Biodünaamilise hingamise klientide lood, Hingamisteraapia klientide lood, Klientide lood ja tagasiside

Nooruses ränga trauma saanud füüsilise defektiga naine tunneb seitsme biodünaamilise hingamise ja traumavabastuse seansi mõjul end taas terviklikuna

Foto on illustratiivne

Illustratiivne foto: Petra Bauman, Pexels


Juugakotta pöördub harva nii „ülekvalifitseeritud“ kliente, kui see keskeale lähenev magistrikraadiga naine. Tal oli olnud lähedasi kokkupuuteid klassikalise psühhoteraapia, kognitiiv-käitumusliku teraapia, süsteemse pereteraapia, hingehoiu ja perekonstellatsioonidega. Ta oli ise õppinud ja õpetanud mitut nii keha kui meelt hõlmavat teraapialiiki. Ka osa tema teadustööst uuris terapeutilisi lähenemisi.

Lisaks oli ta õppinud reikit, tšakrate aktiveerimist ja kogu keha energetiseerimist. Ning oli seda viimasel ajal heade tulemustega regulaarselt praktiseerinud.

Põhjus, miks ta kõige sellega tegelenud oli, ei olnud ainult huvi või soov teisi aidata, vaid otsene vajadus – nimelt oli ta nooruses läbi elanud ränga trauma, mille tagajärjena tekkis jääv füüsiline puue. Samuti pidi ta vahetama eriala, sest talle senini ideaalselt sobinud eriala, milles teda loeti väga andekaks ja perspektiivikaks, eeldas terase vaimu kõrval ka tervet ja hästifunktsioneerivat keha. Mõneks ajaks oli talle tundunud, et ta on kaotanud kogu oma elu ning sellest šokist ja järgnenud depressioonist väljatulek oli võtnud aastaid. Õnnetuse järel oli talle tundunud, et keegi ei mõista tema kaotuse suurust – olid ju purunenud ta unistused ja ideaalid – kaasa ja ema ei jaksanud, ei tulnud kaasa, lähedaste empaatial oli piir. Kõike oli liiga palju. Selle kõigega toime tulemiseks oli naine valinud hakata kõike kontrollima ja ratsionaliseerima, elades oma peas, kaugenedes kehast.

Lisaks oli tal olnud raske sünd (nabanöör ümber kaela, näost sinine, ei hakanud hingama), surmalähedane kogemus imikueas (kõhugripp, ei saadud tilgutit peale panna, sest ei saadud veene kätte), isa vägivaldsus ja vanemate lahutus 1-aastaselt ja väikelapseeas elu koos öövalvetes käiva emaga elamiskõlbmatuks tunnistatud puumajas, külmetused ja kopsupõletikud, üksinda ärkamised (kord jooksis ta isegi öösärgiga tänavale), kopsupõletikuga haiglasolekud, ilma emata, sõltudes õdede armulikkusest – kogu varase lapsepõlve pidi ta veetma palju õhtuid ja öid üksinda oma hirmude keskel, oli ärev, neurootiline ja kannatas enureesi all. Algklassides oli talle meelehärmi teinud esimest aastat koolis töötava klassijuhataja juures ebasoosingusse sattumine – soosingus olid kuulekad käsutäitjad, tema polnud harjunud nööri mööda käima. Põhikoolis oli ta õnneks juhtgrupis koos teiste heade õppijatega, ülejäänud koolimuljed olid positiivsed.

Lapsena olnudki tal nõrgad kopsud ja kuurortravi nõudvad kopsupõletikud. Paremini hingama õpetas koorilaul ja kõik see, mida ta edaspidi enda arendamiseks tegi. Nooruses, veel enne suurt traumat, andis raske lapsepõlv end tunda ärevuse ja õhupuuduseni ulatuva paanilise eksamihirmuna. Kord pidanud kaasa teda jõuga hingama sundima, et ta päris ära ei lämbuks. Tema suu olnud nii krambis, et õhk tuli vaevalt läbi.

Täiskasvanuna oli ta üle elanud mitu operatsiooni, nii seljasüstiga kui üldnarkoosiga. Paar aastat tagasi vahetanud ta töökohta ja tundnud end uuel töökohal esialgu tundmatus kohas vette visatuna, tundes puudust rohkemast instrueerimisest ja toetusestt. Stress läinud nii suureks, et ta ei olnud saanud enam üldse magada, kuni lõpuks kirjutati välja unerohud, antidepressandid ja rahustid…

Viimasel ajal oli kõik läinud paremaks – ta oli töökohal harjunud – õnneks oli ka tema tööülesandeid sobivamaks muudetud – oma tegevusvaldkonnad ja eesmärgid üle vaadanud ning kõik vähetähtsa kõrvale jätnud, suurendanud aga oluliste töö- ja teadustöö ülesannete kõrval ka oma keha eest hoolitsemise rolli – käis mitmes trennis ja jõusaalis, üritas teha iga päev 10 000 sammu, sõi väga teadlikult, sh võimalikult vähe liha. Ta suutis oma füüsilise defekti väliselt kompenseerida, nii et pealiskaudsel vaatlusel, eriti kaugemalt, ei olnud erinevust märgata.

Tal oli korralik tugisüsteem – toetav abikaasa, mõistev ema, toredad lapsed ja head sõbrannad, lisaks terapeutide ja erialainimeste tugivõrgustikud ning mitu enesearengugruppi. Siiski oli tal tunne, et nii ta lapsepõlvehirmud, elumuutev ja sandistav noorepõlvetrauma kui kogetud operatsioonid ja võetud ravimid on kusagil tema kehas alles ja häirivad täisväärtuslikku elu. Vaatamata kõigile läbitud psühhoteraapiatele ja õpitud energeetilistele praktikatele tundus traumaga kehapool justkui muust kehast välja lülitatuna. Ühes enesearengugrupis tehtud praktikal kohtas ta ennast pisikese hirmunud tüdrukuna ja see kinnitas veelgi temas tärganud soovi tellida biodünaamilise hingamise ja traumavabastuse kuur.

