Sooduspakkumised

Jaanuaris 2022 Juugakojas mitmeid soodsaid hingamisteraapia ja hingamiskoolitusvõimalusi

5.-31. jaanuar maksab biodünaamilise hingamise seanss 50 € (tavaliselt 1,5 tunnine seanss 60 € ja 2-tunnine seanss 70 €). Hea võimalus alustada aastat suure positiivse muutusega elus ning nautida lisaks hingamisteraapiale keha-, heli-, muusika-, aroomi-, tantsu- ja massaažiteraapiat, mis kõik selle teraapia juurde kuuluvad.

4. jaanuaril hingame üheskoos lahti 2022. aasta. Osalus vaba annetusega.

6. jaanuaril toimub hingamistehnikaid tutvustav töötuba. Hind 15 € on sõbrahind.

13. jaanuaril toimub 10x kohtuvat hingamisgruppi ettevalmistav töötuba hingamisseansiga. Hinna 15 € saavad gruppi tulijad ja selle eest ettemaksu tegijad tagasi.

21. jaanuaril on Hingamisstuudio sünnipäev. Sel puhul hommikul kella 7-11.00 ja õhtul kell 16.30-21.00 kõik üritused vaba annetusega.

Loodame, et kohtume!

Kontakt: reet@juugakoda.ee

Koolitaja kogemused, Terapeudi kogemused

Imelisi elamusi ja maagilisi pilte Tallinnast

Veetsin oktoobri lõpus viis päeva Tallinnas MER massaaži kursusel, mis oli tohutult huvitav, kasulik, nauditav ja elumuutev, kuid hetkel jagan meeldejäävaid Tallinna muljeid. Muljete laad on tingitud asjaolust, et sellistel kursustel inimene avaneb ja meeled järjest avarduvad. Blokeeringutest vabanenud ja voolava energiaga inimene muutub eriti lähedaseks väikeste laste, lindude-loomade ja kogu loodusega. Korraga ei ole ajalugu ainult ajalugu, vaid ta on samas ajas, siinsamas ning isegi majad ja linn ise hakkab Sinuga rääkima.

– Varahommikune musträstas ökokohviku Le Ökola ees marjadest punetavas põõsas, kes sobis sellesse asukohta nagu valatult, nagu oleks selle poe vapilind.

– Reljeefidega ääristatud teravkaarjas gooti stiilis uks hästisäilinud keskaegse maja seinas ühel kitsal vanalinna tänaval kell 12 öösel, kui olin peaaegu jõudnud klassivenna juurest koju. Tundsin nii tugevat kutset sellest siseneda, et seisatasin ja võitlesin endaga, et mitte linki katsuda. Selliseid uksi on vanalinnas palju, kuid kutse tuli ainult ühest.

– Varahommikul lasteaia poole kiirustav avatud hõlmadega haldjamantliga noor isa, kuldsed lokid ja mantel tuules lehvimas, kaks põnni järel vudimas. Mehe olek oli uhke ja ennast austav ja samm nii uljas, nagu ta tormaks lahingusse, ainult mõõk veel puudu! 🙂

– Sõbralikud koeraomanikud ja nende armsad koerad, kes täidavad pühendunult ülesannet omanikku tuulutada, uutesse kohtadesse vedada ja teiste inimestega kokku viia. Nägin kahel jalal seisvaid ja tantsivaid koeri ning stseene, kus riiete ja oleku järgi otsustades täiesti eri rahvustest ja klassidest inimesed tänu koertele sõbralikult suhtlesid.

Imekaunis Tallinna vanalinn on inspireerinud paljusid loojaid. Juuresolev 4,5-minutiline video näitab Peeter Rebase kujutluses seal toimunud lugu. Ülivõrdes esteetika, palju lahtisi otsi ja tõlgendamisvõimalusi. Minu jaoks ka pisarakiskuja.

Ühes oma ingliskeelses blogis olen seda tutvustanud nii: “Love. Loneliness. Young and old age. Life and death. This short, only 4.5-minute video has it all with fantastic color, story and cinematography. Enjoy the views of old Tallinn, Estonian capital. And if you find yourself crying, rejoice because crying is healing 🙂

Loo autor Maarireet (Reet Karro) on kvalifitseeritud ja kogemustega hingamisterapeut ning reikimeister-õpetaja. Lisaks läbitud lühimassaaži kursustele alustas ta nüüd põhjalikku mitmeaastast MER-massaaži õpet. Lisaks terapeuditööle ta tõlgib, koolitab, kirjutab ning loob iseennast ja oma maailma. Vt www.juugakoda.ee

© Reet Karro 2021
Koolitusmuljed ja koolitustest ajendatud mõtted, Terapeudi kogemused

Isiklik traumakogemus täienes veelgi

See juhtus jälle … Kes on lugenud mu juttu „Trauma vabastamisest Peter Levine’i järgi“, teab, et kukkusin või õieti lendasin 2017. aasta suvel jooksuhoo pealt asfaldile, nii et tegin õhulennu ja seejärel kündsin asfalti ühe põlve, ühe küünarnuki, ühe labakäe külje ja lõuaga. Siis oli mind vaja väikestest asfalditükikestest puhastada, nende pintsettidega äranoppimine võttis päris pika aja ja oli piinav. Ja kui näovigastused paranesid paari päevaga ja kätel nädalaga, siis põlve paranemine võttis nädalaid ja põlveliigese alumisele pinnale tekkis koguni nekroos ehk surnud kude, mida ei võtnud ära ükski apteegisalv, vaid värske mesi mille kinnitasin nekrootilise koega täidetud augu kohale kapsalehega. Kapsas ja mesi koos tõmbasid kõik ebavajaliku ära. Aga enne, kui selle soovituse sain, pidin kasutama palju sünteetilise lõhnaga naftapõhiseid salve, millest pealegi mingit kasu ei olnud

Minu tollane trauma oli füüsiliselt kerge. Ei mingit ohtu elule ega pikemas perspektiivis tervisele, ei mingeid teisi vigastatuid, kelle vigastused lisaksid veel emotsionaalset raskust, ei mingeid hirmuunenägusid ega päevasel ajal peas kerivaid mälestuspilte traumast. Kuid ikkagi oli see ootamatu, valus ja tuletas meelde, kui kaduv võib olla hea füüsiline vorm ja heaoluseisund, kui sa ei saa enam treenida ega lihaseid koormata. Terapeudina pidin vahetama biodünaamilise hingamise ja traumavabastuse, mida sel ajal energiliselt praktiseerisin, uuesti Algallika protsessi ja hingamistöö vastu. Viimane ei esita terapeudile kehalisi nõudmisi. Seda pakkudes ei pea Sa olema füüsiliselt tippvormis ja vaimselt olid sellel samuti kindlamad ja turvalisemad raamid, millest tänulikult kinni haarasin.Peter Levine rõhutab, et trauma läbiteinu vajab mõistmist ja tugevat emotsionaalset tuge. Kuigi tal on impulss tegutseda, peaks ta lebama ja puhkama. Toetaja peaks julgustama teda õnnetusest rääkima, jagama mitte üksnes fakte (mis juhtus, kuidas juhtus), vaid emotsioone – mida traumat üleelanu mingil hetkel tundis. Ja elama kogetut läbi kogu kehaga – värisema, judisema, tõmblema jne. Samuti lõpetama impulsse, mis neil enne traumat olid (kes oli kuhugi teel, peaks selle teekonna lõpuni käima) jne. See on garantii, et trauma ei jääks pikemaks ajaks kehasse ja seda üleelanu ei jääks töövõimetuks. Iga inimene ise võiks ka olla teadlik, oma tundeid märgata ja igal juhul abi küsida, kui traumaga toimetulek ülejõu käib. Ka mina ise katsun vastavat teadlikkust tõsta ja Levine’i sõnumit levitada.

