Biodünaamilise hingamise klientide lood

Keskealine naine tervendas 5-seansilise biodünaamilise hingamise kuuriga hingamishirmu ja muutus vabamaks

Biodünaamiline Hingamine ja Trauma Vabastamine on uudne kehateraapia meetod, kus kasutatakse sügavat ühendatud hingamist, refleksoloogiapunktide vajutamist, massaaži ja kehatööd, tantsu ning aktiivmeditatsioone. Eesmärk on päästa liikuma traumade järel kehasse lukustunud energia, aidata lõpuni viia pooleli jäänud võitle-või-põgene reaktsioone ning jõuda pingevabaduse ja õndsusetundeni. 8 korraga läbitakse kogu keha pealaest varbaotsani, kuni pääseb liikuma ka vaagnas olev energia. Kuuri saab soovi korral lühendada ka 6-7 või isegi 5-6 kohtumiseni. Teraapia sobib suurte riskiteguriteta (infarktiohuta, aneürismita, glaukoomita, suurte vaimsete häireteta) inimestele.

Loe teraapia kohta lähemalt siit.

See keskealine naine tellis Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kuuri, et veelgi enam terveneda ja üle saada hirmust sügava hingamise ees, mida ta oli eri selgelt märganud viimase aasta jooksul, mil ta käis ujumistrennis. Ta oli kannatanud lapsepõlves hüljatusetunde ja armastusepuuduse käes, sest vanemad olid oodanud tema, tüdruku asemel hoopis poissi, seejärel aga pööranud kogu tähelepanu nooremale vennale, kes oli olnud nii haige, et ema tähelepanu oli täielikult temal. Isa oli pidevalt tööl, ema vennaga haiglates. Enda mittearmastatuna tundmise tagajärjel oli ka kõnealune naine, siis väike tüdruk olnud astmas, õnneks kasvas ta sellest hiljem välja. Teismeeas oli tal arvatavasti samal põhjusel palju traumasid.

Täiskasvanuna oli naine üle elanud mitmeid raskeid sündmuseid. Ta tundis end süüdi ühes õnnetus, parandamatute tagajärgedega juhtumis. Ta oli unistanud teisest lapsest, kuid saanud nii ränga põletiku, et pärast seda ei aidanud enam lapseootele jääda ka viljatusravi, ta pidi ainult üle elama korduvaid ebamugavaid narkoosi all tehtavaid protseduure, kuid tulu neist ei olnud. Armastusepuudusega lapsepõlv ja üle elatud kaotused muutsid ta partnerile väheligitõmbavaks, suhe purunes. Samuti distantseerus ta sugulastest, sõprussuhetest, isegi sõbrannadest. Üksikemana oli tal peret majandada keeruline, ta oli pidevalt pingul ja stressis. Kord olevat ta juba pidanud enesetapuplaane, loobus ta neist vaid oma lapse pärast. Viimasel ajal kannatas ta aneemia ja vereringehäirete all, ta käed-jalad olid pidevalt külmad.

Samas oli ta juba enne hingamisteraapiasse tulekut teinud palju iseenda heaks. Ta oli otsustanud üle saada madalast enesehinnangust ja enesepiitsutamisest. Teda toetasid tervislikud eluviisid. Kord oli ta läbi teinud Rännaku, mis aitas välja tulla ühest kriisist. Viimasel ajal oli ta regulaarselt käinud aroomiterapeudi juures, kes peale aroomimassaaži pakkus talle ka energeetika uurimist ja korrastamist ja oli talle öelnud, et jää on hakanud liikuma 😊

Seoses naise pingelise rahalise olukorraga otsustasime Biodünaamilises Hingamises ja Trauma Vabastamises piirduda kuue seansiga.

Esimesel, sissejuhataval seansil hakkas naise keha lainetama. Tal tekkis sama tunne, mis Rännaku ajal. Sõrmed surisesid. Naine tundis end rahulikuna, võrdles seda olekut voogamisega.

Sama seis oli olnud ka seansi päeva õhtul ja järgmisel päeval. Kuid siis hakkas kogunema ärritus ja ühel hetkel tundis ta end kui viitsütikuga pomm. Ta oli sellises seisundis, et oleks võinud midagi vabalt purustada, lõi uksi jalaga või rusikaga, lõhkus sussid ja pannilabida, töö juureski oli keeruline rahulikuks jääda.

Silmavöö seansil liigutas naine silmi täpselt, nagu vaja, kuid see ei käivitanud temas muud, kui vastupanu. Teda häiris, et seansil hingatakse ilma tekita, tekiga kaetakse hingaja alles lõpulõdvestuse ajal. Tekkis tugev külmatunne ja kadus igasugune koostöötahe. Terapeut oli juba valmis kuulma otsust: see seanss jääb viimaseks, rohkem ma ei tule! Kuid naine, vaatamata vastupanule ja täielikule tõrkumisele seansi ajal, teatas pärast seanssi hoopis: „Allaandmine ei ole lahendus!“. Lepiti kokku uus kellaaeg.

Suu ja kurgu seansil oli naine valmis veel rohkem avanema. Ta hakkas sügavamalt hingama ja siis tuli üles loo algul mainitud hirm sügavama hingamise ees. Ta hakkas tunnetama blokki enda sees. Mingil hetkel hakkas see liikuma ja siis hakkas jälle külm. Tunda oli ka muid ebamugavaid aistinguid, kuni ta sai lõpuks kontakti kurbusega enda sees ja väljendas seda! Ta tunnetas, et üks väljaütlemata asi jäi siiski kurku kinni ja kujutas juba ette, kuidas ta üritab seda päev otsa välja köhida. Muus osas valdas teda sügav rahu ja ta kukkus täielikult ära sügavasse lõdvestusse.

Kolm tundi pärast seanssi algas naisel ootamatult tugev iiveldushoog. Ta oksendas, aga see polnud tavaline piinav oksendamistsükkel: vaevab-vaevab-oksendan natuke ja uuesti otsast peale, vaid ühekordne tugev iiveldus ja selline tugev oksendamishoog, et talle tundus, et tema sisse tekkis täielik keeris, ta justkui oksendanuks spiraali pidi üles. Pärast seda oli ta värisev, nõrk ja kahvatu, kuid iiveldus oli täielikult kadunud. Ja klomp (väljaütlemata asi) oli ka kurgust kadunud 😊

Kahe seansi vahel tunnetas naine suuremat vaba ruumi enda sees. Juba ta märkas hetki, kus ta saab sügavalt hingata!

Südame ja rindkere pingevöö seansil tundis naine eriliselt suurt trotsi ja vastupanu. Jälle oli tal külm, ta mähkis end isiklikku õhukesse siidisalli, kuid tekita ta tundis esialgu ainult külmust enda sees. Tegelikult mõistis ta ise ka, et külmatunne on kaitsereaktsioon. Kõik muutus ühest võttest, kus terapeut palus naisel oma käed üles välja sirutada ja surus tugevasti vastu naise käsi, naine aga pingutas kõiki lihaseid ja surus omakorda vastu. Talle tundus, et selle liigutusega surus ta läbi oma viha, läbi oma trotsi ja vastupanu. Ja nüüd valdas teda üle keha ulatuv soojatunne – enam ei igatsenud ta tekki. Pärast seanssi tundis ta end mõnusalt ja rahulikult.

Kuna naisel tekkis vahepeal üks suur väljaminek, lepiti viienda seansi eel kokku, et see jääb esialgu viimaseks. Olude sunnil tuli kolm alumist pingevööd läbida ühe seansiga.

Viimase seansi eel tehti sufi pöörlemismeditatsiooni. Naise sees hakkas kõik pöörlema. Juba pikali lebades ja ühendatult hingates, hakkas ta keha üleni surisema. Eriti palju energiat tundus olevat kõhus. Kõhu vajutamine tõi energia pähe, tekkis pingepeavalu. Seda leevendada aitas kaela ja turja süvamassaaž, sest hetkel tekitaski peavalu blokeerinud kurgupiirkond. Üks seanssidel kasutatav võte, kägarasse tõmbudes kogu keha lihaste pingutamine, tekitas vasakus õlas krambi. Selle lõdvestamisel terapeudi abiga läks energia igale poole laiali, kogu naise keha hakkas tantsima ja lainetama, nagu esimeselgi korral, ainult seekord veel hoogsamalt ja kõike lahti liigutades, maast tõusid ka puusad ja alaselg. Energia liikus jalgade juurest üles ja laienes kogu kehasse … Teraapiakuuri eesmärk oli saavutatud!

Kokkuvõttes oli naine rahul, et oli selle teraapia valinud. Ta oli praegu vabam, hingas avatumalt ja sai endaga paremini läbi kui enne. Ta oli hakanud mõistma oma külmakartuse tagamaid – see ei olnud ainult aneemia ja puudulikult toimiva vereringe tunnus, vaid ka tema kaitsereaktsioon oma kilpkonnakilbist välja ronimise vastu, mis trotsi ja vastupanu suurenedes kasvas. Ta tunnetas, et on endas mitu pusletükki jälle paika saanud, on terviklikum kui enne.

Nii naisel kui terapeudil oli kahju, et seansse jäi lõpuks järele 5. Enamasti on tulemus veel täiuslikum, kui kuuris on vähemalt 6-7 kohtumist. Tehti plaan kohtuda kunagi veel ja siis, vastavalt olukorrale, läbida uuesti kogu kuur, või vähemalt puudu jäänud seansid.