Esimesel seansil koges naine võimsaid energiaid. Kõik praktikad, mida ta oli kunagi õppinud, muutusid elavaks, nende energiad sööstsid, tormlesid ja voolasid läbi tema. See kinnitas veelgi otsust jätkata kogu kuuriga.

Silmavöö seansil märkas naine selget erinevust kehapoolte vahel – ühel poolel oli terapeudi liigutatavat sihtmärki palju kergem jälgida, teine pool oli justkui maha lõigatud. Maha lõigatud poolt seostas ta naiselikkuse ja naisenergiaga, olles ühes perekonstellatsioonis mõistnud, et pere kõigi põlvkondade naised on omavahel seotud – vanaema kogetud keelatud armastus tekitas emal blokeeringu kõigi meeste suhtes, mis väljendus tütrel (kõnealusel naisel) traumana ja kogu naispoole väljalülitumisena. Vaatamata energeetilisele blokeeringule oli ta oma elus mitmeid kordi armastanud ja olnud lähedane mitme mehega, ehkki see ei tulnud kergelt.

Naine hakkas nutma, ning tunnetas nii ise, kui ka oli tunda, et see on väikese tüdruku nutt. Ühel hetkel hakkas ta köhima ja köhis nii mõndagi endast välja.

Kurguvöö seansil, lõviasendis hingates, suutis naine end täielikult kõigist piirangutest vabastada ja kurgus olevat klompi korralikult väljutada. Juba pikali hingates ilmnes, et tal on tugev lihasturvis kogu kaela ulatuses, ka kurgu ees ja lõua all, terapeut aitas seda seansi ajal lõdvendada ja sulatada. Naisele meenus, kuidas ta oli ülikooli ajal, eriti enne eksameid pabistades, olnud kael täiesti jäik ja kange. Seansi lõpu poole tundis naine, kuidas keskkanalis jooksis energia täiesti vabalt, puusades oli tajutav seksuaalenergia ja süda oli hästi lahti.

Kaelaseansil naine häälitses terapeudi julgustusel ja tunnetas, kuidas ta hääl läheb järjest madalamaks. See ei olnud enam väike tüdruk, ega ka täiskasvanud naine, vaid need olid möödunud põlved, kes läbi tema häälitsesid. Energia hakkas kehas liikuma, vaagen värises ja vabises ning ka seksuaalenergia aktiveerus. Naine sai hästi kontakti ka oma vihaga, mis juba päeva jooksul ärrituse kujul üles oli tulnud.

Rindkereseansil naine nuttis ja häälitses võimsalt, saades kontakti nooruses, trauma järel nutetud nutuga ja tunnetatud meeletu kurbusega. Lõpuks tundis ta, kuidas energia liikus vabalt läbi käte, kehapooled olid tasakaalustunud ja tema olemus oli jälle terviklik!

Enne diafragma- ja kõhuseanssi elas naine üliintensiivset elu, käis budistlikul enesearengukoolitusel ja jungiaanlikus tantsuteraapias ning energeetilise tervendaja-selgeltnägija juures. Ta sai teada, et on südameinimene, kes oma tundlikkuse tõttu võtab enda sisse võõraid emotsioone, samuti on ta pidanud vanemate programmi enda omaks.

Seansil tunnetas naine kuklapingete leevenemist terapeudi reiki ja massaaži mõjul, seda, kuidas ta hirm üksioleku ees vabanes kõhust, jalad hakkasid niude-nimmelihase venitamise ajal nagu iseendast liikuma ja alakõhtu hingata oli kergem, kui varem. Ta tunnetas suurt kogu keha vabanemist ülevalt alla ja kogu keha orgasmi.

Kogu seansijärgne nädal oli teistsugune – keha oli vabam, olemine kirkam, kehapooled tasakaalustunumad, sees sisemine rahu. Samal ajal käis terapeut biodünaamilise hingamise täiendkoolitusel ja sai oma õpetajalt konkreetselt selle kliendi toetamise osas häid soovitusi. Oli tal ju esimene kord töötada nii suure silmnähtava traumaga inimesega.

Terapeut tuli 7., vaagnaseansile värskete, täiendkoolitusel kogutud kogemustega, mis olid saadud nii sealsel vaagnaseansil kommenteeritud näidisseanssi vaadates, näidisseanssi eeskujuks võttes grupikaaslast toetades kui grupikaaslase toetusel ise hingates. Seansi eel tehti tantristlikku aktiivmeditatsiooni, nagu enamasti selle piirkonna aktiveerimiseks ikka tehtud on. Naine köhis ja väljutas limaklompi, nagu kõigi viimaste seansside ajal. Ta tundis, et tema selg ja kael ei ole harjunud siuglema, vigastatud kehapool ei suuda teda piisavalt toetada.

Uuendusena alustati seanssi ennast seistes hingates, keha lihas- ja sidekude samal ajal lõdvestades, venitades ja lahti rullides (myofascial unwinding). See sobis väga hästi. Naine läks sügavale endasse, hingas avatult, liigutas end ülisuure amplituudiga ja tema mõlemad kehapooled aktiveerusid. Terapeut, kes naist lahtirullumise ajal toetas, märkas oma üllatuseks, et viimase traumast vigastatud lihastes on jõudu ja elu.