Minu jaoks on biodünaamilise hingamise ja traumavabastusega tegelemise aeg olnud kohaletuleku õppetund. Olen juba oma sünnikogemuse ja elu varaseima trauma mõjul kehast välja lendav tüüp, kes raskel hetkel pigem oma keha kohal hõljub, kui kõiki neid valusad tundeid ja aistinguid kogeb. Ka vabastavalt hingates ja mediteerides sain aastaid kehast põgenemise kogemusi, mille vältel ma ei teadvustanud, mida tunnen, olin lihtsalt kusagil, kus mul oli parem kui selles kehas. Biodünaamilise hingamise terapeudiks õppides nõuti minult aga kohale jäämist. Kuna selle teraapia eesmärk on võtta oma keha uuesti täielikult enda alla, kui ka trauma järel kokku tõmbusime ja vaid selle ühes pisikeses nurgas istusime. Eesmärk on jääda kohale kõiges, mida tunneme. Ja mina kui lapsest saati hea ja kohusetundlik õpilane võtsin õppust 🙂 Liiatigi, kui mu kohale jäämist toetati massaaži, kehatöö, tugevate puudutuste, aroomide, helide ja viirukitega. Ja oskusliku juhendamisega. Õppisin kohale jääma, vaatamata sellele, mida tunnen. Arvasin, et olen kohal ka kõigis oma tegevustes ja see õppetund, mis võib juhtuda, kui jooksen ja ei vaata jalge ette, vaid mõtlen oma suurtest plaanidest, on õpitud.

Kuid siiski, siiski. Neli aastat pärast eelmist traumat, 6. oktoobril 2021 jooksin jälle mööda asfaltteed. Seekord ei olnud mul jooksuvarustust, vaid täitsa tavalised linnariided – poolsaapad, retuusid jalas, pikk maani seelik, villane poolmantel ja kootud müts. Mul ei olnud käes kindaid, sest kartsin, et jooksen ennast higiseks ja nahkkindad ei lase õhku läbi. Ühes käes oli lillebukett, mille olin lasknud eelmisel päeval oma vanema poja endisele klassijuhatajale õpetajate päevaks teha. Kuna õpetaja esimene tund algas kell 9, oli vaja kiirustada, sest selleni oli vaid 10 minutit aega…

Ma ei jõudnudki kodust eriti kaugele. Selles kohas, kus allpool asuvalt kruusapinnalt algas kõrgem asfaldiga kaetud kõnnitee, takerdus saapanina asfalti ja algas tuttav õhulend. Mu ema on ühekorra niimoodi kukkudes jäänud ilma esihammastest. Vist soovist sellist ebameeldivat kogemust vältida keerasin kukkudes hambad kõrvale ja selle tulemusena said löökide ja marrastuste osaliseks vasak kulm, vasak põsesarn ja põsk ning vasak suunurk koos lõuaga. Järgmine koht, mis mu raskust kanda võttis, olid labakäed, eriti vasaku käe välimine külg ja peopesa päkk ning parema käe peopesa päkk. Eriti valus oli kukkumine põlvedele, ma tundsin juba kukkumise ajal, missuguse paugu nad said ja nad muutusid kohe valusaks.Võrreldes nelja aasta taguse suvise kukkumisega olin palju paksemini riides. Siis oli mul käisteta spordisärk ja lühikesed retuusid, nüüd villane poolmantel ja pikk seelik. Siiski suutis seelik kukkudes ülespoole lennelda ja põlvi jäid katma vaid õhukesed retuusid, millest üks põlve kohalt rebenes. Näo peal ei olnud mul seekord ei näokreemi ega meiki, sest pidin pärast koolimajas ära käimist minema Aurasse ujuma, esimest korda pärast läbipõdemise tõendi saamist. Mõtlesin, et kreemitan ennast pärast ujumist ja sauna. Arvan, et kui mu näol oleks olnud meik või vähemalt rasvane kreem, ei oleks kokkupuude asfaldiga mõjunud nii laastavalt. Ja kui käes oleksid olnud nahkkindad, ei oleks neid auke, mis praegu käepäkkadesse tekkisid, üldse tulnud. Jalas oleks võinud ka midagi paksemat olla …

See on kõik tagantjärele tarkus. Kuid vähemalt emotsionaalse komponendi olulisuse traumast taastumisel olen täielikult endale selgeks teinud ja seda ei jäta ma enam kunagi kahe silma vahele. Mu tark keha hakkas kogetut maha laadima vappudes ja värisedes. Sellest sain aru, et olen šokis ja vajan kellegi abi. Mu esimene impulss oli söösta oma armastatud mehe käte vahele. Kahjuks see ei õnnestunud – tal oli hommikuse tööleminekuga kiireks läinud ja nägin ainult tema jooksujalu kaugenevat selga (tema töökoht on meie kodule nii ligidal, et ta läheb sinna jala ja hoiab ka tööautot seal). Minu hüüdu ta ei kuulnud ja nagu hiljem selgus, oleks ta mind lohutama asudes kliendi juurde hiljaks jäänud.

Pidin leidma teise variandi toetuse leidmiseks. Käisin duši all ära, uhtsin tolmu, kruusa ja asfaldipuru, kui seda oli, haavadest välja ja määrisin kõikjale ekstra haavaraviks Eesti mesiniku käest hangitud pastöriseerimata kärjemett. Mesi sai oma tervendamistööd alustada ja helistasin emale. Esimesel hetkel ma ei saanud ka teda kätte, hiljem selgus, et ta ootas arsti konsultatsioonikabineti ukse taga. Mingil hetkel, kui tema numbrini veel mitu inimest aega, helistas ta tagasi ja sain talle kõik ära rääkida. Mu ema on väga hea kuulaja, endine haiglaõde ja lasteaia vanemõde ja ta suutis mulle pakkuda täpselt nii palju toetust, kui vajasin. Ei olnud vaja mingeid nõuandeid, lihtsalt osavõtlikku, hinnanguvaba kuulamist. Ja ma „lülitusin uuesti sisse“.

Kasutan sellist väljendusviisi Stanley Rosenbergi raamatu „Uitnärvi ravijõu rakendamine“ mõjul. Trauma paneb sind välja lülituma, oma kehast kaugenema. Et sa ei tunneks kogu seda füüsilist ja emotsionaalset valu. Osavõtlikkuse, eriti aga teise, juba sisse lülitunud inimese mõjul, saad tulla tagasi oma kehasse.Ma ei piirdunud sel päeval ainult ema toetusega. Mingil hetkel sain end siiski mehele tühjaks rääkida, helistasin ka ühele tütrele. Õhtul oli Binnie A. Dansby õpetatud Algallika protsessi ja hingamistöö terapeutide veebikoolitus ja seal pakkusid mulle suurepärast toetust Binnie ise ja mu hingamisterapeutidest kolleegid. Sain ka vabastavalt hingata ja ennast emotsionaalselt tühjaks laadida. Päris õhtul oli juba päris hea olla, ainult põlvevalu ja põsevalu tuletasid meelde, et see ei olnud tavaline päev 🙂

Ööseks kaitsesin haavad tavaliste sidemetega , otse haava peale määrisin kärjemett ja panin selle peale kapsalehe. Ja seejärel side. Ma ei tea paremat haavaravi ja kiidan seda väsimatult. Kodus, kui haavad ei pea olema sidemega kaetud, määrin neile homöopaatilist Traumeeli salvi ja võtan päevas ka 3-4 Traumeeli tabletti. See sisaldab homöopaatilist arnikat, mis on parim keha vapustusest taastaja.