************************************

Terapeudi kokkuvõte: Mul on alati väga hea meel, kui inimesed valivad läbida Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kuuri, sest siis on mõju terviklikum ja igakülgsem. Senised kuuri valinud on olnud noored naised ja võinuks arvata, et see teraapia ainult noortele sobibki. Selle loo peategelane on aga eelmistest märksa küpsem, lähenemas oma esimesele juubelile, nii et tegelikult pole vanus üldse määrav, lihtsalt tervis peab kannatama kiiremat hingamist ja pulssi ning ajutist vererõhu tõusu. Olen rõõmus, et ta tuli ja valis tervendada oma hingamishirmu ja traumasid. Minu jaoks oli esmakordne juhus kogeda seansil nii palju kliendi vastupanu. Tunnustan teda, et ta alla ei andnud ja kuuri järsult katki ei jätnud. Loodan, et tal on juba praegu parem enesetunne ja kohtume millalgi veel, et natuke lühikeseks jäänud koosloomise protsessi jätkata.

Biodünaamilise hingamise kohta saab rohkem lugeda siit.

Lugu on avaldatud kliendi nõusolekul.

Fotod on illustratiivsed. Täname portaali Pexels.com.

Lubame loole viidata koos allika nimetamisega. Pikema katkendi või terviku avaldamise soovi korral palume ühendust võtta aadressil [email protected]

 

 

 

 

Biodünaamilise hingamise klientide lood, Hingamisteraapia klientide lood, Klientide lood ja tagasiside

Noor naine läbis Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise 8-seansilise kuuri, unustades vihahood ja saades energia kehas liikuma

Biodünaamiline Hingamine ja Trauma Vabastamine on uudne kehateraapia meetod, kus kasutatakse suure energiaga, sügavat ühendatud hingamist, refleksoloogiapunktide vajutamist, süvamassaaži ja kehatööd, tantsu ning dünaamilisi meditatsioone. Eesmärk on päästa liikuma traumade järel kehasse lukustatud energia, aidata lõpuni viia pooleli jäänud võitle-või-põgene reaktsioone ja jõuda lõpuks pingevabaduse ja õndsusetundeni. Ühe seansi jooksul tegeletakse natuke kõigi piirkondadega või põhjalikumalt ühe piirkonnaga. Teraapiakuuri ajal alustatakse üldseansist ja seejärel pühendatakse üks seanss igale pingevööle kehas, jõudes kaheksa korraga pealaest jalataldadeni, ideaaljuhul pääseb liikuma ka Kundalini energia. Teraapia sobib füüsiliselt enam-vähem tervetele ja suuremate vaevusteta inimestele.

Loe teraapia kohta lähemalt siit.

See klient, noor naine pöördus Juugakotta varasuvel, olles parasjagu töötu, tal oli enda jaoks rohkem aega ja ta soovis jälle hakata tunnetama oma hinge ja sisemisi vajadusi, nagu oli juhtunud holistilises teraapias, kus ta oli paar aastat tagasi käinud. Vahepeal oli aga see tunnetus kaduma läinud.

Naise tervis oli hea, kuid emotsionaalne pool paigast ära. Ta tavatses ennast üles kütta, keema minna ja jäädagi üles köetuks, isegi kuni 2-päevase 39-kraadise palavikuni välja. Tihti sai ta elukaaslase ja kõige ümbritseva peale vihaseks ja hakkas kogema viha, ärritust, ärevust. Mõnikord oli ta pärast vihastumist kogu päeva sellises seisundis.

Naine oli raskelt üle elanud 6 aasta tagust vanemate lahutust ja 2 aastat tagasi kogetud eelmise elukaaslase truudusetust. Viimane olevat tekitanud paanikat, ärevust, stressi ning alles holistiline teraapia ja kliiniline psühholoog olid ta sellest seisundist välja toonud.

Esimesel biodünaamilise hingamise seansil naise keha surises igalt poolt. Valdav tunne oli esialgu ärevus. Ta oli samal päeval koduski kergesti ärrituv, kuid järgmisel ja ülejärgmisel päeval oli tal terve päev hea olla ja elevil olek.

Teisel kohtumisel ei tahtnud ühendatud hingamine lõppeda, ta soovis protsessi jäädagi.

Kodus tundis ta end õrna ja tundlikuna. Samas polnud see enam viha, mis üles kerkis ja see polnud suunatud elukaaslase vastu. Ka elukaaslane muutus järjest mõistvamaks, ta aktsepteeris Naise teraapias käimist ja muutumist, mis oli toetav.

Oli kokkusattumus, et just teraapia ajal pakkus Naine hoiukodu ühele kutsikale. Erinevalt Naise vanemast koerast oli kutsikas hea suhtleja, siiralt rõõmus võimaluse üle sobitada tutvust iga vastutulijaga. Ja Naine, kes oma vanema koeraga oli jalutanud vaikides ja teistest tänaval kõndijatest välja tegemata, koges täiesti uut olukorda – inimesed tulid ta juurde, küsisid kutsika kohta, rääkisid ja naeratasid, palusid luba kutsule pai teha ning Naine rääkis vastu, lubas ja naeratas, olles avatud, vähemate piduritega ja vabam kui tavaliselt.

Suu- ja lõuaseanss mõjus Naisele laiendavalt, kehas, eriti suu ümber, lõuas ja paremas käes oli tunda tugevat energiat. Lõpulõdvestus tundus kui tagasitulek sügavast unest.

Kurgu-kaelaseansil tekkis Naise kätesse hingamiskramp (pinges sundasend). Terapeut palus tal lasta välja kogu kurbus. Kui see õnnestus, lõdvestusid ka käed. Seejärel hakkas Naise keha ennast spontaanselt lõdvestama, värin algas kõhust ja laienes kogu kehasse.

Pärast seanssi tundis Naine nii suurt soovi naeratada, et isegi vihm pani naeratama. Ka muud emotsioonid olid laes. Mõned värinad tulid veel õhtul kodus ka, keha jätkas pingete vabastamist.

Pärast seanssi hakkas Naine kogema, et tema ellu ongi naasnud rõõm ja naer. Ta suutis rõõmu tunda ka väikestest asjadest ja naeris tihti südamest.

Rindkere- ja südameseansil koges Naine suurt vabanemist, surinat ja värinat kurgus, südames ja alakehas.

Enne diafragmaseanssi tehtud sufi pöörlemismeditatsiooni ajal tekkisid Naisel selged mõtted ja ideed, mida võiks teha oma igapäevaelus enda heaks. Iga mõte tekitas ahaa-elamuse.

Seansi käigus muutus diafragma tunduvalt vabamaks, kurku jäi aga pikaks ajaks häiriv klomp, mida ei õnnestunud välja köhida, ega sülitada. Kui aga siis Naise jalad kergelt liikuma hakkasid, tegi terapeut Naisele ettepaneku jalgadega matti peksta. See oli just midagi, mida ta oleks soovinud teha ja ta tegi seda mõnuga tükike aega. Selle käigus kadus ka klomp. Pärast seanssi oli kehas nii palju energiat ja nii suur vabaduse tunne, et Naine oleks tahtnud joosta või koguni lennata 😊

Kodus jätkas Naine jalgadega tagumist. Ta tegi seda igal hommikul oma voodis. Igale tagumishommikule järgnes heatujuline ja rõõmus päev. Naist kunagi kimbutanud vihahoogudest ei olnud enam jälgegi.

Kõhuseansil tundis Naine selgelt, et keegi hoiab ta pead ja istub tema pea juures ka siis, kui terapeut oli kõhu juures. Kuna see toetus tundus nii turvaline, julges ta lasta kogu oma keha värisema. Nüüd talle peale tulnud suur ja võimas värin oli tõeliselt müstiline kogemus ja viis ära ka üles tulnud kurbuse.

Kõik kõhuseansijärgsed päevad olid rahulikud ja rõõmsad, Naist rõõmustas enesekindluse ja stabiilsuse tunne.

Vaagnaseansil tundis Naine, kuidas tema vaagnapiirkond, mis oli temalt küllalt vähe tähelepanu saanud, täielikult sisse lülitus ja tööle hakkas. Ta koges seal hästi palju energiat, see oli võimas! Kehas algas ka suur puhastusprotsess, ta pidi seansi jooksul mitu korda tualetti külastama. Lõpus haaras keha oma võimusesse suur värin ja lõdvestuse järel koges ta harjumatut tunnet – energia täiesti vaba voolamist kogu kehas.

Kokkuvõttes võib öelda, et Naine, kes oli ennast mõnes mõttes ära kaotanud ja kes tavatses oma negatiivseid emotsioone elukaaslase peal välja elada ja hiljemgi veel palavikuni ulatuvasse emotsionaalsesse kriisi jääda, sai nende kaheksa korraga endaga parema kontakti, keha ja hingamise vabamaks ning õppis mitmeid harjutusi oma emotsioonide välja elamiseks. Ta muutus rõõmsamaks, rahulikumaks ja stabiilsemaks, energia hakkas kehas vabamalt voolama. Salapärased hood kadusid ja pereelu sellest ainult võitis. Naisel oli hea meel, et oli just selle teraapia valinud ja soovitab seda heameelega teistelegi.