Pikaliasendis hingates oli kõik teisiti, kui varem. Naise keha liikus rohkem ja teadlikumalt. Ühtegi korda ei vajanud ta köhimist, sest kõik oli juba välja köhitud. Puusanukkide ja jalgade massaaž tõi üles mälestusi, käed ja nägu hakkasid surisema (kehapoolte erinevust ei olnudki tunda). Ühel hetkel tundis naine enda sees vonklemas spiraali, mis algas õndraluust ja ulatus peani. Ta oli rõõmus, et Kundalini energia on ärganud. Lõdvestumise ajal hakkasid tema silme eest läbi jooksma kaunid värvilised sümbolid, mis seostusid tal Vana-India ornamentide ja sanskriti keelega. Samal ajal kuulis ta sahisevat häält, mis oli nii tugev, et summutas muusika ja ühtäkki vaibus. Naine juurdles, ega ta ei ole hulluks läinud, kui ta näeb pilte ja kuuleb hääli. 😊 Pärast seanssi arutades rahustas terapeut teda, et tema vaimse tervisega on kõik hästi, hingamine lihtsalt avab rohkem infokanaleid, kui oleme harjunud vastu võtma ja tundub, et tema üliteadvuse saatis talle olulisi sõnumeid.

Kokkuvõttes oli naine rahul, et ta valis selle kuuri läbi teha, sest see aitas tal muutuda terviklikumaks ja liikuvamaks ning tervendada endas nii mõndagi, millele ainult ratsionaalsusele, hingele, vaimule või meelele suunatud teraapiad ligi ei pääse.

Terapeut on samuti väga rahul ja tänulik. Nii suure füüsilise traumaga inimesi ei olnud varem tema poole pöördunud. Võiks ka öelda, et mitte ka nii tugeva vaimuga inimesi, sest see naine oli ellujäämiseks sunnitud karastuma ja oma vaimu tugevaks tegema. Seetõttu oligi terapeut seanssidel esialgu ettevaatlik ja oma juhendamises mitte nii konkreetne ja otsustav, kui teiste klientidega, kes vähem traumatiseeritud ja olekult järeleandlikumad. Kuid õnneks tuli enne kuuri viimast seanssi vahele biodünaamilise hingamise terapeutide koolitus, kust saadud isiklikud kogemused, innustus ja konkreetsed soovitused aitasid tal teraapia suure läbimurdeni viia. Suur tänu sellele kliendile nende kogemuste eest, samuti tema valmisoleku eest avaneda, areneda ja terveneda ning muidugi ka tänuavaldused meetodi loojale Giten Tonkovile ja Eestis seda õpetavale Nisarga Eryk Doboszile! Aitäh! Aitäh! Aitäh!

***

Biodünaamiline Hingamine ja Trauma Vabastamine (Biodynamic Breath and Trauma Release System, BBTRS) on teraapiameetod traumade ja stressi vabastamiseks kehast ja meelest, kus kasutatakse sügavat ühendatud hingamist, šamanistlikku ja pärimuslikku muusikat; TREd, ekstaatilist tantsu ja müofastsiaalset lahtirullumist; massaaži ja kehatööd; tegelemist väljendumise ja häälega ning heli- ja aroomiteraapiat koos terapeudi-poolse selge ja konkreetse juhendamisega. Erinevalt ratsionaalsele mõistusele suunatud psühhoteraapiameetoditest alustatakse siin keha uurimisest ja pingetest vabastamisest, jõudes ajapikku lihasturvise sulamise, sisemise vabaduse ja täiesti pingevaba olekuni.

Biodünaamilise hingamise kohta saab rohkem lugeda siit.

Tartus pakub seda teraapiat Reet Karro, kes on nii siinse kogemusliku loo autor kui selles mainitud terapeut.

Lugu on avaldatud kliendi nõusolekul.

Fotod on illustratiivsed. Täname portaali Pexels.com.

Lubame loole viidata koos allika nimetamisega. Pikema katkendi või terviku avaldamise soovi korral palume ühendust võtta aadressil [email protected]

Biodünaamiline hingamine ja trauma vabastamine

September 2018 on Juugakojas Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kuu

Juugakoda on väike teraapiakeskus Tartus, kus tegutseb hingamisterapeut, reikiõpetaja ja energeetiline massöör Reet Karro. Reet, kes on olnud juba 7 aastat kvalifitseeritud Algallika Protsessi ja Hingamistöö terapeut, lõpetas augustis 2018 Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise Süsteemi (BBTRS) sertifitseeritud juhendaja 2-aastase koolituse. Nüüd on ta suures õhinas pakkuma selle teraapia seansse rohkematele inimestele juba täisõigustega terapeudina. Täisõigustega terapeut on saanud ettevalmistuse töötamaks lisaks täiesti tervetele ka kontrolli all olevate krooniliste haiguste, paranemisfaasis traumade ja kergemate vaimsete häiretega inimestega (vt BBTRSi välistusi artikli lõpust).

Giten Tonkovi loodud Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise Süsteem on uus lähenemine kehale orienteeritud tervendamises. See põhineb spetsiaalsete hingamismustrite kombineerimisel terapeutilise teadliku liikumise ja tantsu, eriliste puudutus- ja kehatöö tehnikate ning süvapingete vabastamise harjutustega.

Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise süsteem (BBTRS) tugineb põhimõttele, et sünnil, lapsepõlves ja kogu elu jooksul läbi elatud traumaatilised sündmused ja eluperioodid salvestuvad kehamälus traumaatiliste mälestustena ja tekitavad eri kehapiirkondades kroonilist lihaspinget, mis mõjutab elustiili ja arusaamu elust ning tähelepanuta jätmisel võib süveneda ja tekitada haigusseisundeid. Näiteks pingest krooniliselt kokkutõmbunud ja jäigastunud diafragma ei võimalda täiel rinnal hingata, elu võimalustest rõõmu tunda. See loob arusaama võimaluste piiratusest, elu ahistavusest, vaesusest ja puudusest. Selle asemel, et sisendada sellele inimesele positiivseid mõtteid, töötatakse BBTRS-s tema diafragma ja hingamislihastega. Kui õhk jälle vabamalt edasi-tagasi liigub, muutuvad ka mõtted helgemaks ja kogu eluvaade optimistlikumaks.

