Terapeudi kogemused

Miks Maarireet?

Palume arvestada, et tekst on kirjutatud aastal 2020 ja mõned fotod on veelgi vanemad. Tänaseks on kanaldunud veelgi uuemat infot ja ka Maarireeda keha on veelgi kergemaks muutunud. Kuid sellest juba uutes juttudes.

Kas näete kõige peal Juugakoja helesinise lootosega logo? Kui ei näe, ei näita Teie brauser meie fotosid. Palume valida teine brauser, et kogemus oleks täiuslikum. Enamasti näitab fotosid Internet Explorer, vahel ka Chrome.

Mulle on juba juba nooruseast peale kanaldunud sõnum-soovitus:

“Tuleta meelde, miks oled siia sündinud! Tuleta meelde, mis on su nimi!”

Püüdsin tuletada, aga noorena ja isegi keskealisena see ei õnnestunud. Kui sellest, milleks olen siia ilma sündinud, sain ma juba uduselt aimu ja hakkasin selle suunas astuma, siis nime ei tulnud pikka aega.

2020. aasta augustis, kui olin Männiku Metsatalus nädalasel biodünaamilise hingamise ja traumavabastuse terapeudi (täiendus)kursusel, sain oma energiad korralikult lahti. Puhastus jätkus pärast kursust veel pikka aega. Saavutasin seisundeid, milleks varem pidin pikali lamama ja tund aega vabastavalt hingama nagu muuseas hoopis muid asju tehes, arvuti taga pangaülekannet sooritades või poes köögivilju valides. Selgroog, mis hakkas vonklema, on sama vaba ja kohe vonklemas, kui teda liigutasin. Suutsin energiataseme üles tõsta muusikaga, tantsuga, lauluga, nutuga, naeruga, vihahooga või emotsiooni tekitavat juttu lugedes vms.

Kursusel, kui olin läbi töötanud kõik keha pingevööd, hakkas läbi mu olemuse voolama puhas energia. Selle tulemusel tunnetasin Maaema enda sees, läbi enda voolamas ja kanaldumas. See suhe on jäänud sama lähedaseks praeguseni. Kanaldumine jätkub.

Olen olnud pärast kursust sotsiaalmeedias enda kohta enneolematult aktiivne ja suhelnud enda tavalisest tutvusringkonnast väljapoole jäävate inimestega. Kurvastusega kogesin, et mõned rahvuskaaslased on veel nende hirmutamiste tulemusel tekkinud hrmus, mida nende kaugete esivanematega tegid ristirüütlid ja katoliku vaimulikud alates muinas-Eesti vallutamisest. Maaema laimati, et ta on nõid, paganlik, deemonlik, kuratlik ja mida kõike veel. Ikka selleks, et rahvas enam ei kummardaks oma Suurt Jumalannat, vaid laseks ennast ristida ja orjastada. Tänapäeval oleks aeg nendest hirmujuttudest lahti lasta ja tunnetada Maaema nii, nagu mina teda näen – puhas loodusvaim, Emake Maa, haldjalik, mitte deemonlik olend. Näen teda mitut moodi – hiiglasliku sooja ümara tegelasena kohe maakamara all, kes uurib elu kulgu ja saadab täpselt õigel hetkel välja õige ravimtaime, mis toetab just seda inimest või õige looma, kes juhatab eksinu koduteele või päästab kauaks päikese kätte jäänu.

Emake Maa
Emake Maa

Näen teda ka väga naiselikuna, umbes nagu siinsel pildil. Mõistsin, et kõik, mida on tehtud looduse vastu, metsade vastu, vihmametsade vastu jne, on ka naiselikkuse ja eriti neitsilikkuse anastamine. Looduse anastajatele ei meeldi puutumatu loodus, metsikult lokkav taimestik, sest see tundub ohtlik. Selles on määramatust, ette-ennustamatust ja spontaansust. Hoopis turvalisem on, kui kõik on etteennustatav ja käib kellavärgi täpsusega. Nagu robot! Kurb on, et selle valiku tulemuseks on robotlik maailm 🙂

Veel üks Maaema arhetüüp on õrn, habras, haldjalik naine. See leid on minu jaoks uus! Kujutasin varem Maaema ette raske kondiga tumedat verd, madala häälega naisena, kes tunneb pärimust, rahvaravi jms. (Nt Maria Klenskaja, Anne Maasik või Marje Metsur). Laagris taipasin, et see ei ole Maaema, vaid mu enda paralleelmina – Vana Teadjanaine. Hakkasin hoopiski tajuma, et Maaema ei pea käima kops-kops-kops üle niidu. Ta võib ka hõljuda, tantsida või tuiselda. Ja sellist arhetüüpi esindab hoopis Kristiina Ehin, Maiken Schmidt või Doris Kareva. Viimasel ajal ma ise ka mõnel päeval, kui kaalu poleks nagu ollagi 🙂

Foto aastast 2019

Maaema loob sügava loodustunnetuse, vahetu seose loodusega, jäägitu usalduse. Tunnen, et kõik puud ja põõsad, kõik loomad, linnud ja putukad on mu parimad sõbrad. Loomad tunnetavad ka seda ja ei karda 🙂 Kuidas saaksin ma teha midagi looduse vastu, kui loodus olen mina? 🙂

Maaema ja ühtlasi oma sügavate pärimuslike juurte austuseks olin nõus võtma nime Maari.

Maari on murdeline vorm nimest Maarja. Ärge nüüd arvake, et teadagi, kristlik nimi ja mitte eriti uus. Karksi ja Halliste kihelkonnast üles kirjutatud rahvalaule uurides leidsin puhta naisalge, ikka maaema mitte kristliku jumala ema. Maari on tihti kombinatsioonis loodusega – Maari mägi, Maari läte, või paaris meesalgega, kes võib olla Jumal, taevas, Esä, Looja vms. Ehk Maari on maa ja tema teine pool taevas. See on vanem kui kristlus!

Nime Maarireet saab ka osadeks lammutada. Siis saame

Maa – planeet Maa; maismaa, maismaa pind; riik’

Ri – riik, rikkus, prii (vaba)

Reet – esimene pool sõnast reeta, mis tuletab meelde, et ei tohi ennast alt vedada 🙂

Ehk kokkuvõttes, et Maa ja Riik, mis kunagi said reedetud, on nüüd jälle kokku saanud ühte nimesse, ühte energeetilisse olendisse nimega Maarireet ja Maaema juba hoolitseb selle eest, et see Maa ja see Riik enam uuesti reedetud ei saa!

Nii et palun ärge mõelge, et mul on suurushullustus, kui ma suurelt esinen. Ma olengi SUUR! 🙂

Foto aastast 2015