Biodünaamilise hingamise klientide lood, Hingamisteraapia klientide lood, Klientide lood ja tagasiside

Noor naine läbis Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise 8-seansilise kuuri, saades üle kiivushoogudest, õppides ennast jälgima ja mõistma oma tõelist, armastavat loomust

Biodünaamiline Hingamine ja Trauma Vabastamine on uudne kehateraapia meetod, kus kasutatakse suure energiaga, sügavat ühendatud hingamist, refleksoloogiapunktide vajutamist, süvamassaaži ja kehatööd, tantsu ning dünaamilisi meditatsioone. Eesmärk on päästa liikuma traumade järel kehasse lukustunud energia, aidata lõpuni viia pooleli jäänud võitle-või-põgene reaktsioone ja jõuda lõpuks pingevabaduse ja õndsusetundeni. Teraapiakuuri ajal alustatakse üldseansist ja seejärel pühendatakse üks seanss igale pingevööle kehas, jõudes kaheksa korraga pealaest jalataldadeni. Ideaaljuhul jõutakse lõpuks vaba energia liikumiseni kehas.

Loe teraapia kohta lähemalt siit.

Foto: imagerymajestic, FreeDigitalPhotos.net

See silmapaistvalt ilusa välimusega, ärivaldkonnas edukas ja hinnatud, kaunilt naeratav noor naine tundus saabudes kõike muud kui abiotsiv või hädasolija. Kuid selgus, et tema probleem just oligi see, et tööl, klientidega ja inimeste seas oli tal rõõmus, positiivne ja naeratav mask ees. Maski all oli armukade, kahtlustav, eelarvamustega ja kontrolliv tüüp. Keda häiris, kui elukaaslane sai hästi läbi oma naissoost töökaaslaste või tuttavatega või pakkus abi naiskolleegile. Tüüp, kes ärritus tugevalt ka väikestest asjadest ja jäi pikaks ajaks halba meeleollu. Mida enam ta pingutas, et ennast kontrollida ja olla sama hea, kui ta kuvand, seda tugevamaks muutus negatiivsus tema sees. Ta oli otsinud abi nii psühhiaatrilt kui psühholoogilt, esimene kirjutas ilma pikema jututa välja tabletid, teine ütles pärast pool aastat kestnud visiite, et ei oska enam aidata…

Kolm kuud pärast viimast psühholoogil käiku oli olukord läinud päris hulluks. Naine ärritus nii tugevasti, et ei kontrollinud ennast enam üldse ja sööstis elukaaslasele kallale. See kannatas esialgu vaikides, lootuses, et kui tema konfliktile hoogu ei anna, see vaibub. Kuid kui ta juba kriimustada oli saanud, otsustas ta ennast siiski kaitsta. Mingil hetkel tuli naine mõistuse juurde. Ta ei uskunud, et on elukaaslast vigastanud, kuid mehe verine nägu oli piisavalt veenev tõend, et vägivallajuhtum tõesti aset leidis. Nüüd räägiti kõik ära elukaaslase õele, kes soovitas hingamisteraapiat. Selle peale jõudiski naine Juugakoja kodulehele, kus luges siin rippuvaid varasemate klientide lugusid. Seal oli ka üks noor naine vihastumise ja pikaks ajaks vihatujusse jäämise probleemiga. Tundus, et see on õige koht ja nii ta meie juurde jõudiski.