Kordame uuesti: erinevalt vestlusteraapiatest, mis alustavad inimese aitamist düsfunktsionaalsete mõtete ja käitumise uurimisest ja korrigeerimisest, alustatakse BBTRS-s kehast – uuritakse selles toimuvat, energia tardumist või seiskumist ja aidatakse see uuesti liikuma, kasutades vajadusel massaaži, venitusi, survet, loksutamist jms, samal ajal, kui klient sügavalt hingab. BBTRS ® teraapiaseansil vabastatakse kehasse salvestunud pingeid ja traumasid ülevalt alla, üks pingevöö korraga, kasutades selleks liikumist, tantsu, süvahingamist ürgse muusikaga, häälitsemist, heliteraapiat, aroomiteraapiat, punktimassaaži, sidekoe massaaži, suunavaid küsimusi ja juhendamist. Nii hingaja kui terapeut kannavad elastseid, liigutamist võimaldavaid riideid, terapeut kasutab lisaks salvestatud muusikale naturaalseid helisid – kõristit, šamaanitrummi, helikaussi, tuulekella jms, viirukit, eeterlikku maheõli ja tuunimisharki. Loe teraapia kohta siit.

Tõenäoliselt on mõnes meie keha piirkonnas säilinud tardumust, mis võis tekkida raske sünni, narkoosiga operatsiooni või räige vägivalla kogemisel, kui tundsime, et vastupanu on mõttetu (loomad kukkuvad selles olukorras maha kui surnud). Tardumuse all on alati võitle-või-põgene reaktsioon (mingi osa meist soovis siiski ära joosta või võidelda, tegutsemiskäsk anti, kuid seda ei õnnestunud täita). Kiskja poolt unustatud tardunud saakloom kõigepealt vähkreb ja raputab end ning hakkab seejärel jooksma, pühkides endalt kogu stressi, inimesed seda kahjuks instinktiivselt teha ei oska.) Seansi käigus leiame tardunud energiaga kohti, püüame muuta tardumust võitle-või-põgene reaktsiooniks ja viia avastatud võitle-või-põgene impulsid reaalse tegutsemiseni ja loomuliku lõpuni. Samal ajal väldime retraumatiseerimist ja liiga ägedaid reaktsioone, kõik toimub kliendile turvalises tempos ja sobiva intensiivsusega.

Biodynamic Breath & Trauma Release System® on välja kasvanud Wilhelm Reich’i terapeutilisest lähenemisest pehmetele kudedele ja Peter Levine’i trauma tervendamise mudelitest. Süsteem baseerub kehasse ja mõttemustritesse kinni jäänud pingekollete tuvastamisel. Avame keha erinevad kaitsekihid ning vabastame mentaalse, füüsilise ja emotsionaalse pinge nii kehast kui meelest. BBTRS ® võimaldab meil kogeda kõiki inimtundeid ja emotsioone, avardades samal ajal suutlikkust toetada ja omaks võtta eluenergia vaba liikumist. Eesmärk on ligipääs seisundile, kus energia voolab vabalt läbi su olemuse.

2-aastase BBTRS ® sertifitseeritud juhendaja koolituse on Eestis lõpetanud viis inimest, üks tegutseb Hiiumaal, kolm Tallinnas ja Reet Karro Tartus, Juugakojas.

Loe Reet Karro lõpetamisest siit.

September on Juugakojas Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kuu. 1.-30. septembril makstes maksab BBTRSi 2-tunnine kohtumine 40 € (tavaliselt 60/50 €). (BBTRSi teraapiakuur koosneb 5-8 kohtumisest).

4 kohtumise eest 160 € maksnud saavad 5. korra tasuta (5 kohtumisega kuuri), 5 kohtumise eest 200 € maksnud saavad 6. kohtumise tasuta (6 kohtumisega kuuri), 6 kohtumise eest 240 € maksnud saavad 7. kohtumise tasuta (7 kohtumisega kuuri) ja 7 kohtumise eest 280 € maksnud saavad 8. korra tasuta (8 kohtumisega kuuri). Kuuriga saab läbida kõik pingevööd, 8 kohtumisega iga pingevöö eraldi, 5-7 kohtumisega rohkem või vähem kokku pandult.

Alates 2. kohtumisest võib valida ka 30 minutit lühema ja 10 € odavama seansi. Sellisel juhul ei alustata seanssi 30-minutilise aktiivmeditatsiooniga, vaid 5-10-minutilise liikumise/venitusega ning 5-8 korraga kuur maksab vastavalt 130-220 €.

Teraapia eest tuleks maksta septembris, kuid kasutada võib makstud teraapiaid detsembri lõpuni.

BBTRSi seansid saab kokku leppida meilil [email protected] või telefonil 56 49 27 69 (Reet).

Olete lahkesti oodatud!

Välistused

BBTRS ei sobi

  • Alla 16-aastastele lastele
  • Lapseootel naistele
  • Vähem kui 30 päeva tagasi toimunud vigastuste ja operatsioonide korral
  • Raskete vaimsete häiretega (psühhoos, paranoia, maania, skisofreenia jt)
  • Epilepsia ja krambikalduvusega
  • Aktiivse alkoholi-, narko- või ravimisõltuvusega
  • Osteoporoosiga
  • Glaukoomi, silma siserõhu tõusu ja silma soonkesta irdumisega
  • Kõrgvererõhktõve ja infarktiohuga
  • Aneürismi või aneürismiohu korral
  • Raske emotsionaalse kriisi ajal

Välistuseks EI OLE kontrolli all olevad kroonilised haigused (nt astma, diabeet); kasvajad, depressioon, ärevushäire, posttraumaatilise stressi sündroom.

