saab reikisaaja karma endale.
Viimaseks kohtumiseks selle grupiga oli haiglasolnu koju lubatud ja ta tuli teiste lõpetamisele kaasa elama. Ja siis ta rääkis, et tema paranemine läks tänu saadetud lisaenergiale hämmastava kiirusega, mille üle arstidki imestasid. Kuid kuna ta tundis, et tal on energiat nii palju, et ajab üle ääre, otsustas ta selle edasi anda ja saatis kõik enda kõrval lamavale noorele talunikule. Taluniku käsi oli jäänud mingi pressi vahele, oli halvas seisus ja seda kavatseti amputeerida. See oleks tähendanud tema talunikukarjääri lõppu, sest tegu oli väiketaluga, mille eakad vanemad talle üle olid andnud ja tema koos oma naise ja suuremate lastega oli seal põhiline tööjõud. Meie reikiõpilase saadetud reiki aga suutis teha imet ka taluniku juures. Ta käsi jäi otsa ja mitte lihtsalt otsa, vaid hakkas paranema, ja tundus, et suuremate defektideta. Nii, et seekord rikkus üks inimene reegleid, teada veel pole, mitu selle tagajärjel õppetunnist ilma jäi või mis pikas perspektiivis karmadega juhtus. Vähemalt lühikeses perspektiivis aga küll oli tulemuseks kaks kiiresti paranenud meest, kaks võimalikust eesootavast majanduslikust kitsikusest päästetud peret, kaks töökohta, mis jälle täidetud said. Ja isegi haigekassa väiksemad kulud 😊
Aitäh, aitäh, aitäh!
Hingamisterapeut ja reikiõpetaja Reet Karro
Reet on kvalifitseeritud Algallika Protsessi ja Hingamistöö terapeut aastast 2011, Usui Reiki meister-õpetaja aastast 2012, Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kesktaseme praktik aastast 2017 ja Dan Brulé õpetatava Hingamistöö baastaseme praktik aastast 2017. Tema teraapiaseansside kohta saab lugeda siit, koolituste kohta siit ning talle kirjutada aadressil reet@juugakoda.ee
Hingamisteraapiaga lapseootele (10 hingamisseanssi)
Artikli lühikokkuvõte: Ühe kuuga vabamaks süütundest ja ärevusest, kahe kuuga oma naiseliku olemuse vastuvõtmise, armastuse ja igatsetud rasestumiseni
Hingamisteraapiasse pöördunud 30-tes aastates Naine, tantsija, koreograaf ja kunstiinimene oli alustanud 14-aastaselt balletitreeninguid väga karmi õpetaja käe all, olnud enda suhtes väga nõudlik, lõpetanud mitu kõrgkooli, pühendunud enese ja teiste arendamisele. Ta juhendas tantsurühmi kolmes linnas, mille vahel sõitmine omajagu aega võttis. Pingelise töö- ja esinemisgraafiku tõttu olid naisel maovalud ja ärevus, ta ei suutnud kõike seda nautida, mida ta oma ellu valinud oli. Ta oli olnud juba aastaid püsisuhtes endast vanema mehega ja unistanud pikalt lapsest, kuid polnud ikka veel emaks saanud, kogenud vaid üht raseduse katkemist. Uuringutel olid selgunud ainult tsüstilised munasarjad, kuid munajuhad olevat läbitavad. Ka mehel oli veel piisavalt elujõulisi seemnerakke, ehkki nende aktiivsus väheke langenud. Kõik füüsilised takistused lapse tuleku teelt olid justkui kõrvaldatud, millegipärast ei olnud teda veel tulnud.
Ehk olid nendeks Naise ja tema mehe erinevad tahtmised? Mehe ideaal oleks olnud naine, kes küll tegeleb loominguliste asjadega, kuid kodus, spetsiaalselt selleks ehitatud toas. Mees oli üldse pigem kodulemb ja ei tahtnud käia ka külas ja üritustel. Naine soovis kõike kogeda, käia etendustel ja üritustel, suhelda ja tunda end oma loomingut luues vabana. Mees, Naisest tunduvalt vanem, polnud täielikult üle saanud oma raskest lapsepõlvest ja esimesest abielust, mis jäi samuti lastetuks. Ka ta suhted oma päritolupere liikmetega ei olnud tal eriti head.
Või oli põhjuseks Naise hoiak naiseks olemise suhtes. Tema ema oleks tegelikult soovinud poega ja Nainegi tundis aeg-ajalt vastumeelsust oma naiselikkuse suhtes.
Juba enne teraapiasse tulekut oli Naine koostanud endale väga regulaarse une- ja söögiaegade plaani, süües viis korda päevas ja oli hakanud tegema endale punktimassaaži.