Minu järeldused: olen asfaldil joostes veel ettevaatlikum. Katsun aega paremini planeerida ja vajalikesse kohtadesse kiirustamata kohale jõuda. Kukkumistehnikat annaks vist veel lihvida, kas võtta spetsiaalne trenn? Haavaravis ja emotsionaalse traumatoetuse hankimisel/pakkumisel jätkan sama poliitikat. Olen nii tänulik toetavate kogukondade eest, millesse kuulun ja selle toetuse eest, mis on alati käepärast. Toetuse väli võiks veelgi laieneda. Olen tänulik Binnie A. Dansby’le Algallika afirmatsiooni „Minu keha on kaitstud, olenemata sellest, mida ma tunnen“ eest. Olen tundnud oma õnnetuste ja kukkumiste ajal palju valu, kuid pole kunagi murdnud ühtki luud 🙂 Armastan traumatööd ja armastan elu!

*******************

Terapeut Maarireet (Reet Karro) kirjutab oma elust ja pakub oma teraapiaid Juugakojas Tartus. Loos mainitud teraapiatest võib temalt tellida näiteks Algallika protsessi ja hingamistööd ning biodünaamilist hingamist ja traumavabastust. Vt www.juugakoda.ee

Terapeudi kogemused

Miks Maarireet?

Palume arvestada, et tekst on kirjutatud aastal 2020 ja mõned fotod on veelgi vanemad. Tänaseks on kanaldunud veelgi uuemat infot ja ka Maarireeda keha on veelgi kergemaks muutunud. Kuid sellest juba uutes juttudes.

Kas näete kõige peal Juugakoja helesinise lootosega logo? Kui ei näe, ei näita Teie brauser meie fotosid. Palume valida teine brauser, et kogemus oleks täiuslikum. Enamasti näitab fotosid Internet Explorer, vahel ka Chrome.

Mulle on juba juba nooruseast peale kanaldunud sõnum-soovitus:

“Tuleta meelde, miks oled siia sündinud! Tuleta meelde, mis on su nimi!”

Püüdsin tuletada, aga noorena ja isegi keskealisena see ei õnnestunud. Kui sellest, milleks olen siia ilma sündinud, sain ma juba uduselt aimu ja hakkasin selle suunas astuma, siis nime ei tulnud pikka aega.

2020. aasta augustis, kui olin Männiku Metsatalus nädalasel biodünaamilise hingamise ja traumavabastuse terapeudi (täiendus)kursusel, sain oma energiad korralikult lahti. Puhastus jätkus pärast kursust veel pikka aega. Saavutasin seisundeid, milleks varem pidin pikali lamama ja tund aega vabastavalt hingama nagu muuseas hoopis muid asju tehes, arvuti taga pangaülekannet sooritades või poes köögivilju valides. Selgroog, mis hakkas vonklema, on sama vaba ja kohe vonklemas, kui teda liigutasin. Suutsin energiataseme üles tõsta muusikaga, tantsuga, lauluga, nutuga, naeruga, vihahooga või emotsiooni tekitavat juttu lugedes vms.

Kursusel, kui olin läbi töötanud kõik keha pingevööd, hakkas läbi mu olemuse voolama puhas energia. Selle tulemusel tunnetasin Maaema enda sees, läbi enda voolamas ja kanaldumas. See suhe on jäänud sama lähedaseks praeguseni. Kanaldumine jätkub.

Olen olnud pärast kursust sotsiaalmeedias enda kohta enneolematult aktiivne ja suhelnud enda tavalisest tutvusringkonnast väljapoole jäävate inimestega. Kurvastusega kogesin, et mõned rahvuskaaslased on veel nende hirmutamiste tulemusel tekkinud hrmus, mida nende kaugete esivanematega tegid ristirüütlid ja katoliku vaimulikud alates muinas-Eesti vallutamisest. Maaema laimati, et ta on nõid, paganlik, deemonlik, kuratlik ja mida kõike veel. Ikka selleks, et rahvas enam ei kummardaks oma Suurt Jumalannat, vaid laseks ennast ristida ja orjastada. Tänapäeval oleks aeg nendest hirmujuttudest lahti lasta ja tunnetada Maaema nii, nagu mina teda näen – puhas loodusvaim, Emake Maa, haldjalik, mitte deemonlik olend. Näen teda mitut moodi – hiiglasliku sooja ümara tegelasena kohe maakamara all, kes uurib elu kulgu ja saadab täpselt õigel hetkel välja õige ravimtaime, mis toetab just seda inimest või õige looma, kes juhatab eksinu koduteele või päästab kauaks päikese kätte jäänu.

Emake Maa
Emake Maa

Näen teda ka väga naiselikuna, umbes nagu siinsel pildil. Mõistsin, et kõik, mida on tehtud looduse vastu, metsade vastu, vihmametsade vastu jne, on ka naiselikkuse ja eriti neitsilikkuse anastamine. Looduse anastajatele ei meeldi puutumatu loodus, metsikult lokkav taimestik, sest see tundub ohtlik. Selles on määramatust, ette-ennustamatust ja spontaansust. Hoopis turvalisem on, kui kõik on etteennustatav ja käib kellavärgi täpsusega. Nagu robot! Kurb on, et selle valiku tulemuseks on robotlik maailm 🙂

Veel üks Maaema arhetüüp on õrn, habras, haldjalik naine. See leid on minu jaoks uus! Kujutasin varem Maaema ette raske kondiga tumedat verd, madala häälega naisena, kes tunneb pärimust, rahvaravi jms. (Nt Maria Klenskaja, Anne Maasik või Marje Metsur). Laagris taipasin, et see ei ole Maaema, vaid mu enda paralleelmina – Vana Teadjanaine. Hakkasin hoopiski tajuma, et Maaema ei pea käima kops-kops-kops üle niidu. Ta võib ka hõljuda, tantsida või tuiselda. Ja sellist arhetüüpi esindab hoopis Kristiina Ehin, Maiken Schmidt või Doris Kareva. Viimasel ajal ma ise ka mõnel päeval, kui kaalu poleks nagu ollagi 🙂

Foto aastast 2019

Maaema loob sügava loodustunnetuse, vahetu seose loodusega, jäägitu usalduse. Tunnen, et kõik puud ja põõsad, kõik loomad, linnud ja putukad on mu parimad sõbrad. Loomad tunnetavad ka seda ja ei karda 🙂 Kuidas saaksin ma teha midagi looduse vastu, kui loodus olen mina? 🙂

Maaema ja ühtlasi oma sügavate pärimuslike juurte austuseks olin nõus võtma nime Maari.

Maari on murdeline vorm nimest Maarja. Ärge nüüd arvake, et teadagi, kristlik nimi ja mitte eriti uus. Karksi ja Halliste kihelkonnast üles kirjutatud rahvalaule uurides leidsin puhta naisalge, ikka maaema mitte kristliku jumala ema. Maari on tihti kombinatsioonis loodusega – Maari mägi, Maari läte, või paaris meesalgega, kes võib olla Jumal, taevas, Esä, Looja vms. Ehk Maari on maa ja tema teine pool taevas. See on vanem kui kristlus!