Biodünaamilise hingamise klientide lood, Hingamisteraapia klientide lood, Klientide lood ja tagasiside

Esimene Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kuur edukalt läbitud

Tagasisidet annab esimene inimene, kes läbis hingamisterapeut Reet Karro juures kõik kaheksa Biodünaamilise Hingamise ja Trauma vabastamise seanssi,  mis vabastavad pinged ja traumad pingevööde kaupa, pealaest jalatallani:

Olen 30.aastane naine, abielus ja 5-aastase poja ema. Biodünaamilise hingamise ja trauma vabastamisega puutusin esmakordselt kokku 2017. a suvel. Juba siis jäi mulle sellest meetodist unustamatult hea mulje – energia hakkas palju paremini liikuma võrreldes tavalise vabastava hingamisega. Sellest saadik olen aeg-ajalt käinud grupiseanssidel.

Aprilli alguses tundsin ennast vaimselt kurnatuna töö, pere ja kaugõppe vormis kooliskäimise ühildamise raskuste tõttu. Kodus olin kergesti ärrituv ja agressiivne, mõtlesin enamjaolt negatiivseid mõtteid, tahtsin iseennast kõigi ja kõige eest kaitsta. Otsustasin, et nii ei saa edasi minna. Vajan abi oma mõttemaailma korrastamiseks. Just siis ilmus teade, et Juugakojas on aprillis biodünaamilise hingamise seansid soodushinnaga, kõige soovitatavam on läbida terve kuur. Haarasin võimalusest kinni ja läbisin 11.aprillist 11.maini kaheksa seanssi (keskmiselt kaks korda nädalas). Iga seansi alguses tegin läbi ka vastava pingevöö vabastamiseks sobiliku toetava pooletunnise aktiivmeditatsiooni.

Esimese ehk sissejuhatava seansi ajal tundsin energia liikumist mööda selgroogu, emotsioonide ja tunnete esile kerkimist ei tunnetanud. Seansi lõpus täheldas Reet, et tema tunnetas enne alustamist minu südame blokeeritust. Pärast hingamist kallistades oli olnud süda juba natuke soojem.

Silmade pingevöö vabastamise ajal lainetas energia üle kogu keha. Käelabad, käsivarred ja jalasääred olid kangevõitu, kuid vaagen ja jalad hakkasid iseenesest liikuma (mida pole varasemalt biodünaamilise hingamise käigus juhtunud).

Nina, põskede ja suu pingevöö vabastamisel tundsin hinges rõhumise ja allasurumise tunnet. Tuli teadmine, et ma ei taha olla nagu teised, vaid tahan olla MINA ise. Järsku tabas mind ohjeldamatu nutuhoog – olin vihane iseenda peale, et olin ennast ja oma tundeid siiani alla surunud. Olin kurb, kuid samas ka rõõmus, et olin selle teekonna iseenda armastama hakkamiseks ette võtnud.

Lõua ja kaela pingevöö vabastamise seansil tuli teadmine, et tahan lõpetada selle aja peale jooksmise ja elada edaspidi oma elu kulgemisena. Reet juhtis mu tähelepanu asjaolule, et kui ta küsib seansi ajal, mida ma tunnen, ei räägi ma tunnetest ja emotsioonidest, vaid kirjeldan füüsilisi aistinguid. Ise järeldasin sellest, et ma ei oskagi oma tundeid märgata ja endale teadvustada. Selle parandamiseks peaksin tekitama harjumuse leidmaks endale aega ja püüda märgata oma hetke emotsioone.

Südame pingevöö vabastamise ajal kerkisid üles kurbus, viha, andestuse vajadus. Mõistsin, et siiani elan hinges raskelt üle üht seitsme aasta tagust kaotust. Ma ei olnudki teadvustanud, et see on veel nii valusalt häiriv. Olin kurb, et see olukord oli olnud ja samal ajal olin enda lähedaste tunnetest mitte välja teinud. Mõistsin, et olin olnud liiga enesekeskne. Tundsin viha ja raevu iseenda ja kogu maailma peale. Hingamise ajal palusin andestust iseendalt ja ka oma lähedastelt.

Diafragma pingevöö vabastamisele jõudsin usaldamatuse probleemiga, mul oli olnud tõsiseid probleeme oma poja usaldamisega. Seansi alguses tundsin parema jala talla alla häirivat torkimist. Hingamine oli hüplik, mind valdas kaootilisuse tunne ja mõtted tungisid pähe. Energia liikus ülevalt alla kuni diafragmani ja seejärel takerdus. Puusade kõrgemale tõstmisega tundsin ja nägin energia sähvatuse liikumist parema jala talla alla. Jõudsin tõdemuseni, et ma ei saagi oma last usaldada, kui ma ise ennastki ei usalda. Seansi lõpetuseks sain soovituse ennast rohkem kiita ja julgustada, et enda enesehinnangut tõsta ja rohkem ennast usaldama hakata.

Kõhu pingevöö vabastamise seansi algusest peale oli hingamine väga kerge ja pehme, enesetunne oli rahulik. Korduvalt oli tunda energia liikumise sööste koos vibratsiooni ja värinatega. Tundsin suurt energiapalli kõhu ja vaagna piirkonnas, mis hajus mõne aja möödudes. Pärast hingamist oli tunne, et käisin poolel teel nirvaanasse, täiuslikku rahusse.