Esimese hingamisseansi eelsel vestlusel selgus, et Naine muretses oma ema pärast ja tundis end tema ees süüdi, et ei suutnud perefirmas piisavalt ema koormat enda peale võtta. Teiseks korraks oli süütunne ema ees õnneks asendunud mõttega „Ma ei saa elada tema eest.“ Samas muid süütundeid oli jäänud veel kuhjaga. Süütunne mehe ees nii sünnitamata laste kui pidevate ärakäimiste pärast – õpingud, treeningud, kontserdid. Süü suure koduaia riisumata lehtede pärast, ja kui ta oli jätnud ühele oma kõige kaugema tantsurühma treeningule sõitmata, et riisuda lehti, tundis ta end süüdi rühma ees, kelle treening tema tõttu ära jäi. Algallika meetodi põhiseisukoht on „Ma olen täiesti süütu, nagu vastsündinud laps. (Sest tegutsen alati oma parima äranägemise järgi.)“ See mõjus Naisele meeliavardavalt. Ta võttis oma hommikurituaalis lisaks punktimassaažile kasutusele ka 20 ühendatud hingetõmmet, mille ajal kordas Algallika afirmatsioone. Juba neljandaks kohtumiseks oli ta suutnud jõuda endas suurema sisemise rahuni.
Naisel tuli kohaneda koostööga suuremate seltskondadega. Varem oli ta kasutanud lindistatud muusikat, kuid ettevalmistataval kontserdil pidid tema soolotantsu saateks laval esinema väga head muusikud. See olukord oli tema jaoks uus ja hirmutav. Ta tundis hirmu, et ei suuda olla sama kõrgel tasemel. Terapeut pakkus integreerimiseks mõtte „Muutused on turvalised.“ Sellele reageeris kogu Naise keha, tekkis isegi kõhuvalu. Jalad läksid soojaks ja hakkasid surisema, tekkis tunne, et ta võib vastu võtta nii selle kui palju teisi muutusi oma ellu. Kontsert läks hästi, kuigi tantsunumber muusikutega esimesel korral ebaõnnestus … muusikute vea tõttu, ei löönud Naine araks, vaid tundis end kui vana rahu ise ja teisel korral õnnestus number täielikult. See oli tõeline muutus.
5. hingamiskorraks oli Naine hakanud tundma uhkust, et on naine ja ka suuremat kokkukuuluvustunnet oma mehega. Mees oli hakanud teda rohkem abistama. Nad olid koguni kahekesi muru niitnud – seekord oli mees teinud põhitöö ja jätnud Naisele vaid põõsaalused. Naisel õnnestus paremini kodu- ja tööelu ühitamine, vahepeal isegi puhkamine.
7. hingamiskorral tegime läbi hüvastijätu minevikusõbraga, mis aitab juhul, kui suhe on ennast ammendanud, otsad kokku sõlmida. Ja kui mitte, leida uusi toimimisviise. Naine justkui jättis hüvasti, jättis kõik vana seljataha, vaatas kogu selle suhte enda sees uuesti üle ja siis leidis uuesti üles kogu oma armastuse. Kõik tema sees hakkas surisema ja elama.
Kuigi sellele võimsale protsessile järgnes veel teisigi hingamisi, kahvatus mälestus neist Naise suure uudise kõrval. Tema unistus oli täitunud – ta oli jäänud lapseootele. Hiljem kuupäevi üle arvestades selgus, et see pidi juhtuma vahetult 7. hingamise järel! Rasedus oli õnnelik, nüüdseks on lapsi juba kaks.
Kommenteerib hingamisterapeut Reet: olen väga tänulik sellele kliendile, kes avas mulle tundeliste, kuid ennast karmilt tagant sundivate tantsuinimeste maailma. Nagu selgus, saab tipptasemel treenida ja särada ka vähema karmuse ja sundimisega, pigem kiites ja tunnustades – see klient on olnud pärast teraapiat tantsus veelgi edukam. Tema lapseootele jäämine ei tulnud tühjalt kohalt. Klient oli selleks ajaks teinud iseendaga suure töö ja oli selleks sisemiselt valmis. Hingamisteraapia aitas tal hõlpsamini lõdvestuda ja saavutada endaga parem kooskõla. Mis mõjus hästi ka paarisuhtele. Sellise kooskõlas paari juurde too lapsuke lõpuks heameelega tuligi.