Nime Maarireet saab ka osadeks lammutada. Siis saame

Maa – planeet Maa; maismaa, maismaa pind; riik’

Ri – riik, rikkus, prii (vaba)

Reet – esimene pool sõnast reeta, mis tuletab meelde, et ei tohi ennast alt vedada 🙂

Ehk kokkuvõttes, et Maa ja Riik, mis kunagi said reedetud, on nüüd jälle kokku saanud ühte nimesse, ühte energeetilisse olendisse nimega Maarireet ja Maaema juba hoolitseb selle eest, et see Maa ja see Riik enam uuesti reedetud ei saa!

Nii et palun ärge mõelge, et mul on suurushullustus, kui ma suurelt esinen. Ma olengi SUUR! 🙂

Foto aastast 2015




Biodünaamiline hingamine ja trauma vabastamine, Sooduspakkumised

Metsa toetamisele suunatud teraapiaseansid metsaga seotud juhtfiguuridele

Kõrgusesse pürgiv noor männik, männitüvede vahelt kiirgamas päike

Metsanduses töötavad inimesed, RMK töötajad, metsaomanikud, palun ärge jätke jutu lugemist esimeste ridade järel pooleli, arvates, et see on üks järjekordseid tekste, kus teid ainult süüdistatakse ja ei mõisteta!

Eestis, Euroopa kõige kiiremini kahanenud metsaga, kõige intensiivsema metsamajanduse, kõige mahukama pelletitootmise ja üha laieneva puidusektoriga riigis, on juba mitmeid aastaid käinud nn metsasõda. Üha rohkemad inimesed on ilma jäänud oma armastatud, südame külge kasvanud metsast, mustika-, pohla- või seenekohast. Kõliseva laane asemel on üha rohkemates kohtades troostitu songermaa ja lageraielank, mõne aja pärast võsa ja noorendik, kuid uut looduslikku metsa on sealt heal juhul oodata poole kuni kolmveerand sajandi pärast, halvemal juhul mitte kunagi – seda soodustavad valedel eeldustel metsanduspraktikad, ehk liigrasked metsamasinad, liiga suured langid, tööstuslik metsaraie ja sellele tihti järgnev pinnase koorimine ja mineraliseerimine, monokultuursete istandike rajamine ning harvesteriga lömastatud ja vigastatud kännustikule uute kuuskede istutamine, mis loob rohelise tee üraskile ja juurepessile.

Kuna maailma ja ka Euroopa metsatööstuse eelarved on Eesti riigieelarvega võrreldes määratult suured, on tööstus saanud riigilt rohkem toetusi kui erametsaomanikud ning kulutada suuri summasid suhtekorraldajate ja PR-töötajate palkamisele ning leidnud rohket endale soodsas suunas kajastamist meedias. Seetõttu usub suur osa linnainimestest, kes palju Eestit mööda ei liigu, ilusat legendi, et meil on metsa rohkem, kui kunagi varem, kuigi statistika arvestab metsana nii 130 cm kõrgust puistut, mis on täismehele rinnuni ehk siis alles tärganud võsa kui ka koduaias kokkupuutuvate võradega viljapuurühmakesi. Kes aga Eestit mööda ringi käib, märkab tahes-tahtmata metsade kadumist.

Lagedaks raiutud, segi pööratud ja tallatud mets loodusmaastiku taustal

Metsandussektoriga mitteseotud metsaarmastajad on hakanud tegema omavahel tihedat koostööd. Loodusteadlaste ja kodanikuaktivistide eestvedamisel on moodustatud mitu looduskaitselist ja metsade kaitsmisele suunatud organisatsiooni ja ka sotsiaalmeedia gruppe. Käiakse omavahel koos, tehakse teavitustööd, suheldakse aktiivselt sotsiaalmeedias nii isekeskis kui mõttekaaslastega üle maailma ja tullakse kokku aktsioonideks. Arutatakse metsaga seotud teemasid ja toetatakse üksteist, kui vaja. Neis gruppides saab iga lemmikmetsa maharaiumise või sandistamise üle elanud grupiliige kurta, jagada oma üleelamisi ja leida mõistmist. Enamasti on sellel poolel olevatel inimestel tunne, et nad teevad õiget asja ja et kui olukorra kogu tõsidus ka pole veel avalikkuseni jõudnud, siis varsti jõuab. Ja et Looja arm ja jumalik toetus on nendega.

Metsandussektori äng ja valu

Sotsiaalmeedias ja looduskaitseorganisatsioonides aktiivselt tegutsevad metsakaitsjad ei ole võib-olla täielikult teadvustanud metsandussektoris aktiivselt tegutsevate inimeste ängi ja valu. Sellest on üritanud kirjutada Maaleht ja Maaelu, kuid see ei ole ikkagi metsakaitsjateni jõudnud. Samal ajal, kui metsaarmastajate süda on tihti valust lõhkemas oma kaotatud metsa pärast, ei näe (ja kui näevad, ei usu) enamik neist, kuidas kannatavad metsalangetajad. Mis valu nad siis kannatavad?

Metsamajanduses töötavad inimesed on saanud tihti hariduse, mis ületähtsustab metsa väärtust puiduressursina ja küll tutvustab metsas kasvavaid ja elutsevaid liike, kuid ei näita tervikpilti. Enamik inimesi teab, et metsast saab puitu ja sel on ka puhkeväärtus seenel ja marjul käimise kohana ning alana, kus saab koeraga jalutada, joosta, suusatada, jalgrattaga sõita jne. Kahjuks ei ole metsa kõige tähtsam funktsioon: toota elurikkust, hoida alal liigilist mitmekesisust ja stabiilset võrgustikku puude-põõsaste-rohttaimede vahel, milles toetatakse kõige nõrgemat lüli, sh inimest, saanud piisavalt meediakajastust ja metsade kasumlikule majandamisele suunatud metsaerialadel seda vist ei õpetata, sest muidu ei oleks Eesti vanad metsad ja looduslikus seisundis metsad nii kiiresti kahanemas.

Mets on ökosüsteem – terviklik kooslus, kus kõigil liikidel on kordumatu roll ja oluline koht. Metsas tunneb enamik inimesi ennast paremini, rahulikumalt ja elusamalt kui tehiskeskkonnas. Enamik eestlasi naudib metsas käimist.

“Elurikkus kui tervik moodustab kilbi, kaitstes nii iga liiki, kes koos selle moodustavad, sealhulgas meid endid.” /Bioloog E.O.Wilson/

Mainitud kilpi pole vaja ainult loodusteadlastele ega üksnes looduskaitsealadel, vaid kõikjale üle maa. Eestis elavate inimeste tervis on olnud märksa parem kui Euroopa keskmine, allergiate hulk väiksem ja viiruskindlus suurem just seetõttu, et kõikjal meie ümber, sageli vahetus läheduses kasvasid metsad – mürgitamata, väetamata elurikkuse džunglid, samal ajal kui põllumaad juba vene ajal intensiivselt kemiseeriti. Praegu, kui meie tervisenäitajad on liginenud nn Euroopa heaoluriikide keskmisele, oleme piiri peal – veel natuke inimtekkelist liikide väljasuretamist ja paljude tervis ei pruugi enam vastu pidada. Autoimmuunhaiguste kasv ja psüühikahäirete (ärevus, depressioon jms) rohkus sellele ohule juba viitavad.