Vaagna pingevöö vabastamisel hakkas energia suhteliselt lihtsalt liikuma. Järjest rohkem energiat kogunes minu kehasse, tundsin, et seda oli liiga palju. Reet soovitas üleliigse energia saata neile, kellel sellest puudus on. Pärast hingamist ehk lõdvestumise ajal tundsin oma kehas palju räägitud energiatoroidi – energia liikus kõrvalt alt üles poole (pea suunas) ning langes mööda keha uuesti allapoole. See oli pidevas aeglases liikumises. Suletud silmadega nägin eredat oranži värvi enda ümber. Tundsin ennast imeliselt, kõikvõimsana, kes sooviks liigutada kas või mägesid.

Kokkuvõtteks saan öelda, et kui aprillis, enne Reeda poole pöördumist, olin depressioonis ja nõutu, kuidas oma sissekulunud mõttemustreid muuta, siis praeguseks olen saanud palju teadmisi juurde, kuidas ennast ise aidata. Pingelise elukorralduse tõttu ma pole suutnud ennast täielikult pühendada iseenese tundmaõppimisele, kuid olukorra stabiliseerumise järel tahan kindlasti seda teha.

Enne iga seanssi märkasin oma elus situatsioone, mis viitasid minu vastava piirkonna pingele, sisemisele probleemile.

Reet  on suurepärane terapeut, kes on leidnud imelise meetodi ja ennast vastavas valdkonnas koolitanud. Usun, et täieliku pühendumisega on võimalik ilma ravimiteta depressioonist ja madalseisust välja tulla.

Aitäh, Sulle kallis Reet!

Aitäh! Aitäh! Aitäh!

*****************************

Terapeudi kommentaar: “Tänan klienti kena ja ülevaatliku loo kirjutamise eest! Oli muljet avaldav, kui suur areng ja energialiikumine selle ajaga toimus. Loos ta avaldab tänu mulle. Mina jälle omakorda meetodi loojale Giten Tonkovile ja mu õpetaja Nisargale.

Biodünaamilise hingamise kohta saab rohkem lugeda siit.

Lugu on avaldatud kliendi nõusolekul.

Foto on illustratiivne. Täname foto eest lehte https://www.goodtherapy.org/learn-about-therapy/types/breathwork

Lubame loole viidata koos allika nimetamisega. Pikema katkendi või terviku avaldamise soovi korral palume ühendust võtta aadressil [email protected]

 

Raamatututvustused ja raamatutest ajendatud mõtted

Trauma vabastamisest Peter Levine’i järgi

Õpin lisaks omandatud Algallika Protsessi ja Hingamistöö 4-aastasele terapeudiõppele USAs tegutseva Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise Instituudi 2-aastasel väljaõppekoolitusel biodünaamilise hingamise ja trauma vabastamise terapeudiks. Üks kohustusliku kirjanduse teos on meil Peter A. Levine’i „Waking the Tiger: Healing Trauma: The Innate Capacity to Transform Overwhelming Experiences“, mida Eesti avalikest raamatukogudest leidub vaid Tallinna Linnaülikooli Akadeemilise Raamatukogu meditsiini- ja sporditeaduste saalis. Teiste kohustusliku kirjanduse teostega on veel keerulisem olukord, sest just kõige olulisemaks peetavaid neist Eesti avalikes raamatukogudes ei ole. Kusjuures need on maailmas väga tunnustatud teosed, nt sama autori teine trauma vabastamise käsiraamat „In an Unspoken Voice“ ning Alexander Loweni bioenergeetika käsiraamat ja harjutuste kogumik. Kas see tähendab, et trauma vabastamist Eestis eriti oluliseks ei peeta? Aitäh sellegi eest, et tiigri äratamise raamat on üheski raamatukogus olemas!

Minul õnnestus Levine’i tähtteos saada juuli lõpus ja see läbi lugeda augusti alguses. Levine on NASAs töötanud biomeditsiini ja meditsiinifüüsika doktor, kellel on doktorikraad ka psühholoogias. Ta on töötanud ja õpetanud Euroopa ja Ameerika valukliinikutes ja töötab praegugi ühes Colorado valurehabilitatsiooni keskuses.

Levine’i tippteose mõte on, et väga paljudele laastavalt mõjuvaid olukordi, kus üle elatud õnnetus, vapustus, surmaoht, inimrööv, terroriakt, operatsioon või isegi kergem meditsiiniline protseduur jätab inimesele jäädava psühholoogilise trauma, mis vähendab ta töövõimet, adekvaatsust või koguni elutahet, saaks ära hoida, kui algusest peale arvestataks inimaju keerukusega ja pärast traumat lubataks inimesel nautida toetust, turvalist puhkust ja ta saaks trauma toetavas seltskonnas välja elada, kuni jõutakse hoopiski võiduka tundeni: ma sain hakkama, ma tulin sellest välja!

Loomad elavad surmaohtu üle kogu aeg. Rohusööjad loomad on küll lõõgastunud, kuid mingi osa neist on erk ja pidevalt valvel, esimese hädaohumärgi puhul alustavad nad kiiret põgenemist. Kui kiskja peaks nad kätte saama, tekib saaklooma kehas elupäästev tardumus, mis ei lase tunda ära söödud saamise käigus valu. Aga võib ka juhtuda, et kiskja jätab surnuna tunduva tardunud saagi surnud ja väheahvatleva söögikraami pähe maha ja läheb edasi. Kui nii on juhtunud, hakkab saakloom kõigepealt ennast raputama ja tardumust endalt maha heitma, seejärel uuesti kiirelt jooksma, et tema kehas pidurdunud võitle-või-põgene refleks välja elatud saaks. Natukese aja pärast on ta jälle täiesti pingevaba, vähimagi märgita üle elatud traumast. Levine arvab, et inimesed jäävad loomadest erinevalt traumasse palju sagedamini kinni seetõttu, et neil on palju keerukam, 3-osaline aju. Aju primitiivsem, reflektoorne osa on ühine reptiilidega, nagu imetajatelgi. Limbiline, emotsionaalne aju on ühine imetajatega, kuid sellele lisaks on veel uusaju, meie ratsionaalne pool, kust traumat nii lihtne vabastada ei ole. Kuna aju ei koosne ainult ratsionaalsest poolest, vaid ka ülejäänud kahest ajust, jäävad ainult ratsionaalsel vestlusel põhinevad teraapiad vähetõhusaks ja mõnikord võivad hoopis traumat kinnistada või tekitada mälestusi asjadest, mida pole juhtunud (sest aju otsib kogetud valule ja ehmatusele põhjustajat ning põhjustaja korduval väljatoomisel ja olukorra üle rääkimisel muutub juba varasem korduv jutt ise tõendiks, et süüdlane oli just nimetatu).