***

Teraapia tulemused olid üsna püsivad, sest täpselt üks aasta ja üks kuu pärast teraapiakuuri lõppu kirjutas  Naine terapeudile: “Tahtsin Sind veel kord tänada, et mulle hingamist tutvustasid. Olen praegu Kagu-Aasias ja praktiseerin siin igapäevaselt mediteerimist. Üleeile lisasin katsetamise mõttes juurde ka mõtestatud hingamise, st ilma pausita hingamise nagu sa õpetasid. Ja VAU! Eile oli väga-väga võimas kogemus ja täna veeeelgi võimsam. Tundsin võimsalt viha ja kurbust ja see, kuidas keha ise teadis, kuidas need allasurutud tunded endast vabastada, oli lihtsalt… IMELINE. Terve keha vabastas endast toohuutult traumasid, kõige erilisem tunne oli südame piirkonna vappumine, või ma nimetaksin seda liigutust rohkem nagu väga tugevaks loputuseks. Oeh, seal oli kõvasti veel igasuguseid eepilisi vabanemisi. Sellest kõigest oleks saanud tõelise õppevideo. Ja see imeline tunne pärast, kui tundsin, kuidas rinnapiirkond on avatud ja ma saan HINGATA…!!

Igatahes tundsin, et pean seda Sinuga jagama ja Sind tänama! Tänan! Tänan! Tänan!”

*****************************

Terapeudi kommentaar: “Mul on hea meel, et see klient jõudis minu juurde, ja et ta valis just biodünaamilise hingamise. Kohtusime üpris sageli, umbes kaks korda nädalas. Temas oli juba tulles suur valmisolek oma pingetest lahti lasta ja valida rahuldust pakkuvam elu. Aitasin sellele hea meelega kaasa. Olen tänulik selle võimaluse eest, nagu ka selle eest, et ta ka oma lugu ja ka edasist käekäiku jagas.“

 Biodünaamilise hingamise kohta saab rohkem lugeda siit.

Lugu, nagu ka kirja väljavõte on avaldatud kliendi nõusolekul.

Fotod on illustratiivsed. Täname Pinteresti ja portaali Pexels.com.

Lubame loole viidata koos allika nimetamisega. Pikema katkendi või terviku avaldamise soovi korral palume ühendust võtta aadressil [email protected]

Biodünaamilise hingamise klientide lood, Hingamisteraapia klientide lood, Klientide lood ja tagasiside

Esimene Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kuur edukalt läbitud

Tagasisidet annab esimene inimene, kes läbis hingamisterapeut Reet Karro juures kõik kaheksa Biodünaamilise Hingamise ja Trauma vabastamise seanssi,  mis vabastavad pinged ja traumad pingevööde kaupa, pealaest jalatallani:

Olen 30.aastane naine, abielus ja 5-aastase poja ema. Biodünaamilise hingamise ja trauma vabastamisega puutusin esmakordselt kokku 2017. a suvel. Juba siis jäi mulle sellest meetodist unustamatult hea mulje – energia hakkas palju paremini liikuma võrreldes tavalise vabastava hingamisega. Sellest saadik olen aeg-ajalt käinud grupiseanssidel.

Aprilli alguses tundsin ennast vaimselt kurnatuna töö, pere ja kaugõppe vormis kooliskäimise ühildamise raskuste tõttu. Kodus olin kergesti ärrituv ja agressiivne, mõtlesin enamjaolt negatiivseid mõtteid, tahtsin iseennast kõigi ja kõige eest kaitsta. Otsustasin, et nii ei saa edasi minna. Vajan abi oma mõttemaailma korrastamiseks. Just siis ilmus teade, et Juugakojas on aprillis biodünaamilise hingamise seansid soodushinnaga, kõige soovitatavam on läbida terve kuur. Haarasin võimalusest kinni ja läbisin 11.aprillist 11.maini kaheksa seanssi (keskmiselt kaks korda nädalas). Iga seansi alguses tegin läbi ka vastava pingevöö vabastamiseks sobiliku toetava pooletunnise aktiivmeditatsiooni.

Esimese ehk sissejuhatava seansi ajal tundsin energia liikumist mööda selgroogu, emotsioonide ja tunnete esile kerkimist ei tunnetanud. Seansi lõpus täheldas Reet, et tema tunnetas enne alustamist minu südame blokeeritust. Pärast hingamist kallistades oli olnud süda juba natuke soojem.

Silmade pingevöö vabastamise ajal lainetas energia üle kogu keha. Käelabad, käsivarred ja jalasääred olid kangevõitu, kuid vaagen ja jalad hakkasid iseenesest liikuma (mida pole varasemalt biodünaamilise hingamise käigus juhtunud).

Nina, põskede ja suu pingevöö vabastamisel tundsin hinges rõhumise ja allasurumise tunnet. Tuli teadmine, et ma ei taha olla nagu teised, vaid tahan olla MINA ise. Järsku tabas mind ohjeldamatu nutuhoog – olin vihane iseenda peale, et olin ennast ja oma tundeid siiani alla surunud. Olin kurb, kuid samas ka rõõmus, et olin selle teekonna iseenda armastama hakkamiseks ette võtnud.

Lõua ja kaela pingevöö vabastamise seansil tuli teadmine, et tahan lõpetada selle aja peale jooksmise ja elada edaspidi oma elu kulgemisena. Reet juhtis mu tähelepanu asjaolule, et kui ta küsib seansi ajal, mida ma tunnen, ei räägi ma tunnetest ja emotsioonidest, vaid kirjeldan füüsilisi aistinguid. Ise järeldasin sellest, et ma ei oskagi oma tundeid märgata ja endale teadvustada. Selle parandamiseks peaksin tekitama harjumuse leidmaks endale aega ja püüda märgata oma hetke emotsioone.

Südame pingevöö vabastamise ajal kerkisid üles kurbus, viha, andestuse vajadus. Mõistsin, et siiani elan hinges raskelt üle üht seitsme aasta tagust kaotust. Ma ei olnudki teadvustanud, et see on veel nii valusalt häiriv. Olin kurb, et see olukord oli olnud ja samal ajal olin enda lähedaste tunnetest mitte välja teinud. Mõistsin, et olin olnud liiga enesekeskne. Tundsin viha ja raevu iseenda ja kogu maailma peale. Hingamise ajal palusin andestust iseendalt ja ka oma lähedastelt.

Diafragma pingevöö vabastamisele jõudsin usaldamatuse probleemiga, mul oli olnud tõsiseid probleeme oma poja usaldamisega. Seansi alguses tundsin parema jala talla alla häirivat torkimist. Hingamine oli hüplik, mind valdas kaootilisuse tunne ja mõtted tungisid pähe. Energia liikus ülevalt alla kuni diafragmani ja seejärel takerdus. Puusade kõrgemale tõstmisega tundsin ja nägin energia sähvatuse liikumist parema jala talla alla. Jõudsin tõdemuseni, et ma ei saagi oma last usaldada, kui ma ise ennastki ei usalda. Seansi lõpetuseks sain soovituse ennast rohkem kiita ja julgustada, et enda enesehinnangut tõsta ja rohkem ennast usaldama hakata.

Kõhu pingevöö vabastamise seansi algusest peale oli hingamine väga kerge ja pehme, enesetunne oli rahulik. Korduvalt oli tunda energia liikumise sööste koos vibratsiooni ja värinatega. Tundsin suurt energiapalli kõhu ja vaagna piirkonnas, mis hajus mõne aja möödudes. Pärast hingamist oli tunne, et käisin poolel teel nirvaanasse, täiuslikku rahusse.

Vaagna pingevöö vabastamisel hakkas energia suhteliselt lihtsalt liikuma. Järjest rohkem energiat kogunes minu kehasse, tundsin, et seda oli liiga palju. Reet soovitas üleliigse energia saata neile, kellel sellest puudus on. Pärast hingamist ehk lõdvestumise ajal tundsin oma kehas palju räägitud energiatoroidi – energia liikus kõrvalt alt üles poole (pea suunas) ning langes mööda keha uuesti allapoole. See oli pidevas aeglases liikumises. Suletud silmadega nägin eredat oranži värvi enda ümber. Tundsin ennast imeliselt, kõikvõimsana, kes sooviks liigutada kas või mägesid.

Kokkuvõtteks saan öelda, et kui aprillis, enne Reeda poole pöördumist, olin depressioonis ja nõutu, kuidas oma sissekulunud mõttemustreid muuta, siis praeguseks olen saanud palju teadmisi juurde, kuidas ennast ise aidata. Pingelise elukorralduse tõttu ma pole suutnud ennast täielikult pühendada iseenese tundmaõppimisele, kuid olukorra stabiliseerumise järel tahan kindlasti seda teha.

Enne iga seanssi märkasin oma elus situatsioone, mis viitasid minu vastava piirkonna pingele, sisemisele probleemile.

Reet  on suurepärane terapeut, kes on leidnud imelise meetodi ja ennast vastavas valdkonnas koolitanud. Usun, et täieliku pühendumisega on võimalik ilma ravimiteta depressioonist ja madalseisust välja tulla.

Aitäh, Sulle kallis Reet!

Aitäh! Aitäh! Aitäh!

*****************************

Terapeudi kommentaar: “Tänan klienti kena ja ülevaatliku loo kirjutamise eest! Oli muljet avaldav, kui suur areng ja energialiikumine selle ajaga toimus. Loos ta avaldab tänu mulle. Mina jälle omakorda meetodi loojale Giten Tonkovile ja mu õpetaja Nisargale.

Biodünaamilise hingamise kohta saab rohkem lugeda siit.

Lugu on avaldatud kliendi nõusolekul.