LAPSEPÕLV JA EELLUGU

Vastates oma sünni ja varase lapsepõlve kohta, rääkis naine, et oli väga noorte vanemate esimene laps. Verinoorelt rasestumise tõttu abielluma sunnitud ema ei olnud psühholoogiliselt veel valmis emaarmastust pakkuma, ei kallistanud teda, ei huvitunud tema rõõmudest ja muredest, ei kiitnud teda heade hinnete ja tublide saavutuste eest. Lapsepõlves tundis naine pidevalt lähedusepuudust. Algkoolipäevil oli talle sündinud õde, keda hoitud rohkem. Sellest saanud naine armukadedaks ja hakanud omalt poolt õde kiusama. Täiskasvanuna oli naisel olnud esimene elukaaslane, kes oli pärast laste sündi muutunud nii armukadedaks ja kontrollivaks, et naine ei kannatanud elu temaga välja ja lahkus tema juurest koos lastega. Ja siis nüüdne elukaaslane, kellega esimesed pool aastat oli imeline kooskõla aeg, mõlemapoolne eneseleidmine ja järgmised poolteist aastat praktiliselt põrgu – pidevalt tõusev ärritus, et ei suuda kontrollida mehe iga hetke, tunne, et teda on alandatud, et tema selja taga plaanitsetakse midagi tema vastu, sees möllav viha ja iga kord, kui keegi oli haiget saanud, siis pärastine kahetsus ja kurbus. Ning hirm, mis saab edasi, kui kontrollimatuks ja purustavaks need reaktsioonid veel võivad minna!

BIODÜNAAMILISE HINGAMISE JA TRAUMA VABASTAMISE SEANSID

Esimesel seansil tuli naine hästi kõigega kaasa – hingas, avanes, läbi tema liikus tormiline energia, tekkis kõikvõimsuse tunne.

Kahe seansi vahelisel ajal tegeles naine koduülesandeks antud ülesandega – oma aistingute ja hingamise jälgimisega ning kehas spontaanse värina esile kutsumisega. Ta tundis, et elukaaslane ei suuda teda endiselt mõista ega usaldada ja on ikka veel etteheitev.

Teisel seansil tuli ilmsiks hirm üksijäämise ees, mis võib naisele osaks saada, kui ta näitab end inimestele sellisena, nagu tegelikult on. Tekkis soov uskuda, et ta ongi loomupäraselt hea, mitte vaid ei pinguta, et seda endale sisendada.

Seansside vahelisel ajal kerkis tugevasti üles süütunne elukaaslase ees ja usaldamatus enda suhtes. Kes garanteerib, et see kõik ei kordu?

Kolmas seanss käivitas suure vabastamise. Naise enesesüüdistus muutus terapeudi toetusel andestuseks. See oli suur muutus.

Neljandal seansil integreeris naine mõtte, et elukaaslasega kokkujäämine ei ole ainus võimalus – ta saab üksi ka hakkama. Tulid silme ette paljud teisedki inimesed, kellele ta oli oluline ja kes olid talle olulised.

Kahe seansi vahelisel ajal hakkas naine märkama, kui palju ta on edenenud. Ta märkas oma aistinguid ja emotsioone ning suutis neid paremini kontrollida.

Vahel siiski kihvatas, nagu vanasti. Eriti, kui ta märkas, et mees hoiab midagi tagasi. Kohe tekkisid kõige hullemad kahtlustused. Naine nimetas seansieelses vestluses end õelaks ja kadedaks. Terapeut soovitas tal jääda süütuse juurde. Armukadedus võib olla ka süütu tunne ja armastuse näitaja.

Viies seanss oli südameseanss, kui toimus suur vabastamine. Naine mõistis, et pole kunagi julgenud olla haavatav. Silme ees keerlesid inimesed, kes oleksid tahtnud olla temaga avatumad. Tuli tahe olla haavatav ja näidata välja tundeid. Tulid plaanid ja mõtted, mida kõike võiks korraldada. Tekkis tahe anda ja teha head.

Kahe seansi vahelisel ajal tundus, et elukaslane on juba rahumeelsem ja usaldavam. Tundus, et ta juba loodab, et asjad lähevad korda. Tema silmavaade oli juba lootustandvam, ehkki ta näis äraootav.