Levine’i näidete järgi on üheks suureks, kuid vähetuntud traumade allikaks meditsiinilised protseduurid. Kuigi läbi viidud kõigi nõuete kohaselt ja sõbralike inimeste poolt, võivad need jätta jälje kogu eluks. Väikestele lastele kõik protseduurid, mida neile ei seletata ja mille otstarvet nad ise ei mõista. Täiskasvanutele eriti tuimestuse või üldnarkoosi all tehtavad lõikused ja manipulatsioonid. Kuigi mõistus ütleb, et kõik on korras, tahab alateadvus ära joosta kogu protseduuri aja ja see impulss jääb kehasse. Keha käsitleb laual lebajat igast küljest ümbritsevat operatsioonibrigaadi kui ründajaid, kellega võidelda või kelle eest ära joosta võimatu. Sellisel juhul jääb ainuke tee – minna tardumusse. Kahjuks jääb see tardumus tihti püsima ka pärast operatsiooni, mõnikord aastateks. Kuigi keha justkui funktsioneerib ja inimene tegutseb, on mingi osa temast tundetu ja liikumatu, mis tekitab ülejäänud osas segadust ja meeleheidet. Samuti võib protseduuri ajal alateadlikult kogetud hirm väljenduda ärevuse või paanikahoogudena veel aastategi pärast.

Levine’i järgi tuleks trauma üle elanut eriliselt toetada, tagada talle võimalus lamada, isegi kui seisund istumist või seismist võimaldaks ja temaga läbitud kogemusest rääkida nii, et ta saaks kontakti mitte ainult mälestuste ja mõtetega traumast, vaid ka selle ajal tekkinud emotsioonidega, mis tuleks välja elada, samuti elada kehaliselt välja kõik traumaeelsed ja -aegsed, tihti vastuolulised liikumisimpulsid. Levine toob küllaga näiteid, kus traumeeritud, tihti teiste jaoks ebaloogiliselt käituv inimene sellise teraapia järel jälle teotahteliseks ja adekvaatseks muutub. Tema nimetab oma teraapiameetodit somaatiliseks kogemiseks.

Biodünaamiline hingamine ja trauma vabastamine on somaatilisest kogemisest jõulisem ja kiirem. Meie paneme energia kehas liikuma dünaamilise meditatsiooni või ekstaatilise tantsuga ja hakkame seejärel koos kliendiga suure energiaga hingama, püüdes jälile jõuda võimalikule tardumusele tema kehas, transformeerida tardumus võitle-või-põgene refleksiks, aidata see välja elada ja lõpuks jõuda ekstaatilise lõõgastumiseni, kus kõik pinged ja liikumatus on välja elatud, jäänud on vaid sulnis energia lainetaoline liikumine kehas. Seansi lõpus võib inimene hakata rõõmsalt käte-jalgadega õhus tantsisklema, nagu imik, tulles sellest seisundist reaalsusesse energilisena ja kirgastunud mõtlemisega.

Kahjuks on meie meetod turvaline vaid üle 15-aastastele mitterasedatele täiesti tervetele ja ravimivabadele inimestele. Somaatiline kogemine sobib ka lastele ning krooniliste haiguste, kõrge vererõhu ja südamestimulaatorite puhul.

Aga Levine’i traumakäsitlusest on minugi töös palju abi. Tuleb noor naine, kes kurdab segaduse ja ärevuse üle. Miski ei tee enam rõõmu, on ainult tunne, et tahaks midagi muud, aga mida, ei tea. Pidevad peavalud, mäluraskused, aga ühtki haigust pole leitud. Aeg-ajalt läheb ärevus eriti hulluks, kuni paanikahoogudeni. On kirjutatud välja rahusteid, aga neid ei tahaks pidevalt võtta…. Kõik viitaks nagu üle elatud traumale, aga ühtki traumat ei meenu. Korraga hakkab ta rääkima mitmeid aastat tagasi tehtud ortopeedilisest operatsioonist (mida ta ise, ega ükski spetsialist pole praeguse meeleseisundiga seostanud). Opp oli narkoosi all, raske väljatulekuga ja suurte hirmuunenägudega vahetult pärast operatsiooni. Suurte valuvaigistidoosidega, mida ta veel nädalaid võttis, sest kannatas pikalt valude all. Kõik asetub oma kohale. Operatsiooniaeg kattub enam-vähem vaevuste alguse ajaga. Naise kehas on ikka veel üle elatud hirm ja tekkinud tardumus. Mõni ime, et ta kogeb ka segadust ja tunnet, et tahaks midagi muud. Õnneks on nüüd võimalik hingamisega kõiki neid ebameeldivaid tundeid vabastada.