Foto on illustratiivne. Täname foto eest lehte https://www.goodtherapy.org/learn-about-therapy/types/breathwork

Lubame loole viidata koos allika nimetamisega. Pikema katkendi või terviku avaldamise soovi korral palume ühendust võtta aadressil [email protected]

 

India peamassaaži klientide lood

Mees läbis India peamassaaži+reiki kuuri (7+7 seanssi) ja tundis end kogu talve fantastiliselt

Teraapiaseansse on alati mõistlik võtta kuuridena – siis mõjuvad need tugevamini ja tulemused on püsivamad. India peamassaaži soovituslik kuur on 7-10 seanssi sagedusega 1-2 korda nädalas, seejärel kaks kuud vahet ja jälle 7-10 seanssi sagedusega 1-2 seanssi nädalas. Kuigi meil on olnud palju vaimustuses India peamassaži kliente, ei olnud kahjuks sellist kuuri veel keegi valinud. Ei teagi, kas puudus järjepidevus, raha või aeg. Valikus on ka India peamassaaž reikiga – enne peamaassaažiga energiakanalid lahti, seejärel reikiga laadimine. Seda on ka vähem valitud, kuurina mitte eriti.

See keskealine mees tuli proovima midagi uut. Ta otsustas valida India peamassaaži reikiga ja kuna esimene seanss talle meeldis, jätkata kuuriga, käies kord nädala-kahe tagant. Mees elas Põltsamaal, nii et meie juurde oli täitsa pikk maa. Esialgu käis ta Tartus lisaks trennis, nii et mitu kasulikku ühendatud. Lõpu poole sõitis ta Tartusse ainult teraapia pärast. Au talle!

Mees oli terviseteadlik, kuid energiatega vähe tegelenud. Esialgu nautis ta ainult masseerimist – tugevat punktide vajutamist, koljuääre hõõrumist, juuste tuuseldamist, pea nn šampoonitamist jms. Massaažile järgnevat pooletunnist reikit võttis ta lihtsalt võimalusena pärast toolil istumist ennast pikaliasendis välja sirutada ja lõõgastuda maheda muusika saatel. Kolmandal teraapiakorral tundis ta juba ka reiki voolamist ja massaaži ajal pihku võetud kristallid läksid kuumaks. Uskumatu küll, kuid tema silmanägemine oli paranenud ja erinevalt varasemast ta ei vajanud enam õhtuti prille.

Viienda ja kuuenda seansi vahe oli kaks nädalat – mees puhkas nädalakese. Tema reaalelus hakkasid klaaruma vanad asjad. Reiki ajal hakkas ta nägema pilte, nt lillat värvi ja selle taustal säravaid valgeid täppe. Seitsmendaks seansiks oli selgunud, et kuur on mõjunud talle nii hästi, muutnud pea selgeks ja andnud lisaenergiat, et mõistlik on pidada kaks kuud vahet ja teha läbi ka teine pool – viimased seitse korda. Olude sunnil jäi vahele kolm kuud – mehe vanim poeg sõitis välismaale ja ei olnud kedagi lapsehoidjaks jätta, kui naine parasjagu tööl või koolitusel oli.

Kolme kuu pärast oli mees tagasi – lapsehoidmisvajadus oli lahenenud. Massaaži ajal liikus energia kogu kehas. Reiki ajal tundis ta juba surinat. Teise poole teisel korral tajus ta reiki ajal pea juures väikseid valgusesähvatusi ja neljandal korral näo kohal elektrisädemeid. Viienda korra peamassaaž kulges lausa lennukalt, kristallid läksid tuliseks ja mees tunnetas kõike, mis reikiseansil tehti, kuigi silmad kinni. Sealhulgas energeetilist puhastust ja süvapuhastust.

Teise tsükli kuuendal korral oli mehe tundlikkus jõudnud nii peeneks minna, et ta tunnetas reikilaineid ja nägi värelevat lillat valgust, tajus isegi ära, et terapeudi käed värisesid kergelt. Seitsmendaks (tegelikult 14.) korraks oli tunnetus jõudnud sellele tasemele, et mees tajus teda ühelt ja teiselt poolt uhtuvaid kollase äärega reikilaineid, mis võimendusid sealpool, kus terapeut parajasti oli. Pärast viimaseid seansse tundis mees end alati väga kergena ja energiat täis olevana.

Klient ise ütles: See on nii põhjalik kirjeldus, et ei oskagi midagi väga lisada. Ainult vaidleks vastu sellele, et Põltsamaalt Tartusse sõitmine oli mulle koormav ja väärin selle eest erilist austust. Kui Sa tunned, et miski meeldib sulle ja annab energiat, siis sa lihtsalt teed seda, see on nagu hobiga tegelemine või trennis käimine. Olen rahul oma tajumisvõime paranemisega, nägemisega ja juustega – mitu tuttavat on öelnud, et mul on varasemast palju rohkem juukseid peas. Aitäh!

Kokkuvõtteks võime öelda, et India peamassaaž reikiga on hea ja nauditav teraapia. Selle mõjul võib ka varem energiatega mittetegelenud inimene omandada peentunnetuse võimed ja energiaga laetus on ainult tervitatav – sul on energiat kõike teha ja kõigega hakkama saada. See mees jäi oma teraapiakuuriga rahule – tasus nii kaugele sõita ja vaeva näha – elu sellest ainult edenes.

India peamassaaži koos reikiga ja ilma pakutakse Tartus, Juugakojas Terapeut on Reet Karro.

© Reet Karro 2018

 

Foto on illustratiivne.

Klientide lood ja tagasiside

Minu 2017. aasta suurimad töövõidud ja inspireerivamad kogemused. I osa.

2017. aasta oli mu tegevuses suurte muutuste aasta. 16. jaanuaril kolisime uutesse, suurematesse ruumidesse – ühe, 17 m2 toakese asemel kolmest ruumist koosnev 48 m2 kompleks – Juugakoda. Uute ruumide sisustamine ja vana raamatupidamise korda tegemine võttis küll aega, kuid mai lõpuks saime sellega ühele poole ja juuni alguses asutasime osaühingu. Aasta teises pooles otsisime lisaks klientide vastuvõtmisele ja koolitamisele uuele olukorrale sobivaimat tegevusmudelit ja jätkame seda praegugi. Meil on olnud nende kuude jooksul suur edulugusid, võimsaid gruppe ja transformeerivaid teraapiaseansse. Oleme teinud ka valeotsuseid ja vigu, kuid need on vaid osa õppimisprotsessist. Uutes ruumides on rohkem avarust ja mugavust, seal on kraanikauss, esiku- ja köögimööbel. Kuid tegelikult, mitte sellest ei tahtnud ma rääkida 😊

Maikuise biodünaamilise hingamise juhendaja kursuse tunnistused käes!

2017. aasta oli minu jaoks õppimise aasta. Jätkasin Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise juhendaja õpinguid, mida olin alustanud juba 2016. aasta juunis ja novembris sissejuhatavate 3-päevaste koolitustega. 2017. aasta mais ja septembris osalesin juba ametlikel juhendaja väljaõppemoodulitel ja astusin uuesti õppija rolli. Pakkusin klientidele tasuta praktikaseansse ja nautisin biodünaamilise hingamise seanssidel kliendikokkuleppe allkirjastamisest tulenevat väiksemat vastutust – kliendid lubasid osa vastutust enda peale võtta. Tänu õpingutele lugesin rohkem erialast kirjandust ja töötasin läbi suuremal hulgal materjale kui mitmel vahepealsel aastal kokku. Lisaks käisin Binnie Dansby terapeutide kokkutulekul ja minu senistest koolitustest kõige võimsamana tundunud hingamisguru Dan Brulé 3-päevasel hingamismeisterlikkuse seminaril. Kuid sellestki ei tahtnud ma praegu rääkida.

Kõige olulisem on, et 2017. tõi minu juurde väga erinevaid fantastilisi inimesi, tänu kellele sain õppida ja avastada. Jagan mõningaid kogemusi huvilistega.

PAANIKAHOOG EI PRUUGI OLLA KAOTUS, VAID HOOPIS VÕIT 😊

Kuigi ärevuse all kannatavad rohkem naised, siis paanikahoogudega on mul kogemusi just meestega. Kõik kolm on tugevad mehed, kaks töötanud jõustruktuurides. Esimene tuli mu juurde, kui olin alles 3 aastat hingamisterapeudina töötanud. Teadsin, et ta on ohvitser,

Kujutis on illustreeriv. Sõjaolukorras surutakse emotsioonid alla. Hiljem …

viibinud missioonil ja eluohtlikes olukordades, kuid ma ei teadnud, et tal on rahuajal hakanud toimuma paanikahood. Kui ta hakkas minu juhendamise järgi Algallika meetodil hingama, kõrgele rinnakorvi, nagu kõik, hakkas tal tõusma ärevus, nagu nii hingates esialgu juhtuda võibki. Tavalised inimesed hingavad ärevusest läbi ja jõuavad lõõgastusse ja rahusse. See mees aga arvas, et tal on algamas uus paanikahoog (eelmisel kahel olnud kiirabi vaja) ja ta lõpetas sügava hingamise. Kuna mul ei olnud vastavaid kogemusi, ei kõlanud minu julgustamine ja veenmine vist eriti veenvalt ja me lõpetasime reikiseansiga, kus klient ise panustama ei pea ja energia on rahustav. 2017. aastaks oli mul palju rohkem kogemusi nii hingamise kui intensiivsete energiate vallas. Nii, et kui siis üks massaažilaual hingav meesklient ütles, et ta tunneb, et kohe algab paanikahoog, oskasin teda julgustada kohale jääma ja paanikast läbi hingama. Hoidsin kätt ta rinnal ning juhendasin ja tunnustasin teda. Meist sai selle hingamisseansi ajaks üks tiim ja me tegime selle ära! Kui klient mõistis, et ta suutis paanikast läbi hingata, tekkis tal uhke võitja tunne, mis väljendus tema hoiakus, tundus, et ta läheb kohe lendu 😊. Üks edukalt läbitud paanikahoog andis kindlust ka edaspidiseks, et ta saab nüüd omal jõul hakkama ja ei vaja arstiabi. Kolmas mees oli töötanud politsei eriüksuses ja meie esimesel kohtumisel oli

Tugev lõug, emotsioonivaene nägu. Sisimas möllavad tunded …

tema lõug massiivse lihasturvisega, ta jättis jõulise, emotsioonivaese ja terasest närvidega inimese mulje. Kui teraapia käigus tema emotsioonid vabanema hakkasid, jõudis ta kunagi ka paanikani – nii nagu esimese mehegi juures , vallandus temas võitle-või-põgene refleks, mis varem allasurutud oli olnud. Nüüd olid mul nii täielik kindlus kui kogemused ja paanikast läbi sai juhendatud seegi mees. Tohutut rõõmu tekitas tundeline ja õrn olek, mida temas meie jäegmise, päris viimase hingamisseansi järel märgata jõudsin. Me oleme sündinud siia maailma lihast ja verest inimesena, kes hingab täie rinnaga, elab kirega, tunneb ja lubab endal tunda kõiki oma tundeid. Elu terasest närvidega on lootusetult out!