Kutsun teidki võtma hingamisteraapiat Juugakojas Tartus. Loe siit.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Avaldatud loo peategelase nõusolekul. Autor ©Reet Karro 2017. Viitamine ja linkimine lubatud tasuta veebides ja blogides allika ära näitamisega. Tervikuna või väljavõttena avaldamine ja kopeerimine lubatud ainult autori loal. Kontakt: reet@juugakoda.ee
Kujutised: Internet
Biodünaamilise hingamise üldseansi muljed
Teadsin, et minult küsitakse, mis traumaga soovin seansil tegeleda. Olles paar päeva enne seanssi üle elanud ühe piinliku kogemuse, mida eneselegi arusaamatult tohutult kahetsesin ja häbenesin, olin lõpuks mõistnud, et põhjus oli asjaolus, et mu ema ei armastanud mind lapsepõlves sellisena nagu ma olin. Olin pidevalt peitnud kõiki vähemmeeldivaid asju enda sisse ära ja arvanud, et sellisena, nagu ma olen, ma armastust ei vääri. Ütlesingi: “Trauma, mida soovin vabastada, on see, et ema mind ei armastanud.” Kohe tuli küsimus: “Kus sa seda kõige rohkem tunned?”
Rääkimine pole probleem. Saan juba aru, et kui probleemist ausalt ei räägi, siis on seda keeruline lahendada. Ma pole ju detektiivi vastuvõtul. Ent edasi läheb õudsaks. Reet paneb mingi mantralaulmise käima ja peab tantsima, et keha lõdvestada ja vabastada. La catastropha! Mina pean tantsima! Ja veel vabastavalt. Ma saan aru, et pingesse ajavalt. Reet ütleb, et ma ei pea ta liigutusi kordama ja hakkan ta liigutusi kordama, et kuidagigi algust teha. Ning mu enda suureks üllatuseks hakkab liikumine mu kehas voogama ning ma tantsingi eesmärgiga vabastada kehas energia voolamise blokeeringuid. Ma tantsin vabaks puusi, põlvi, hüppeliigeseid. Liigutan käsi, õlgu, randmeid, pead kaela otsas. Ja see on mõnus. Rütmiline mantra muusika imab endasse.
Reet sätib maha mati ning mina võin sellele heita. Pean hingama ning ta masseerib teatud punkte-paiku. Väga kuumaks läheb. Tunnen, kuidas selg higistab vastu matti. Tunnen ühel hetkel Reeda kuumasid käsi oma hüppeliigestel. Millal ta need sinna pani, ma ei märganud.
Ma ei tahagi püsti tõusta, kui seanss läbi on. Mul on hea ja kerge olla. kiiret pole, naudin olemist. Miks mitte teha seda siis pikutades. Joon mitu klaasi vett ning sätin end minema. Aitäh! Trauma on vabastatud, energia saab liikuda. Ütlesin Reedale, et vahepeal tundsin nälga. See oli mu jaoks üllatav, sest söök ei kuulu selles elus mu ihaldusobjektide top kolme. Reet ütleb sama, mida mujalgi kuulnud olen. Eluisu on söögiisu, järelikult hakkas eluenergia liikuma. Mul on autos paar kuivatatud viigimarja.
“Kõige enam kahjustabki tervist kaugenemine iseendast ja see on fakt! “, loen kuskilt. “Mida vähem olla kontaktis oma Tõelise Olemusega, seda keerulisem on eristada olulist ebaolulisest.” Ja toimub uskumatu. Ma olin olulise ja ebaolulise segamini ajanud. Et koguaeg midagi teha, kuhugi püüelda, millegini jõuda polnud sugugi mu enese soov. Minu seest tõusis üles teadmine, et mulle sobib lihtsalt õitseda. Minu elu kõige õnnelikumad aastad olid need, kui mu peamine probleem oli, kuidas meest täna üllatada. Ma õitsesin ja särasin ja kuhugi jõudmine polnud oluline. Või millegi tegemine. Mäletan, kuidas ma korduvalt istusin diivanil mehe kaisus ja mõtlesin, et istun siin juba mitmendat tundi ega teegi midagi. Ja siis rääkisin endale, et kullake, mida sa siis tahaksid teha selle asemel, mida sa terve elu igatsenud oled: olla koos kõigekallimaga. See oli tõsi. Minu seest ei tulnud ühtegi vastust sellest, mida ma rohkem teha tahaksin.
Ning teraapia järgselt tajusin eriti selgelt, miks ma enamike neist tegevustest, mida juba teinud olin, rohkem teha ei taha. Need polnud minu uksed. Mul oli olnud rõõm neid külastada, paljud olid mu hinge kosutavalt toitnud, kuid sellegipoolest olid need külaskäigud. Seal polnud minu kodu.
Kuid nüüd ma leidsin selle inimese, kes mind sellisena armastab: mina ise. Ma armastan sind kõigi su puudustega. Ka siis, kui ema sind ei armastanud. Ma respekteerin sind ka siis, kui sa käitud nii, et sul on hiljem selle pärast piinlik. Ma armastan sind üleni.