Levine’i traumakäsitlusest on juba olnud abi ka mu isiklikus elus. Läksin ühel töise päeva hommikul Emajõe äärde jooksma, nagu mul suviti kombeks. Oli võrratu ilm, nautisin ühel paadislipil Sufi pöörlemist väikese jahutava ja aurat puhastava tuulega, joogat ja laiendavat tantsu. Hingasin üle hulga aja jõudu andva Wim Hofi hingamistehnika järgi. Tulin tagasi suure energiaga ja jooksin üsna kiiresti, mõtetes valmimist ootav Juugakoja uudiskiri, päevased teraapiaseansid ja õhtune hingamisõhtu. Ma ei olnud piisavalt kohal ja komistasin täie jooksukiiruse pealt asfaldist välja pressinud puujuure otsa. Tegin väikese õhulennu ja maandusin ühel põlvel, ühel küünarnukil, ühel peopesal, ühe labakäe küljel ja … lõual, kündes täie hooga asfalti. … Mind valdas uskumatus ja kõikjalt tunda andev valu

Mul ei ole sellist kukkumist olnud lapsepõlvest saadik, kui ma oma 7 aasta sünnipäeval ka mõlemad põlved asfaldile veriseks kukkusin, sest üks poiss lükkas mind. Aga kukkunud olen ma täpselt samas kohas Sõbra tänavas  Prisma lähistel veel, eelmine kord 2016. aasta esimestel minutitel, libedal jääl selili. Siis astusin kõps-kõps-kõps, pea kuklas, ahmimas sisse uue aasta esimesi lõhnu ja tuuli, imetlemas ilutulestikku. Ja mind tõmmati reaalsusesse! Suurem trauma jäi olemata tänu paksule talvemantlile. Ma ei tea, miks just selles kohas gravitatsioon nii tugevalt Maa külge tõmbab! Õnneks on mul tugevad kondid ja täielikult integreeritud Algallika Arhetüüpne Afirmatsioon “Mu keha on kaitstud, olenemata sellest, kuidas ma ennast seal tunnen” 😊 Nendel neljal kukkumisel, mis mul viimastel aastatel on olnud, on alati olnud tulemuseks valu ja vaev, sinikad ja marrastused, mitte kunagi aga luumurde või pikalt paranevaid vigastusi.

Kolmapäeva hommikul tundsin end üsna irreaalselt – äsja täie tervise juures, tantsimas laiendavat tantsu ja pool tundi hiljem verest tilkuvana EMO uksest sisse liipamas. Teadsin tänu oma tõlketöödele, et kohapeal toimub triaaž – patsientide sortimine vastavalt trauma eluohtlikkusele ja raskusastmele, kergete ja mitteohtlike traumadega võib oodata tunde. Võtsin endale lugemisvaraks kaasa sama Peter Levine’i raamatu ja jõudsingi uuesti läbi lugeda tema trauma (emotsionaalse) esmaabi peatüki.

Emotsionaalset esmaabi võib anda iga lähedane või sõber. Loomulikult on meditsiiniline esmaabi esikohal ja emotsionaalne esmaabi ei tohi seda takistada, küll aga on see heaks täienduseks. Traumat kogenul on tung õnnetusejärgselt püsti karata ja tegutsema hakata. Seda tuleb aga pidurdada, selle asemel paluda neil pärast traumat lamada, katta nad tekiga, olla nende juures, olla rõõmus, kui nad oma impulsse kehaliselt väljendavad (nt värisevad), lubada neil ennast ka emotsionaalselt maha laadida, paluda neil kirjeldada oma tundeid ja aistinguid (nt adrenaliinitulv, külma- või kuumahood, tuimus jne). Pärast traumat tuleks traumat kogenul kindlasti kaks päeva töölt puududa, veeta see aeg puhates ja oma kehalisi impulsse välja elades (nt värisedes, judisedes või tõmmeldes). Samal ajal võivad pinnale tulla ka emotsioonid, nt viha, raev, hirm, lein jne. Mille välja elamist tuleb julgustada. Võib juhtuda, et inimene ei saa traumast korralikult rääkidagi, sest ta süda hakkab taguma, ta kattub higiga või hakkab hingeldama. See näitab, et üle elatu tekitab temas tugevaid tundeid, tuleks leebelt küsida ja paluda tal kirjeldada nii tundeid kui nende väljendumist. Üle elatust tuleks rääkida väikeste ajavahemike järel nii palju, kuni see enam emotsioone ja kehalisi reaktsioone ei tekita, säilitades kogu aeg mõistvus ja toetus.

Otsustasin olla vähemalt ise endale toeks ja puhata niipalju kui võimalik. Ja võtta vastu toetust.

Arst oli imestunud, et selliste vigastuste juures ei olnud mul ühtki luumurdu, kuid ilmselt just seetõttu, et mu raskus jaotus võrdselt erinevate toetuspunktide vahel, ju oli lõugki selleks vajalik. Oleks ma vaid ühe jäseme maha pannud, oleks murdunud see.

Elasin üle valusa nädala, kus lõug, põlv ja küünarnükk tegid valu, eriti põlv iga painutamise ja sirutamise juures. Tundsin end kui kodu külge aheldatuna, sest tumelilla ja koorikutes lõuaga ja iga liigutuse juures valutegeva põlvega suverõõme eriti nautida ei saa ja kodunt välja ei kipu! Õnneks oli mul tänu alanud puhkusele võimalik olla rohkem endaga, hingata ja lugeda. Arvan, et minu kehasse see trauma küll midagi varjatut ei jätnud, sest olin oma tunnetega kontaktis, oigasin ja ägasin, kui valus oli, rääkisin üle elatust lähedastele ja hingasin Dan Brulé uue hingamisraamatu harjutuste järgi.

Kui aga järgmisel korral minu või mõne mu lähedasega midagi peaks juhtuma, rakendan kohe Peter Levine’i trauma emotsionaalset esmaabi.

Aitäh!

_ _ _

© Hingamisterapeut Reet Karro 2017. Lubatud avaldada tasuta veebides, lisades lingi sellele postitusele.