JÄMESOOLE VÄLJALÕIKAMINE EI PRUUGI OLLA ELU LÕPP, VAID HOOPIS ELU ALGUS.

Jämesool

Iga osa inimesest on oluline ja väärtuslik, teame me. Jämesool veel eriti, sest seal leiab aset suur osa seedimisest ja seal elab triljoneid baktereid, kes mõjutavad meie toiduvalikut, sõltuvusi ja käitumist, aga toodavad ka eluks vajalikke vitamiine.

See üsna noor ja kena välimusega naine teatas seansi-eelsel vestlusel, et tema jämesool lõigati paar kuud tagasi haiguse tõttu välja. Et ta on üle elanud raske operatsiooni ja pärast seda uuesti kõndima ja tegutsema õppinud. Et praegu kasutab ta stoomikotti, kuid paari kuu pärast tehakse uus opp ja siis hakkab ta jälle normaalselt WC-s käima. Minu esimene reaktsioon oli kaastunne ja eeldasin, et selle inimese tuju peab olema küll nullis ja loomulik oleks, kui teda valdaks tunne, et nüüd on elu läbi. Juba kaalusin tema elu helgematele külgedele tähelepanu juhtimise võimalusi, kui selgus, et neid ei lähe vaja, sest ta oli oma eluga ülimalt rahul. Jämesoole väljalõikamisega oli tema elus alanud uus etapp. Ta oli ühtlasi vabanenud vanast energiast, vanadest mõtetest ja tunnetest, läinud mehest lahku, kolinud vanast kodust välja isegi uuendanud oma garderoobi. Ta oli rahul oma operatsioonijärgse kergema kaalu ja saledama kehaga. Lisaks sellele suhtles ta saatusekaaslastega rahvusvahelistes foorumites ja rääkis, et see ongi üldine tendents! Jämesoole väljalõikamine toob kaasa suured elumuutused ja vanast vabanemise. Ma ei kutsu kõiki üles laskma jämesool välja lõigata, ega tee seda ka ise. Aga hea on teada, et see ei olegi maailma lõpp!

KÕIGI REEGLITE RIKKUMISE TAGAJÄRG VÕIB OLLA KÕIGILE OOTAMATU HEATEGU.

Jaanuari alguses kohtusin imeliste, enesearengule pühendunud inimestega, keda nägin aasta jooksul veel ja veel. Need olid viis inimest, kolm naist ja kaks meest, kes tulid jaanuari alguses reikitutvustusele, neljal jaanuariõhtul reiki I astme kursusele ja neljal mai- ja juuniõhtul reiki II astme kursusele. See grupp kasvas nii kokku, et neljandal reiki I astme kursuse õhtul, kui tegime ümber massaažilaua seistes laual lamajaile kogu grupiga reiki vanni, voolas ja mäsles ruumis tõeline energiajõgi, mis niitis peaaegu jalust. See jõgi tekkis tänu vastastikusele armastusele ja sünergiale, mis oli grupis tekkinud. Reiki ei voolanud ainult igaühe kätest laual lamajale, vaid ka seisjate vahel, ühest südamest ja Tantienist teiseni. Juunis jätkasime veelgi suurema grupiga, kuid tuumik oli ikka seesama. Ja siis juhtus ühel grupiliikmel liiklusõnnetus, ta sattus haiglasse. Kui ta mulle helistas ja oma olukorrast teatas, tajusin ta hääles palvet ja saatsime talle kursuselt terve grupiga kaugreikit, hiljem ta jagas oma võimsaid kogemusi. Aga üks grupiliige jätkas talle reiki saatmist. Ta tegi seda pühendunult, igal õhtul. See on reikireeglite rikkumine, sest reikit tohib saata vaid sellele, kes seda küsib. Hoiatatakse, et kes küsimata reikit saadab, saab reikisaaja karma endale.

Viimaseks kohtumiseks selle grupiga oli haiglasolnu koju lubatud ja ta tuli teiste lõpetamisele kaasa elama. Ja siis ta rääkis, et tema paranemine läks tänu saadetud lisaenergiale hämmastava kiirusega, mille üle arstidki imestasid. Kuid kuna ta tundis, et tal on energiat nii palju, et ajab üle ääre, otsustas ta selle edasi anda ja saatis kõik enda kõrval lamavale noorele talunikule. Taluniku käsi oli jäänud mingi pressi vahele, oli halvas seisus ja seda kavatseti amputeerida. See oleks tähendanud tema talunikukarjääri lõppu, sest tegu oli väiketaluga, mille eakad vanemad talle üle olid andnud ja tema koos oma naise ja suuremate lastega oli seal põhiline tööjõud. Meie reikiõpilase saadetud reiki aga suutis teha imet ka taluniku juures. Ta käsi jäi otsa ja mitte lihtsalt otsa, vaid hakkas paranema, ja tundus, et suuremate defektideta. Nii, et seekord rikkus üks inimene reegleid, teada veel pole, mitu selle tagajärjel õppetunnist ilma jäi või mis pikas perspektiivis karmadega juhtus. Vähemalt lühikeses perspektiivis aga küll oli tulemuseks kaks kiiresti paranenud meest, kaks võimalikust eesootavast majanduslikust kitsikusest päästetud peret, kaks töökohta, mis jälle täidetud said. Ja isegi haigekassa väiksemad kulud 😊

Aitäh, aitäh, aitäh!

Hingamisterapeut ja reikiõpetaja Reet Karro 

Reet on kvalifitseeritud Algallika Protsessi ja Hingamistöö terapeut aastast 2011, Usui Reiki meister-õpetaja aastast 2012, Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kesktaseme praktik aastast 2017 ja Dan Brulé õpetatava Hingamistöö baastaseme praktik aastast 2017. Tema teraapiaseansside kohta saab lugeda siit, koolituste kohta siit ning talle kirjutada aadressil [email protected]

Hingamisteraapia klientide lood, Klientide lood ja tagasiside

Hingamisteraapiaga lapseootele (10 hingamisseanssi)

Artikli lühikokkuvõte: Ühe kuuga vabamaks süütundest ja ärevusest, kahe kuuga oma naiseliku olemuse vastuvõtmise, armastuse ja igatsetud rasestumiseni

Hingamisteraapiasse pöördunud 30-tes aastates Naine, tantsija, koreograaf ja kunstiinimene oli alustanud 14-aastaselt balletitreeninguid väga karmi õpetaja käe all, olnud enda suhtes väga nõudlik, lõpetanud mitu kõrgkooli, pühendunud enese ja teiste arendamisele. Ta juhendas tantsurühmi kolmes linnas, mille vahel sõitmine omajagu aega võttis. Pingelise töö- ja esinemisgraafiku tõttu olid naisel maovalud ja ärevus, ta ei suutnud kõike seda nautida, mida ta oma ellu valinud oli. Ta oli olnud juba aastaid püsisuhtes endast vanema mehega ja unistanud pikalt lapsest, kuid polnud ikka veel emaks saanud, kogenud vaid üht raseduse katkemist. Uuringutel olid selgunud ainult tsüstilised munasarjad, kuid munajuhad olevat läbitavad. Ka mehel oli veel piisavalt elujõulisi seemnerakke, ehkki nende aktiivsus väheke langenud. Kõik füüsilised takistused lapse tuleku teelt olid justkui kõrvaldatud, millegipärast ei olnud teda veel tulnud.

Ehk olid nendeks Naise ja tema mehe erinevad tahtmised? Mehe ideaal oleks olnud naine, kes küll tegeleb loominguliste asjadega, kuid kodus, spetsiaalselt selleks ehitatud toas. Mees oli üldse pigem kodulemb ja ei tahtnud käia ka külas ja üritustel. Naine soovis kõike kogeda, käia etendustel ja üritustel, suhelda ja tunda end oma loomingut luues vabana. Mees, Naisest tunduvalt vanem, polnud täielikult üle saanud oma raskest lapsepõlvest ja esimesest abielust, mis jäi samuti lastetuks. Ka ta suhted oma päritolupere liikmetega ei olnud tal eriti head.

Või oli põhjuseks Naise hoiak naiseks olemise suhtes. Tema ema oleks tegelikult soovinud poega ja Nainegi tundis aeg-ajalt vastumeelsust oma naiselikkuse suhtes.

Juba enne teraapiasse tulekut oli Naine koostanud endale väga regulaarse une- ja söögiaegade plaani, süües viis korda päevas ja oli hakanud tegema endale punktimassaaži.