Olukorra eest vastutavad tegelikult poliitikud, kes on läinud paljudes küsimustes nõrgema vastupanu teed ja kaasa rohepesuga. Nad on lasknud elektrijaamu kütta nn biomassiga, millest puidujäätmed moodustavad üksnes väikese osa, nii et sellepärast võetakse maha korralikke metsi. Nemad annavad ka toetusi pelletitootjatele justkui loodussõbraliku tegevuse eest, on pannud RMK riigimetsi täiesti ettekujutamatu tempoga maha võtma ja lubavad sel omatahtsi ja isepäi majandada (suuremahuline sügavate teekraavidega laiade metsateede rajamine ja asulalähedaste puhkemetsade mahavõtmine). Jne. Jne. Jne.

Poliitikud on kriitika suhtes paksu nahaga ja mainekujundajate tiiva all. Kahjuks on ebapopulaarseks muutumise ja süüdistustelaviini alla sattumise löögi võtnud enda peale metsanduses töötavad inimesed. Kunagi suure au sees olnud, pagunite ja läikivate nööpidega mundrites metsaülemad, metsafirmade omanikud ja töötajad, RMK – nende jaoks muutus kõik NO 99 vabariigi aastapäeva etendusega 2018. aasta veebruaris.

Kaader No 99 vabariigi aastapäeva etendusest "Teekond" Noor naine on sattunud harvesteri töömaile, langevad puud ja metsapimeduse läbistavad prožektorid.
Kaader etendusest “Teekond”

Korraga mõistsid metsanduses tegutsejad, et kõik ei ole korras nende tegevusega ja ühiskond ei tunnusta neid enam. Sellest saadik on olukord läinud järjest pingelisemaks. Mitmed neist, isegi juhtkohtadel olevad inimesed häbenevad tunnistada, millega nad tegelevad. On esinenud juhtumeid, kus vestluspartner, mõnikord koguni teenusepakkuja, ühel juhul ka arst, läheb endast välja ja hakkab metsandustegelast valimatult süüdistama.

Metsanduses töötavad inimesed on tundnud, et nende ARMASTUS ei ole vastu võetud. Nad on püüdnud teha nii head tööd kui võimalik, püüdnud teha seda, mida nad on õppinud ja nii korralikult, kui võimalik ja väljendada ühiskonnale sellega oma armastust, kuid rahvas ei ole seda märganud ja võtnud armastusena. Nüüd on nii mõnedki jõudnud välja teise äärmusse: “Kui ei armasta, pole vajagi. Ma ei püüa ka enam kena olla! Las nad siis tunnevad!” Või “Las nad siis nutavad!

Mõnedes metsakaitsjate gruppides, kus üksteist sõbralikult toetatakse, lubatakse liikmetel iga metsaraiest rääkiva uudise kommentaarides konkreetse raie eest vastutajaid siiski reljeefsete väljenditega põhjata. Mis energeetiliselt mõjub nagu needuse pealepanek. Kui sellises haritud inimeste veebisuhtluses järgitakse vähemalt netiketti, siis päriselt kokku saades võivad emotsioonid päris üle pea käia, paljud sõprusringkonnad, suguvõsad ja töökollektiivid on leppimatult tülis. Kuna metsateema on nii oluline, on inimesed kirglikud ja kompromissitud. Mille tõttu olukord nii hulluks läinud ongi!

Igaüks üritab olukorda lahendada oma vahenditega. Kes ostab kokku metsa, et seda oma põhimõtete järgi hoida või majandada. Kes pigistab silmad olukorra ees kinni ja lahkub kõigist sellistest gruppidest, et ei peaks metsateemale mõtlema. Kes sööb rahusteid ja antidepressante, (või joob ennast vabal hetkel purju), et ei peaks seda valu enam tundma.

Maarireet metsa kogemas (2019)

Maarireet on olnud loodusearmastaja elu aeg ja metsakaitsja juba mitu aastat- Talle ei ole kunagi meeldinud metsaraiujate sõimamine. Temagi valus metsakaotuse lugu on toonud üles palju valu, kahjuks ka palju negatiivse sisuga ja metsaraiujaid lausa ründavaid kommentaare kaasmetsakaitsjatelt. Energeetiliselt tundliku inimesena on ta tunnetanud raiutud metsadest lähtumas palju leina ja kurbust. Ja lihtsalt tundliku inimesena kogenud meelehärmi justkui üheselt looduse toetamiseks loodud listidest välja paisatava negatiivsuse pärast, millel on samuti suur jalajälg. Tundus, et olukord on lootusetu…

Sel aastal aga, koroonakevadel ja -suvel jõudis tema juurde teraapiasse ühe suure metsafirma juhatuse liige ja teise metsafirma juhatuse esimees, kes tegi lausa läbi intensiivse biodünaamilise hingamise ja traumavabastuse kuuri. Mõlemad tulid läbipõlemise, ärevuse ja unetusega. Selgus, et see töö tekitabki rahutust – pidev kiirustamine, saavutussurve, närvilised metsaoksjonid, pidev mure, et tööfront oleks ees, meestele töö kindlustatud. Süvenemiseks ja oma töö tegeliku sisu üle järele mõtlemiseks aega ei jää. Lisaks veel alateadlik süütunne looduse ja metsa ees. Kui Maarireet alustas mainitud klientidele teraapiat tehes ennast professionaalselt neutraalseks sundides (terapeut on pühendunud kliendi heaolule ja suudab jätta isiklikud vaated kõrvale), siis teise kliendiga, kellega ta kohtus kuu aja vältel, jõudis ta lõpuks maaühenduse taastamiseni ja südame avanemiseni. Lõpuks hakkas ta seda klienti kogema kui Inimest ja ka loodus ja mets tulid neisse teraapiaseanssidesse kohale. Kuuri lõpuks oli klient jõudnud sügava loodustunnetuseni ja tundus, et see on parim asi, mis saab ühe metsafirma juhiga juhtuda. Nii palju sellest loost.

Nii metsakaitsjate kui tööstuslike metsamajandajate kehad viitavad lahendamata traumadele. Ühtede probleemiks on tihti puudulik eneseusk ja läbitöötamata tõrjutus, teistel enamasti ülisuur kontrollivajadus ja vabadusehirm. Mõlemad vajavad teraapiat.

Sel suvel on Maarireet endaga palju tegelenud ja jõudnud välja energia vaba voolamiseni. Samal ajal on ka looduskaitse ja metsakaitse eestvedajad teinud läbimurdeid teavitustööga ja leidnud liitlasi välisriikides. Inimesed on tulnud julgemalt aktsioonidele. Tundub, et kaalukausid hakkavad lõpuks ometi metsa kasuks kalduma. Just nüüd on vaja töötada metsainimestega. Sest nii metsakaitsjate kui nn metsamajandajate kehad viitavad lahendamata traumadele. Ühtede probleemiks on tihti puudulik eneseusk ja läbitöötamata tõrjutus, teistel enamasti ülisuur kontrollivajadus ja vabadusehirm. Mõlemad vajavad teraapiat. Psühhoteraapia saab siin vaid osaliselt aidata, sest need traumad on kehas. Pakutud teraapia mõjub tõestatult nii kehale kui meelele. Mida just praegu vaja on 🙂

EESMÄRK

Metsaga tegelevad inimesed on teadlikud kõigist metsa väärtustest ja liigirikkuse elutähtsast rollist inimtervise tagamisel. Lõpeb igasugune üleliigne raie ja metsa kui tervikliku ökosüsteemi toimimise häirimine. Peetakse kogu suve vältavat linnurahu. Raiemahud kahanevad varasemate aastate üleraie numbrite võrra. Kõik allesjäänud vanad metsad, looduslikus seisundis metsad, asulalähedased või -sisesed puhkemetsad säilitatakse samas ja üha paranevas looduslikus seisundis. Lõpeb puidugraanulitootmine, puidu elektrijaamades ja katlamajades põletamine, toorpuidu ja palgi väljavedu ning pehmest/suvisest puidust väheväärtuslike ja vähe aega kestvate puittoodete valmistamine. Enamikke metsi majandatakse püsimetsanduse põhimõttel. Eesti metsades saab viljeleda ehedat loodusturismi ja metsakümblust. Kõigile varem metsatööstuses töötanud ja nüüd rakenduseta jäänud inimestele pakutakse riigi kulul teraapiat, rehabilitatsiooni ja ümberõpet, abi uue rakenduse leidmisel.