Mulle oli kogemus põnev ja olen nõus uuestigi tulema. Tegelesin oma ema-teemaga ka mujal (pereterapeut, konstellatsioon) ja tunnen end rohkem eneses kohal: luban teha endal enda valikuid, sõltumata päritolupere mustritest või eelistustest, ja julgen rääkida teemadel, kus enne oli piinlik, häbelik, ebamugav.
Biodünaamilise hingamise kurgu-kaelaseansi märkmed
Olen üsna pikalt vabastava hingamisega tegelenud – hinganud grupis ja võtnud eraseansse, saan hakkama ka ilma toetuseta hingates. Biodünaamilisest hingamisest kuulda saades tekitas minus huvi just dünaamika pool, sest mul on olnud pikalt istuv töö ja tahan oma kehale pakkuda iga võimalikku ja võimatut liikumiskogemust. Trauma vabastamine mind eriti ei kõnetanud – olen elanud turvalist elu ja arvasin, et minul küll ühtki traumat vabastada ei ole.
Esimesest, sissejuhatavast seansist jäid head mälestused. Mulle meeldib, kui mu protsessi tähelepanelikult jälgitakse ja ei lasta mul ära kaduda, mida mul tihti ette tuleb. Samuti on minu maitse järgi hingata muusikaga ja mitte vaikuses, kogeda puudutusi ja füüsilist toetust, mitte see, et terapeut istub kõrval ja ainult jälgib mängu. Selle meetodi juures sobis mulle kõik – sissejuhatav tants, tugevad puudutused ja vajutused, mis energia valla päästsid, dünaamiline ja edasiviiv muusika, šamaani joiud plaadilt, elavad pillid, aura puhastus puhastava suitsuga ja aroomiteraapia. Lõpulõdvestuse ajal valdas mind puhas õndsus.
Teisena valisin kaela-kurgu vöö, kuna mul on juba lapsest saati olnud probleeme kurguvalu ja angiinidega, külmal ajal on hääl tihti ära ja vahest ka tükitunne kurgus. Samuti lootsin, et selle seansi ajal saab ikka lõdvestuda ja hingata, mitte silmi pööritada või käpuli keel suust väljas hingata, nagu silmade ja suu seansside ajal, mille võimalust mulle ka tutvustati. Tantsisime, kuraasikas muusika tegi tuju kohe heaks ja üht-teist hakkas juba liikuma. Ja pärast seda saingi pikali heita. Hakkasin ühendatult hingama, lõdvestumisele aitasid kaasa mu käte hõljutamine ja jalataldade masseerimine. Protsess läks käima, juba olid sõrmedes väikesed surinad.
Seejärel hakkas terapeut masseerima üht lihast mu kaelal ja palus mul iga väljahingamise ajal häälitseda, lugades esile tulla mistahes tundel või emotsioonil, mis on tulemas. Üritasin seda teha, ehkki see oli algul võõras, sest olen harjunud hingama hääletult. Kui olin natuke sundinud end häälitsema, hakkas hääl iseenesest tulema, see käis hingamisega kaasas ja ei olnud enam pingutav. Hääl oli väga kurb, kaeblik, ägav, mis ei läinud kokku mu senise elukogemusega. Mõned eriti iidsed ja šamanistlikud muusikapalad ning teraapiaruumis valitsev hämarus aitasid ka kaasa ja korraga ma tundsin, kuidas minu enda hääl on sild tänase päeva ja mineviku, isegi eelmiste elude vahel. See, kes läbi minu algul ägas, hiljem ulgus ja möirgas, ei olnud mina, vaid keegi mu eellane, võib-olla isegi terved põlvkonnad mu eellasi. Nende eluraskused ja nende kogetu tuli läbi minu pinnale ja ehk ka tervenes. Sellest tõdemusest hakkasid kõigepealt liikuma ja õhus tantsima mu jalad, natukese aja pärast ka käed. Selgroog hakkas vonklema ja väänlema, tehes nii usjaid kui põntsutavaid kui üles-alla hüplevaid liigutusi. Käed surisesid hullult ja tundus, et energia liikus kogu kehas nii võimsalt, nagu see veel kunagi liikunud ei ole.
Lõpulõdvestus oli veel mõnusam, kui eelmisel korral. Tundsin, kuidas püha puu suits puhastab mu aurast viimasegi stressi ja ebapuhtuse. Tuulekell liikus mu ümber, lauldes mulle tuulest ja päikesest. Muusika oli toetav, tekk soe ja mõnus. Andsin endale loa ära vajuda ja tegingi seda, tulles tagasi reaalsusesse puhanuna ja rõõmsana. See seanss tekitas minus huvi proovida ka teisi – mis kõik minust veel ülejäänud kuue korraga vabaneda võiks! Järgmisel korral igatahes pööritan silmi!