Esimese hingamisseansi eelsel vestlusel selgus, et Naine muretses oma ema pärast ja tundis end tema ees süüdi, et ei suutnud perefirmas piisavalt ema koormat enda peale võtta. Teiseks korraks oli süütunne ema ees õnneks asendunud mõttega „Ma ei saa elada tema eest.“ Samas muid süütundeid oli jäänud veel kuhjaga. Süütunne mehe ees nii sünnitamata laste kui pidevate ärakäimiste pärast – õpingud, treeningud, kontserdid. Süü suure koduaia riisumata lehtede pärast, ja kui ta oli jätnud ühele oma kõige kaugema tantsurühma treeningule sõitmata, et riisuda lehti, tundis ta end süüdi rühma ees, kelle treening tema tõttu ära jäi. Algallika meetodi põhiseisukoht on „Ma olen täiesti süütu, nagu vastsündinud laps. (Sest tegutsen alati oma parima äranägemise järgi.)“ See mõjus Naisele meeliavardavalt. Ta võttis oma hommikurituaalis lisaks punktimassaažile kasutusele ka 20 ühendatud hingetõmmet, mille ajal kordas Algallika afirmatsioone. Juba neljandaks kohtumiseks oli ta suutnud jõuda endas suurema sisemise rahuni.

Naisel tuli kohaneda koostööga suuremate seltskondadega. Varem oli ta kasutanud lindistatud muusikat, kuid ettevalmistataval kontserdil pidid tema soolotantsu saateks laval esinema väga head muusikud. See olukord oli tema jaoks uus ja hirmutav. Ta tundis hirmu, et ei suuda olla sama kõrgel tasemel. Terapeut pakkus integreerimiseks mõtte „Muutused on turvalised.“ Sellele reageeris kogu Naise keha, tekkis isegi kõhuvalu. Jalad läksid soojaks ja hakkasid surisema, tekkis tunne, et ta võib vastu võtta nii selle kui palju teisi muutusi oma ellu. Kontsert läks hästi, kuigi tantsunumber muusikutega esimesel korral ebaõnnestus … muusikute vea tõttu, ei löönud Naine araks, vaid tundis end kui vana rahu ise ja teisel korral õnnestus number täielikult. See oli tõeline muutus.

5. hingamiskorraks oli Naine hakanud tundma uhkust, et on naine ja ka suuremat kokkukuuluvustunnet oma mehega. Mees oli hakanud teda rohkem abistama. Nad olid koguni kahekesi muru niitnud – seekord oli mees teinud põhitöö ja jätnud Naisele vaid põõsaalused. Naisel õnnestus paremini kodu- ja tööelu ühitamine, vahepeal isegi puhkamine.

7. hingamiskorral tegime läbi hüvastijätu minevikusõbraga, mis aitab juhul, kui suhe on ennast ammendanud, otsad kokku sõlmida. Ja kui mitte, leida uusi toimimisviise. Naine justkui jättis hüvasti, jättis kõik vana seljataha, vaatas kogu selle suhte enda sees uuesti üle ja siis leidis uuesti üles kogu oma armastuse. Kõik tema sees hakkas surisema ja elama.

Kuigi sellele võimsale protsessile järgnes veel teisigi hingamisi, kahvatus mälestus neist Naise suure uudise kõrval. Tema unistus oli täitunud  – ta oli jäänud lapseootele. Hiljem kuupäevi üle arvestades selgus, et see pidi juhtuma vahetult 7. hingamise järel! Rasedus oli õnnelik, nüüdseks on lapsi juba kaks.

Kommenteerib hingamisterapeut Reet: olen väga tänulik sellele kliendile, kes avas mulle tundeliste, kuid ennast karmilt tagant sundivate tantsuinimeste maailma. Nagu selgus, saab tipptasemel treenida ja särada ka vähema karmuse ja sundimisega, pigem kiites ja tunnustades – see klient on olnud pärast teraapiat tantsus veelgi edukam. Tema lapseootele jäämine ei tulnud tühjalt kohalt. Klient oli selleks ajaks teinud iseendaga suure töö ja oli selleks sisemiselt valmis. Hingamisteraapia aitas tal hõlpsamini lõdvestuda ja saavutada endaga parem kooskõla. Mis mõjus hästi ka paarisuhtele. Sellise kooskõlas paari juurde too lapsuke lõpuks heameelega tuligi.

Kutsun teidki võtma hingamisteraapiat Juugakojas Tartus. Loe siit.

_ _ _  _ _  _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Avaldatud loo peategelase nõusolekul. Autor ©Reet Karro 2017. Viitamine ja linkimine lubatud tasuta veebides ja blogides allika ära näitamisega. Tervikuna või väljavõttena avaldamine ja kopeerimine lubatud ainult autori loal. Kontakt: [email protected]

Kujutised: Internet

Biodünaamilise hingamise klientide lood, Hingamisteraapia klientide lood

Biodünaamilise hingamise üldseansi muljed

Teadsin, et minult küsitakse, mis traumaga soovin seansil tegeleda. Olles paar päeva enne seanssi üle elanud ühe piinliku kogemuse, mida eneselegi arusaamatult tohutult kahetsesin ja häbenesin, olin lõpuks mõistnud, et põhjus oli asjaolus, et mu ema ei armastanud mind lapsepõlves sellisena nagu ma olin. Olin pidevalt peitnud kõiki vähemmeeldivaid asju enda sisse ära ja arvanud, et sellisena, nagu ma olen, ma armastust ei vääri. Ütlesingi: “Trauma, mida soovin vabastada, on see, et ema mind ei armastanud.” Kohe tuli küsimus: “Kus sa seda kõige rohkem tunned?”
Rääkimine pole probleem. Saan juba aru, et kui probleemist ausalt ei räägi, siis on seda keeruline lahendada. Ma pole ju detektiivi vastuvõtul. Ent edasi läheb õudsaks. Reet paneb mingi mantralaulmise käima ja peab tantsima, et keha lõdvestada ja vabastada. La catastropha! Mina pean tantsima! Ja veel vabastavalt. Ma saan aru, et pingesse ajavalt. Reet ütleb, et ma ei pea ta liigutusi kordama ja hakkan ta liigutusi kordama, et kuidagigi algust teha. Ning mu enda suureks üllatuseks hakkab liikumine mu kehas voogama ning ma tantsingi eesmärgiga vabastada kehas energia voolamise blokeeringuid. Ma tantsin vabaks puusi, põlvi, hüppeliigeseid. Liigutan käsi, õlgu, randmeid, pead kaela otsas. Ja see on mõnus. Rütmiline mantra muusika imab endasse.
Reet sätib maha mati ning mina võin sellele heita. Pean hingama ning ta masseerib teatud punkte-paiku. Väga kuumaks läheb. Tunnen, kuidas selg higistab vastu matti. Tunnen ühel hetkel Reeda kuumasid käsi oma hüppeliigestel. Millal ta need sinna pani, ma ei märganud.
Ma ei tahagi püsti tõusta, kui seanss läbi on. Mul on hea ja kerge olla. kiiret pole, naudin olemist. Miks mitte teha seda siis pikutades. Joon mitu klaasi vett ning sätin end minema. Aitäh! Trauma on vabastatud, energia saab liikuda. Ütlesin Reedale, et vahepeal tundsin nälga. See oli mu jaoks üllatav, sest söök ei kuulu selles elus mu ihaldusobjektide top kolme. Reet ütleb sama, mida mujalgi kuulnud olen. Eluisu on söögiisu, järelikult hakkas eluenergia liikuma. Mul on autos paar kuivatatud viigimarja.

“Kõige enam kahjustabki tervist kaugenemine iseendast ja see on fakt! “, loen kuskilt. “Mida vähem olla kontaktis oma Tõelise Olemusega, seda keerulisem on eristada olulist ebaolulisest.” Ja toimub uskumatu. Ma olin olulise ja ebaolulise segamini ajanud. Et koguaeg midagi teha, kuhugi püüelda, millegini jõuda polnud sugugi mu enese soov. Minu seest tõusis üles teadmine, et mulle sobib lihtsalt õitseda. Minu elu kõige õnnelikumad aastad olid need, kui mu peamine probleem oli, kuidas meest täna üllatada. Ma õitsesin ja särasin ja kuhugi jõudmine polnud oluline. Või millegi tegemine. Mäletan, kuidas ma korduvalt istusin diivanil mehe kaisus ja mõtlesin, et istun siin juba mitmendat tundi ega teegi midagi. Ja siis rääkisin endale, et kullake, mida sa siis tahaksid teha selle asemel, mida sa terve elu igatsenud oled: olla koos kõigekallimaga. See oli tõsi. Minu seest ei tulnud ühtegi vastust sellest, mida ma rohkem teha tahaksin.

Ning teraapia järgselt tajusin eriti selgelt, miks ma enamike neist tegevustest, mida juba teinud olin, rohkem teha ei taha. Need polnud minu uksed. Mul oli olnud rõõm neid külastada, paljud olid mu hinge kosutavalt toitnud, kuid sellegipoolest olid need külaskäigud. Seal polnud minu kodu.

Kuid nüüd ma leidsin selle inimese, kes mind sellisena armastab: mina ise. Ma armastan sind kõigi su puudustega. Ka siis, kui ema sind ei armastanud. Ma respekteerin sind ka siis, kui sa käitud nii, et sul on hiljem selle pärast piinlik. Ma armastan sind üleni.

Mulle oli kogemus põnev ja olen nõus uuestigi tulema. Tegelesin oma ema-teemaga ka mujal (pereterapeut, konstellatsioon) ja tunnen end rohkem eneses kohal: luban teha endal enda valikuid, sõltumata päritolupere mustritest või eelistustest, ja julgen rääkida teemadel, kus enne oli piinlik, häbelik, ebamugav.