LAHENDUS

Meie lahendus: kuna me ei jõua kõigiga töötada, terve teraapiakuuri pakkumisest rääkimata, pakume 2 biodünaamilise hingamise ja traumavabastuse seanssi igale tippmetsakaitsjale ja igale metsafirma juhile. Esimesel seansil on kõik alles uus ja efekt ei pruugi olla täielik. Kahe seansiga jõuab inimene võimestuda, inimesena kasvada, muutuda terviklikumaks ja tundlikumaks ning hakata oma traumeeritusse teist moodi suhtuma. Kui tipud on juba teadlikud, järgnevad neile teised.

KAKS VÕIMESTAVAT JA TERVIKLIKUMAKS MUUTVAT TERAAPIASEANSSI METSAGA SEOTUD JUHTFIGUURIDELE:


Tavaliselt 80 € maksva biodünaamilise hingamise ja traumavabastuse seansi eripakkumise hind on:

65 €/ seanss: keskkonnaminister, RMK juht, peametsaülem ja piirkonnajuhid/ metsaülemad, Maaülikooli ja Luua metsakooli erialajuhid, suuremate metsafirmade juhid, võimalusel ka nõukogude liikmed. Maksmine: 1) 80 € 2) 50 €. Ühele inimesele selle hinnaga kokku 2 seanssi.

30 €/ seanss: metsa- ja looduskaitsele pühendunud MTÜde juhatuse liikmed, tippökoloogid, tippmetsauurijad ja sotsiaalmeedia metsakaitsegruppide eestvedajad. Maksmine: 1) 30 € 2) 30 €.
Ühele inimesele selle hinnaga kokku 2 seanssi.

NB! Pakutav teraapia ei sobi tugeva ülekaaluga, eriti kõrge vererõhuga, infarktiohus, silma siserõhuprobleemidega ja vaimuhaigustega inimestele, samuti neile, kelle traumast või operatsioonist on möödunud alla 30 päeva.

Maarireet trummiga
Maarireet ja trumm on ootamas

Kas soovite meid aidata kvalifitseeruvate inimeste leidmisel? Seda kuulutust võib jagada!

Kas soovite korrigeerida artikli väiteid või sõnastust? Võite saata parandusettepanekud aadressile maarireet@gmail.com

Kas soovite teraapiasse tulla? Olete teretulnud leppima kokku aega aadressil info@juugakoda.ee või tel 56492769.



Biodünaamilise hingamise klientide lood, Terapeudi kogemused

Teraapialugu “Puuk”

Milline vägi peitub sõnas “puuk”! Kui korrata seda madal häälel, poolsosinal, mõjub see loitsuna ja muudab tajutavaks iidsed ajad, tumedad laaned ja igipõlised rituaalid. Puuk on seotud metsaga nii tihedalt, et isegi ta nimi on tuletatud igipõlisest läänemeresoome keelte ühisest omasõnast sõnast “puu”!

Puugid on viimasel ajal plahvatuslikult paljunenud, see näitab, et mets tahab meile midagi öelda. Kes mõistab seda keelt? Kes mõistab, mida?

Mu teisipäeva hommik algas ehmatusega. Silitasin end üleni ja tundsin sabajuure lähedal terava otsaga mügerikku. Peegliga vaadates nägin mügerikust midagi musta välja tolgendamas. Mõistsin, et see on puuk. Ta oli minu sees sügavamal, kui ükski eelmine oli iial tunginud…

Nii väga igatses ta mu tukslevat, helepunast, eriti hapnikurikast verd! Hapnikurikast, sest ma hingan vabalt ja tegelen palju oma hingamisega. Nii väga igatses ta mu helepunast verd, et sööstis ennastunustavalt mu pehme ihu sisse, isegi mõtlemata, kas ta ise saab hingata, kui ta ennast täies ulatuses sisse puurinud on! Nii väga igatses ta mu magusat, armastavat verd, et ei kartnud tagajärgi – mis siis, kui ma avastan ta ja eemaldan ja ta kaotab selle käigus oma elu … Ja jääb realiseerimata tema programm, ilmale toomata tema lapsed ja jätkamata tema sugu. Et minu programm saaks realiseeruda …

Kuna puugi sisseimemise koht oli selline, kuhu ise hästi ligi ei saa ja ei olnud näha ka keha, millest kinni haarata, läksin EMOsse. Minu üllatuseks ei olnud seekord mingit triaaži, mingit ootamist. Sain kohe sisse, kohe rääkida oma puugiloo, kohe protseduurilauale. Ja seal võeti välja puuk koos pea ja suurema osa kehaga, aga ühte osakest ei saadud kätte. Liiga sügavale oli pugenud see mu kuumavasse ihhu, liiga tugevasti liitunud mu enda kudedega. See (nimetagem teda jalaks, ehkki see võis olla ka jalalüli, tundel või mõni muu kehaosa) jääb nüüd minusse ja saab lahutamatuks osaks minust! Mis meenutab mulle maad ja metsa kogu aeg. Minu keha on muutunud veel elurikkamaks! Aitäh!

EMOs kohtusin sõbralike ja hoolivate inimestega. Tunnetasin nende hoiakust ja häälest, et nad hoolivad tõeliselt. Nad andsid mulle kaasa lehe entsefaliidi ja borellioosi tunnustega, mille suhtes soovitasid mul ennast jälgida. See leht on koostatud väga rahustavalt. Kui nad oleksid soovitanud lugeda Vikipeediat, oleksin avastanud, et mul võib veel välja lüüa erlihhioos, babesioos, puugihalvatus, tulareemia ja Q-palavik. Tegelikult ei pelga ma ühtki tõbe. Mu immuunsus on tugev ja rikkumata.

Sellele vaatamata märkasin endal parasjagu üle elatava trauma tunnuseid. Mul olid külmavärinad, mu keha värises ja tunnetasin end muutunud seisundis, kus aeg ei liigu nii nagu tavaliselt, tähelepanu on ainult endal ja ainult üleelatul ja kuigi päev on planeeritud, tead, mida oleks vaja teha, libiseb kõik muu tagaplaanile ja oled kogu tähelepanuga enda seisundi ja enda toetamise juures. Võtsin sisse paar toidulisandit, panin mängima Vendade Johansonide plaadi, heitsin pikali ning hakkasin vabastavalt ja biodünaamiliselt hingama, liikuma ja nutma, mitte kusagile ära lennates, vaid täiesti kohal, enda juures olles. Avastasin nii palju uusi nüansse Jaagu luules ja nende kõigi häältes, tunnetasin veel selgemalt igavikulist mõõdet, tugevat sidet esivanemate ja ajalooga, nais- ja meespooluseid. Olin enda juures ka siis, kui uinusin.