Kuuenda seansi järel väljendas naine, kuidas ta on hakanud ennast rohkem avama. Varem näitas ta vaid fassaadi. Varem poleks ta julgenud sõbrannadelegi öelda, et käib teraapias. Nüüd julgeb. Nii tore on avada end sellisena, nagu ta tegelikult on!

Enne seitsmendat seanssi oli naist tema sõnul tabanud tagasilöök. Elukaaslane oli otsustanud minna üksi oma pereüritusele. Seda kuulda saades oli naine nutma puhkenud. Elukaaslasel oli selline nägu peas, et kohe hakkab jälle pihta. Tundus, et mees ootas temalt tuttavat plahvatamist ja süüdistamist. Ent naine oli magamistuppa taganenud. Seal pisarad lihtsalt voolasid, kõik tundus nii halb. Samas tuli ta oma tunnetega toime. Ta ei teinud kellelegi liiga. Üks laps oli temalt uurinud, mis tal viga on, tema vastas ja ei tõrjunud last minema. Kui elukaaslane peolt tuli, olid nad natuke sellest rääkinud ja naine oli olnud sõbralik ja huvi tundev – kriis oli möödas. Nii, et tegu ei olnud tagasilöögiga, vaid suure saavutusega – olukord, mis varem oleks tekitanud suure armukadeduse, kahtlustused, vähealt nädal aega kestva negatiivse meeleolu ja halvimal juhul rünnaku – sai ära lahendatud ühe päevaga ja raskemate tagajärgedeta.

Seitsmenda seansi eesmärk oli veel parem toimetulek tunnetega. Lisaks vabastas naine seal oma sõltuvus- ja kontrollimisvajadust. Tekkis sügav vabanemine, üle kogu keha käivad värinad ja tuksed. Naise keha hakkas spontaanselt liikuma – tegi liblika liigutusi, tantsis kaunite, keskmest tulevate liigutustega ja avanes täielikult energiale.

Kahe seansi vahepeal oli naine rõõmus ja muretu. Ta tundis, et ei pea pingutama, ega üle mõtlema, tundis ennast lihtsalt hästi.

Kaheksandal, vaagnaseansil hakkas täiuslikult tööle naise sisemine õpetaja. Tal oli kristallselge, mida on vaja vabastada, tunnetas endas konkreetseid hirme ja piiravaid mõtteid, mis veel takistasid täielikku avanemist armastusele. Seanss mõjus sügavalt vabastavalt, naise kehas oli näha voolamas tõelisi energiajõgesid.

Kuuri järel tundis naine end rahuliku ja tänulikuna. Tänulikuna, et ta üldse teraapiasse jõudis. Ta tajus endas ka ootusärevust, et mis nüüd tema elus juhtuma hakkab, kui kogu keha pingevööde kaupa läbi käidud ja suure vabanemiseni jõutud. Kuna ta oli ikka veel natuke ebakindel, et kas saavutatud muutus on jääv, leppisid nad kokku, et mõne aja pärast kuuri korratakse.

Terapeut tundis end samuti tänulikuna, et saab pakkuda soovijatele sellist kingitust. Mida siis peaks tegema inimene, kes oma tunnetega toime ei tule, kelle sees möllab negatiivsus või kontrollimatu viha? Psühholoogi ja psühhiaatri võimalus olid sel kliendil ära proovitud. Biodünaamiline Hingamine ja Trauma Vabastamine laseb inimesel oma tunded läbi elada, alla surutud traumad turvaliselt vabastada, ärgata sisemisele juhendamisele, liikuda lähemale oma potentsiaali avamisele ja saada kontakti oma tõelise, armastava olemusega.

Biodünaamilise hingamise kohta saab rohkem lugeda siit.

Lugu on avaldatud kliendi nõusolekul.

Fotod on illustratiivsed. Täname portaali Pexels.com.

Lubame loole viidata koos allika nimetamisega. Pikema katkendi või terviku avaldamise soovi korral palume ühendust võtta aadressil reet@juugakoda.ee