Hingamisteraapia klientide lood

Biodünaamilise hingamise kurgu-kaelaseansi märkmed

Olen üsna pikalt vabastava hingamisega tegelenud – hinganud grupis ja võtnud eraseansse, saan hakkama ka ilma toetuseta hingates. Biodünaamilisest hingamisest kuulda saades tekitas minus huvi just dünaamika pool, sest mul on olnud pikalt istuv töö ja tahan oma kehale pakkuda iga võimalikku ja võimatut liikumiskogemust. Trauma vabastamine mind eriti ei kõnetanud – olen elanud turvalist elu ja arvasin, et minul küll ühtki traumat vabastada ei ole.

Esimesest, sissejuhatavast seansist jäid head mälestused. Mulle meeldib, kui mu protsessi tähelepanelikult jälgitakse ja ei lasta mul ära kaduda, mida mul tihti ette tuleb. Samuti on minu maitse järgi hingata muusikaga ja mitte vaikuses, kogeda puudutusi ja füüsilist toetust, mitte see, et terapeut istub kõrval ja ainult jälgib mängu. Selle meetodi juures sobis mulle kõik – sissejuhatav tants, tugevad puudutused ja vajutused, mis energia valla päästsid, dünaamiline ja edasiviiv muusika, šamaani joiud plaadilt, elavad pillid, aura puhastus puhastava suitsuga ja aroomiteraapia. Lõpulõdvestuse ajal valdas mind puhas õndsus.

Teisena valisin kaela-kurgu vöö, kuna mul on juba lapsest saati olnud probleeme kurguvalu ja angiinidega, külmal ajal on hääl tihti ära ja vahest ka tükitunne kurgus. Samuti lootsin, et selle seansi ajal saab ikka lõdvestuda ja hingata, mitte silmi pööritada või käpuli keel suust väljas hingata, nagu silmade ja suu seansside ajal, mille võimalust mulle ka tutvustati. Tantsisime, kuraasikas muusika tegi tuju kohe heaks ja üht-teist hakkas juba liikuma. Ja pärast seda saingi pikali heita. Hakkasin ühendatult hingama, lõdvestumisele aitasid kaasa mu käte hõljutamine ja jalataldade masseerimine. Protsess läks käima, juba olid sõrmedes väikesed surinad.

Seejärel hakkas terapeut masseerima üht lihast mu kaelal ja palus mul iga väljahingamise ajal häälitseda, lugades esile tulla mistahes tundel või emotsioonil, mis on tulemas. Üritasin seda teha, ehkki see oli algul võõras, sest olen harjunud hingama hääletult. Kui olin natuke sundinud end häälitsema, hakkas hääl iseenesest tulema, see käis hingamisega kaasas ja ei olnud enam pingutav. Hääl oli väga kurb, kaeblik, ägav, mis ei läinud kokku mu senise elukogemusega. Mõned eriti iidsed ja šamanistlikud muusikapalad ning teraapiaruumis valitsev hämarus aitasid ka kaasa ja korraga ma tundsin, kuidas minu enda hääl on sild tänase päeva ja mineviku, isegi eelmiste elude vahel. See, kes läbi minu algul ägas, hiljem ulgus ja möirgas, ei olnud mina, vaid keegi mu eellane, võib-olla isegi terved põlvkonnad mu eellasi. Nende eluraskused ja nende kogetu tuli läbi minu pinnale ja ehk ka tervenes. Sellest tõdemusest hakkasid kõigepealt liikuma ja õhus tantsima mu jalad, natukese aja pärast ka käed. Selgroog hakkas vonklema ja väänlema, tehes nii usjaid kui põntsutavaid kui üles-alla hüplevaid liigutusi. Käed surisesid hullult ja tundus, et energia liikus kogu kehas nii võimsalt, nagu see veel kunagi liikunud ei ole.

Lõpulõdvestus oli veel mõnusam, kui eelmisel korral. Tundsin, kuidas püha puu suits puhastab mu aurast viimasegi stressi ja ebapuhtuse. Tuulekell liikus mu ümber, lauldes mulle tuulest ja päikesest. Muusika oli toetav, tekk soe ja mõnus. Andsin endale loa ära vajuda ja tegingi seda, tulles tagasi reaalsusesse puhanuna ja rõõmsana. See seanss tekitas minus huvi proovida ka teisi – mis kõik minust veel ülejäänud kuue korraga vabaneda võiks! Järgmisel korral igatahes pööritan silmi!

 

Hingamisteraapia klientide lood, Klientide lood ja tagasiside

Hingamisteraapia aitas bipolaarse häirega naist

Artikli lühikokkuvõte: Nelja kuuga sügavast depressioonist lahti, kuue kuuga bipolaarne häire kontrolli alla ja eluhoiak elujaatavamaks

40-le liginev Naine, disaini- ja meelelahutusvaldkonna väikeettevõtja tuli hingamisteraapiasse hilissügisel, kui paljudel madalseis. Tema olukord oli veelgi keerulisem, tal oli diagnoositud 9 aastat tagasi bipolaarne häire, mis väljendus kevadel ja suvel kontrollimatu, suure energiaga tegutsemisena, kui ta võttis tagajärgedele mõtlemata ette pööraseid asju, ja sügisel täieliku äravajumisena, kus energia kadus ja ettevõetud riskantsete sammude tagajärjed tekitasid probleeme ja kahetsust. Rohkem kui aeg-ajalt ette tulevad maaniaepisoodid, häiris elu juba mitu aastat kestnud rõhutus ja kurvameelsus. Ei saaks öelda, et Naine ei olnud midagi ette võtnud. Ta oli käinud peaaegu 9 aastat 2-3 korda kuus kognitiiv-käitumuslikus teraapias ja võtnud korralikult raviskeemide järgi ettekirjutatud ravimeid. Vaatamata kõigele oli sel sügisel lisandunud uus diagnoos – sügav depressioon ning tööalane ja isiklikus elus läbipõlemine.

Hingamisterapeudi poole oskas Naine pöörduda tänu ammusele kogemusele ühe terapeudiga, ühe hingamiskursuse läbi tegemisele ja viimase aja vaimsetele otsingutele – ta oli lugenud eneseabiraamatuid ja surfanud internetis, otsides lahendusi. Erilise tõuke oli ta saanud hiljutisest raviskeemi muutusest ja uute ravimite talumatutest kõrvalmõjudest, mille tõttu ta mõistis, et ta ei saa ainult ravimitele ja ravimikesksele psühhoteraapiale toetuda. Tutvustavas kirjas kaebas Naine, et tema sees pole rõõmu ja usk teraapiasse ning ravimitesse on kadunud ja iseendasse samuti. Tema mõtteid täitis keeruline lapsepõlv ja traagiline noorus, elu esimese kallima ootamatu surm 17-aastaselt, kõikvõimalikud läbikukkumised ja süüdistused nii enda kui teiste poolt. Oli mitmete seniste sõpradega kapitaalselt tülli läinud ja suhtlemise lõpetanud.

Meelelahutusmaailmas kulusid tema suur energia ja sära väga ära. Samas tuli seal ette ka rohkem intriige, kirglikke konflikte, altvedamisi ja pettusi kui mujal. Kui Naine oli parasjagu kõrglainel, suutis ta kõigest üle olla, koostööpartneritele ja klientidelegi energiat anda ja teisigi haiget saanuid lohutada. Madalseisus solvus ta iga väiksemagi märkuse peale ja käitus oma madala energiataseme tõttu ise tihti altvedaja ja kokkulepete rikkujana, pärast selle pärast põdedes.

Samuti oli tal olnud suur ebakõla senise sõbranna ja firma kaasosanikuga ning ka tema perekonnaga. Naine oli osanikule tema osa välja maksnud, kuid palju firma varandust oli endiselt tolle käes ja ta kasutas seniseid koostöösuhteid Naise vastu mängimiseks, Naisele tol hetkel väga haiget tehes ja materiaalset kahju valmistades.

Firma oli Naise heitlikkuse pärast kannatanud – puudusid koduleht, hinnakiri, laoarvestus, reeglid ja isegi tegevusplaan. Aeg-ajalt unustas ta ära kokkulepitud kohtumisi või ei olnud üritust juhtides oma seisundi pärast tasemel. Samas ei usaldanud ta oma kaastöötajaid piisavalt, et osa ülesandeid neile delegeerida, üritas ise kõik ära teha, kuid ei suutnud. Mõnikord polnud firmal vajalikul kuupäeval raha maksude maksmiseks, kuigi neile teenuste eest maksta soovivad kliendid olid olemas, sest lepingud olid sõlmimata ja arved esitamata.

Naisel oli mees ja kaks teismelist last, maja ja kutsikas – paljugi, mille nimel elada. Peresuhted olid Naise elus väga olulised, kuid heitlikud. Naisel oli olnud abikaasa teadmata kaks kirglikku armumist, millest üks lõppes suure skandaaliga. Mees oli tema kõrval vastu pidanud, kuid ägestus kergesti ning polnud tema jaoks piisavalt õrn ja tähelepanelik. Lastel oli emast kahju, kui sel raske periood oli, kuid koolis tuli eriti ühel neist ette konflikte ja probleeme. Naine tunnetas, et õpetajad ja lastega tegelejad ei mõista selliste laste probleeme, kel on kodus ebastabiilne vanem, vastutus halva käitumise eest pannakse lapsele, kuigi tegelikult on asi selles, et tema elus puudub stabiilsus ja pidev vanemlik hool. Naine tundis, et selliste juhtumite korral tuleks toetada nii last kui vanemat paralleelselt.