Pärast paaritunnist uinakut ärgates oli mu seisund palju parem. Kõik oli asetunud oma kohale, puuk omaks võetud ning puugihammustuse ja puugi kirurgilise eemaldamise trauma läbi töötatud. Aitäh!

Aitäh, Maaema, et saatsid mulle puugi! Meeldetuletaja, et olen osake Sinust ja maast, osake metsast ja elusloodusest. Meelespea, mis ei luba mul taas muutuda mugavaks ja ükskõikseks, väheliikuvaks ja kinniseks, vaid tõmbab mu kodust välja ja saadab metsa, niidule, looduse eest seisma ja inimestega suhtlema. Julgustaja, mis annab mulle piltlikult käe, kui verest välja löön või enne inimeste ette astumist ujedalt põen. Mina ja puuk ja Maaema ja puud ja mets, me oleme nüüd üks. Ja see on hea! Aitäh!

**********

Teraapialoo autor Reet Karro on hingamisterapeut ja holistiline metsakaitsja. Lugu võib jagada täies mahus ja allika nimetamisega.

3. septembril 2020

Loo Facebooki sein


Huvitavat ja kasulikku, Juugakoda, Sooduspakkumised

Juugakoda pakub igas vääringus kinkekaarte

Kas olete saanud enneolematu energia- või heaolukogemuse Juugakojast, väikesest teraapiakeskusest Tartus, Karlovas ja soovite, et sama kogeks ka mõni teie hea sõber või pereliige? Võite osta meilt kinkekaarti. Üks võimalus on valik juba saaja eest ära teha – kinkida konkreetselt India peamassaaži või hingamisteraapia kinkekaardi. Teine võimalus on kinkida kaart teraapiaks piisavale summale, mis annab saajale võimaluse ise Juugakojas pakutavate teraapiate seas valik teha.

Praegu soovitame eriti oma 80 € kinkekaarti.

Miks see hea on?

  • selle sisse mahuvad kõik 2-tunnised teraapiad sh eriti tõhus biodünaamilise hingamise ja traumavabastuse 1:1 seanss.
  • pikematele, 2,5- ja 3-tunnistele ning paaris- ja pereseanssidele saab klient ise juurde maksta, kuid 80 € kaardiga on ka nende puhul suurem osa seansi hinnast siiski juba ette makstud.
  • mõnesid lühemaid seansse saab selle kaardiga kaks.
  • hingamiskoolituse valimisel saab saaja käia pool kursust tasuta.
  • saajale jääb valikuvabadus, millal lähima nelja kuu jooksul ja mis teraapia endale valida.

Soovitame!

Palume arvestada meie tavalise tööajaga E-R 9-17. Kaardisaaja peaks olema oma ajaplaneerimisel nii vaba, et talle sobiksid kas või aeg-ajalt ka tööpäevad ja tööaeg (v.a. hingamiskoolituste puhul, mis on neljapäevaõhtuti ja reikikoolituste puhul, mis on nädalavahetustel).

Lähemalt meie teraapiatest, hingamiskoolitustest ja reikikoolitustest.

Lähemalt meie ruumidest.

Lähemalt Juugakoja terapeudist Reet Karrost.

Juugakoda, Terviklikud programmid

Maagiline Mai 2018

Puhastame oma keha, kodu, meele ja hinge, et kevadine ärkamine meis täiel määral käivituda saaks. Lubame endasse maagilise maienenergia!

Lõppenud talv raskete gripilainete, pika porise aja ja ühiskonda lõhestanud suurte erimeelsustega on olnud paljudele kurnav ja on visa taanduma. See on mõistetav. Meie füüsiline keha ja soolestik vajab puhastamist toksiinidest, ainevahetusjääkidest ja pooleldi seedunud toiduosakestest. Puhastamisvajadust võib peegeldada (või mitte peegeldada 😊) ka meie kodu segaduse ja ülearuste asjadega. Aga mitte ainult füüsiline tasand ei vaja puhastamist. Meid koormavad ka allasurutud ja kehasse lukustunud emotsioonid, ohvri- ja andestamatuse mõtted ning kõigi nende tekitatud blokeeringud keha energiasüsteemis.

Puhastamist ja ülearusest vabanemist on kõige tõhusam teha koos, ühisenergias, mida toetab juurde saadetav kosmiline energia. Just sellepärast on Juugakojas maikuuks välja töötatud kava „Maagiline mai”. Pakume võimalust osaleda täielikult või osaliselt, kaug- või kontaktgrupi põhimõttel. Lisaks veel eksklusiivliitumise võimalust.

Täisosalus:

– Soodustus 20% Juugakoja hingamisteraapia ja India peamassaaži seanssidelt kogu maikuu jooksul.

– Eraldi kinnine veebileht „Maagiline mai”, kus on täielik programm ja lingid teemakohastele artiklitele.

– Kinnine Facebooki grupp „Maagiline mai”, kus on kogu info, saab esitada küsimusi, jagada oma protsessi ja küsida endaga toimuva kohta.

– Meililist, kus ilmub vähemalt viis innustavat meili nädalas, mis nädala ülesandeid meelde tuletavad ja uusi nippe pakuvad. Aga saab ka suhelda ja küsimusi esitada.

– Viis esmaspäevaõhtust kaugseanssi 30.04, 7.05, 14.05, 21.05 ja 28.05, mille igaüks saab vastu võtta sobivas kohas ja sobival ajal kogu algava nädala jooksul. Esimesed neli on vastavalt füüsiliseemotsionaalsementaalse ja spirituaalse tasandi puhastamiseks ning viies armastuse sagedusele tõstmiseks ja ühenduse tugevdamiseks.

Lisaks on võimalik valida eksklusiivpakett. Eksklusiivpaketis on täisosalus kõiges eespoolnimetatus + neli kahetunnist individuaalset hingamisteraapia seanssi Tartus, Juugakojas E-R kell 9-17. Juhul, kui mai ajad saavad täis, lepitakse eksklusiivpaketi valinule teraapiaajad järgmistesse kuudesse, pakett ei aegu enne oktoobrikuud. 

Hind

– täisosalus Juugakoja soodustuse ja kaugseanssidega 51 €

– täisosalus kaugseanssidega, ilma Juugakoja soodustuseta 41 €

– eksklusiivpakett 201 €

– osalemine ainult veebilehel, meililistis ja FB grupis 21 €,

– osalemine ainult kõigil viiel kaugseansil 31 €,

– osalemine füüsilisel tasandil puhastusprotsessi käivitaval kaugseansil 30.04  9.99 €,

– osalemine emotsionaalsel tasandil puhastusprotsessi käivitaval kaugseansil 07.05  8.88 €,

– osalemine mentaalsel tasandil puhastusprotsessi käivitaval kaugseansil 14.05  7.77 €,

– osalemine energeetilisel tasandil puhastusprotsessi käivitaval kaugseansil 21.05  5.55 €,

– osalemine armastusesagedusele tõstval kaugseansil 28.05  3.33 €.