***

Kõige olulisem muutus oli suhtumine bipolaarse häiresse. Kui varem pidas Naine seda oma elu määravaks raskeks haiguseks, siis hingamisterapeudilt kuulis ta, et kõik psühhiaatrilised diagnoosid on vaieldavad ja igaühe häire võib olla erinev. Oma kõrg- ja madalseisudega tuleb muidugi arvestada, aga enesekontroll ja eneseregulatsioon on täiesti saavutatav ka ilma ravimiteta (mis ei tähenda, et ravimitest tuleks päevapealt loobuda – vastupidi, doose tuleb vähendada järkjärguliselt ja sujuvalt, vastavalt toimetulekuvõime tõusule). Loodususku psühhiaatridki ravivad bipolaarset häiret psühhoteraapia, täisväärtusliku toidu, küllaldase une, piisava liikumise, eriti jooga ja korrapärase päevarütmiga. Kõige olulisem on ennast jälgida ja võimalikku meelolumuutuse korral vastavalt toetada. Mõte, et tal on pigem eripära kui raske krooniline psühhiaatriline haigus, andis Naisele eneseusu tagasi. Naisele meeldis, et hingamisterapeut ei võtnud teda kui diagnoosiga inimest, ei andnud ka hinnanguid ja usaldas tema enese toimetulekuvõimet.

Esialgu valiti hingamisteraapiaks mudel, kus hingamiseelse tunni jooksul töötati Algallika Protsessi ja Hingamistöö küsimustikega, kuid hingati suure energiaga inimesele kohaselt Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise meetodil. Juba esimesel hingamisel tundis Naine tugevat surinat kätes ja jalgades, pärast hingamist aga voolavust ja lõdvestumise tunnet. Ta tunnetas teadlikult oma energia liikumist kehas. Välisreis, mille mõte enne ärevust oli tekitanud, möödus kenasti ja vahejuhtumiteta.

Ta hakkas käima hingamisterapeudi juures üsna regulaarselt 1-2 nädala järel. Esimese kuu järel saavutati esimene „töövõit“ – Naine unustas kahel järjestikusel päeval antidepressante võtta ja jõi teisel päeval pokaali veini pooleks veega. Selle tulemusel tunnetas ta meeleolu kõrgenemist, varem oleks kindlasti tekkinud maania episood. Kuid ebaadekvaatse tegutsemise asemel suutis ta oma mõtetesse kriitiliselt suhtuda, sügavalt hingata ja endale rahu sisendada. Ja see õnnestus ebaadekvaatse käitumise tekkimiseta! Samuti hakkasid positiivselt muutuma ta suhted. Ta suutis tunda siirast rõõmu kolleegide ja konkurentide töövõitudest ja sõprade õnnestumistest. Iga päevaga suurenes elutahe, usk, et on võimalik elada ilma tablettideta, puntrad lahti sõlmida, asjad ära lahendada ja saavutada tasakõla.

Talve liginedes hakati ka hingama Algallika meetodil, mis vähem energiat nõudis. Nüüd olid Naise taotlusteks eneseusaldus, usalduslikum suhe iseendaga. Ta õppis lubama endast läbi voolata oma negatiivsetel emotsioonidel, nendega võitlemata ja neid alla surumata. Tema toitumine muutus tervislikumaks, mõtted positiivsemaks, kaal langes 6 kg. Ta hakkas hingama ka õhtuti enne magama jäämist. Erinevalt varasemast tekkis tunne, et suur puzzle on paigas, ainult üksikud tükid veel paigast ära. Tema meeski muutus armastavamaks ja hoolivamaks, suhe nauditavamaks.

Hingamisteraapias lahendati ära ja lõpetati ka mõttetasandil üks Naise kõrvalsuhetest, peaaegu kaks aastat kestnud armulugu temast noorema mehega, kellega tekkis usaldus ja mõistmine, kuid kel endal olid keerulised suhted oma armukadeda naise ja lastega ja kellel tegelikult ei olnud Naisele midagi püsikindlat pakkuda. Suhe oli lõppenud paljastamise ja skandaaliga, Naist piinas kõige rohkem see, et ta ei olnud saanud teiselt andeks paluda. Teraapias tuli esile tänutunne tolle mehe suhtes, et see mees oli äratanud Naises kõik, mis ta enda abielus uinunud oli ja oma mehe suhtes, et ta on ikka Naise kõrvale jäänud. Tekkis lõpetatuse tunne ja valmidus lahti lasta.

Jõulupuhkuse ajal katsetas naine omal algatusel unerohtudest ja antidepressantidest loobumist, kuid kukkus läbi – uni ei tulnudki peale ja ootamatult üles ärganud lapsepõlvemälestused tekitasid kontrollimatuid nutuhooge. Ta otsustas esialgu harjunud doosidega jätkata, ravimitest loobuda mikrogramm haaval järgmisel rahulikumal perioodil.

Jaanuari keskpaigast märtsi keskpaigani oli teraapias käimises pikem vahe, mille üks põhjus oli Naise pikk reis eksootilisse riiki, koos mehe ja mitme tuttava abielupaariga. Reisil avastas Naine, et on muutunud ja kõik, mis talle oli varasematel reisidel lõbu pakkunud, talle enam ei meeldigi. Šoppamine ja trimpamine polnud enam ahvatlevad. Ta tegi reisilgi hommikuti joogat ja jätkas hingamispraktikaid. Reisipinged tekitasid aeg-ajalt paanikat ja ärevust, ka kurbust oli veel tunda, eriti mõeldes oma lastele. Maaniat ei tekkinud aga kordagi.

Tagasi tulles hakkas Naine tegutsema. Firma sai endale logo ja kodulehe, seati sisse laoarvestus ja sõlmiti suveks töökokkuleppeid. Tekkis rohkem neid, kellele oma seniseid ülesandeid delegeerida.

Varakevadel oli Naises veel hirmu uue sügise ees – äkki langeb siis jälle tuju ja energiatase? Hingati seda hirmu vähemaks. Teine asi, millega tegeleti, oli ähmane teadmine, et kõik suhtuvad Naisesse halvasti ja räägivad teda taga. Hingamisterapeut palus sellesse suhtuda kui hüpoteesi ja mitte tõsiasja, seni kui halba suhtumist selgesõnaliselt ei väljendata.

Lisaks hingamisteraapiale luges Naine eneseabi raamatuid, võttis nõelravi, käis koos mehega teadliku muutuse kursusel ja õppis TFT-d (koputamist). Uueks eesmärgiks seadis ta elu ilma suurte energiakõikumisteta, maania ja depressioonita. Sisemise tasakaalu hoidmise läbi kevade, suve ja sügise.

Kevadel muutus Naine väga tähelepanelikuks enesejälgijaks. Tihti jättis ta teraapiaseansi ära, kui tundis, et pole võimeline enne ja pärast tund aega järjest autot juhtima. Ta suutis jääda keskmesse ka rasketes olukordades ja kriitiliseks liigse eufooria suhtes. Naine märkas kohe, kui ta enam ei kontrollinud oma tuju, energiataset ja häält ning hakkas ennast selles olukorras rohkem toetama. Tavapärane kevadine maania jäi tulemata, kuigi ta oli mõneks ajaks loobunud kognitiiv-käitumuslikus teraapias käimisest.

Naine hakkas orienteeruma rohkem sisemisele kui välisele, elama rohkem sissepoole kui väljapoole. Ta võttis üle terapeutilise suhtumise inimestesse ja hakkas nägema neid ainult heast küljest. Ta jälgis väga rangelt oma päevarežiimi ja tegi kõik, et kindlustada endale piisav uneaeg. Alkohol kadus tema elust täielikult – lihtsalt ei maitsenud enam. Ta hakkas hommikuti rõõmuga ärkama, seejärel mõnuga oma hommikupraktikaid tegema ja põnevustundega tööle ruttama – mis siis tänane päev toob? Õhtuti pidas ta tänupäevikut, mida ei jätnud kunagi vahele ja mis järjest uut inspiratsiooni andis. Eriti tänulik oli ta oma pereliikmetele ja lähedastele, kelle toetust ta tugevalt tunnetas.

Võimaliku või algava konflikti korral ta enam ei sukeldunud neisse osalejana, vaid säilitas täiskasvanu ja vaatleja rolli ja palus ka teisel osapoolel seda säilitada. Kui keegi pingeolukorras solvus, ütles Naine: „Meil ei ole praegu aega solvumiseks. Tuleb leida lahendus!“. Ja see töötas. Samuti oli hästi mõjunud toitumise muutus, ilma kõhukinnisuseta oli energiataset hoopis kergem reguleerida.

Kunagisest kurbi ja elus läbikukkumise mõtteid mõlgutavast raske puudega isiku staatusega leppinud puuduliku töövõimega inimesest oli saanud edukas toimetuleja ja rõõmus tegutseja, hea enesereguleerija, teistegi aitaja ja toetaja.

See oli Naise elus üle aastate esimene kevad ilma maaniata. Vaatame, milliseks kujuneb sügis ja kaamose aeg, kas õnnestub läbida see ilma depressioonita? Edu Naisele!

Üks kohti, kus saab võtta hingamisteraapiat on Juugakoda Tartus. Loe siit.

_ _ _  _ _  _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Avaldatud loo peategelase nõusolekul. Autor ©Reet Karro 2017. Viitamine ja linkimine lubatud tasuta veebides ja blogides allika ära näitamisega. Tervikuna või väljavõttena avaldamine ja kopeerimine lubatud ainult autori loal. Kontakt: [email protected]

Tänu kujutise eest: https://www.linkedin.com/pulse/rebirthing-breathwork-way-beyond-limitations-katia-boustani