Ürituse kanaldaja ja põhikorraldaja, kaugreiki vahendaja ja audiomeditatsiooni lintilugeja Reet Karro on kogenud hingamisterapeut, reikimeister ja energeetiline massöör. Viimasel ajal on ta täiendanud ennast eriti eluenergia liikumise ja liigutamise alal, õppides Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise juhendajaks. Mai on tema sünnipäevakuu ning maagiline maienergia on saabunud tema jaoks iga aasta mais, kord varem ja kord hiljem.

Juhised

Kui tunned huvi ja soovi osaleda, registreeru registreerumisvormi abil või teata oma soov Reedale: reet@juugakoda.ee.

Seejärel tee vastavas suuruses ülekanne pangakontole OÜ Juugakoda IBAN EE752200221066957510, viitenumber 2018032.

See avab Sinu jaoks ürituse energeetilise värava, ning Sulle saadetakse vastavalt valikule kas kutse veebilehele, meililisti, FB gruppi ja/või saad kaugseansi juhised. Pärast kella 21-te liitunud saavad juhised ja nad arvatakse kaugreiki saajate nimekirja järgmisel päeval.

Info:

Reet Karro reet@juugakoda.ee   tel 56 49 27 69

Kohtumiseni ühisenergias!

***

Lisatud katkendeid meile pärast üritust saadetud tagasisidest, varustatud kuupäevadega, et lugeja aru saaks, millisest kaugseansist jutt.:

Aitäh 30.04 väestava kaugseansi eest! Läbisin selle kahel korral. Esmaspäeval olin väga väsinud ja kuulasin läbi poolune. Tundsin ikkagi energiat voolamas läbi oma keha ja hommikul olin puhanud ja täis energiat. Teisipäeval kasutasin küünalt ja kristalle. Energia liikumine oli väga võimas ja tundsin protsessi kogu kehas. Aitäh veelkord!

L

30.04: Väga väekas, innustav, samas sügavalt lõdvestav oli see pool tundi!

L

Olen väga tänulik võimaluse eest osaleda kaugseanssidel. Minu parimad seansid vastuvõtjana olid mentaalse tasandi seanss 14.04 ja energeetilise tasandi seansi kordus 22.05. Nende tulemused olid käega katsutavad, minu enesetunne paranes juba peale esimest, kuid märgatavalt peale kordusseanssi. 22.05 tundsin haige koha peal tugevat vibratsiooni ja üle kogu keha kerget lainetust, nagu lamaksin vesivoodil.
Kokkuvõtvalt oli tulemus suurepärane ning olen väga õnnelik, et neis osaleda sain. Suur-suur tänu kogu ürituse eestvedajatele. Sain veelkord kinnitust tõdemusele, et oleme siin hoitud ja kaitstud.

M

28.05 seansi võtsin hästi vastu. Öösel oli hea uni.

Tänades

E.

Koolitaja kogemused, Terapeudi kogemused

Minu 2017. aasta kordaminekud ja inspireerivad kogemused. II osa.

I osa saab lugeda siit.

TERAAPIAL VÕIB KÄIA KOGU PEREGA – ON MILLEST RÄÄKIDA JA MIDA KOOS MEENUTADA

Foto on illustreeriv

Enamasti käib teraapial üks pereliige. Tema tervenemisest võidavad kõik, täiustub suhtlemiskultuur ja kasvab kogu pere. Samas käib meil aeg-ajalt teraapial paar või pere korraga. 2017. aastal hakkas aga mitu peret käima regulaarselt sessioone võtmas ja see on nii tore. Kõige aktiivsemast perest õnnestus mul kohtuda kolm korda eaka vanaisaga, ühe korra eaka vanaemaga, kaheksa korda keskealise pereemaga (vanaema ja vanaisa tütrega), viis korda abituriendist perepojaga ja  neli korda arstiüliõpilasest peretütrega. Kõik sai alguse vanaisa ühest hingamisprobleemist, mida nad uurima tulid ja esialgu isa saatjaks tulnud pereemast tütar osutus edaspidi vabastavast hingamisest kõige enam huvitatud pereliikmeks, kes innustas tulema ka oma lapsi. Perepoeg vajas lõõgastust pingeliste õpingute vahel ja uusi visioone oma õpilasfirma tarvis. Väheke ka ajaplaneerimise ja prioriteetide seadmise õpetust. Peretütrel olid vahepeal suured suhteprobleemid, mis õnneks lahenesid. Pereema sai teraapia käigus oma lastega lähedasemaks, kõik tundsid end pärast hingamisseanssi puhanuma ja energiaga täidetuna. Terapeuti rõõmustas ühtehoidev ja üksteist toetav pere ja entusiastlikud inimesed. Aitäh sellele perele!

Teine pere oli kolmeliikmeline lapseootel pealinna pere, kes käis Tartus ämmaemanda juures ja siia ka hingamistoetaja (ehk minu) otsis. Nende paariaastast pisipõnni mul näha ei õnnestunud, tema jäi iga kord hoidjaga koju. Küll olid kohal lapseootel, üha ümaramaks paisuv naine, hoolitsev ja oma protsesse sügavalt läbi elav mees ning nende imeline teadlik kõhutita. Paar oli olnud vahepeal üsna õnnetu ja lausa lahkumineku äärel, naine olevat imetanud nende esimest last mitu esimest eluaastat ja olnud temaga väga lähedane, mees olevat tundnud end kõrvalejäetuna ja matnud end töösse, mis oli väga stressirohke, ohtlik ja kõrget pingetaluvust nõudev. Siis olevat nad läbinud Tallinnas teraapia, mis muutis kõik. Nad hakkasid üksteist paremini mõistma ja rohkem toetama. Naine lõpetas imetamise. Mees tuli ära stressirohkelt töölt ja sai uuesti kontakti oma tunnetega. Nad taasleidsid üksteist nii hingeliselt kui seksuaalselt. Kõik olevat olnud nii täiuslik, kuni tuli uudis uuest rasedusest, mis nad mõneks ajaks rivist välja lõi. Mees valmistus mõttes uuesti kõrvalejätmise kogemiseks. Naine kurvastas, et tal ei jätku võib-olla uues olukorras aega iseenda ja oma loomingu jaoks, mida ta üle kõige vajas. Lisaks kõigele tulid mehel järjest pinnale ohuolukorras allasurutud tunded, sh viha ja raev. Selles punktis nad tulidki hingamisteraapiasse. Ajapuudusel valisid nad lühiseansid, kus on piisavalt hingamisaega, kuid mitte eriti rääkimisaega. Me ei teinudki midagi erilist. Rääkisime 10-15 minutit ja hingasime ülejäänud aeg. Naine hakkas iga kohtumisega oma lapseootusega ja uue rolliga rohkem harjuma, lõpuks ta läks nii oma mulli, et ta vaid naeratas õndsalt ja hingas külili nii palju, kui kasvav kõhuke lubas. Ta ise palus mind, et tegeleksin rohkem ta mehega, kes tegelikult toetust vajab. Siis tegelesingi mehega, julgustasin teda tundeid välja elama, ebameeldivatest tunnetest läbi minema ja toetust vastu võtma. Tundus, et see mõjus hästi, sest nende suhted paranesid üha ja mees muutus nii enda kui teiste vastu õrnemaks 😊 Kahjuks jäid seansid pooleli, sest raseduse lõpufaasis ei hakanud nad enam Tartusse sõitma. Suur tänu ja õnne sellele perele!

Samuti käidi mitmekesi ühest perest ka reikikursustel. Kas ühel kursusel kahe-kolmekesi, või nii et enne üks, pärast teine. Abielu- ja armastajapaare oli meil käinud ennegi, 2016. aastal käis ema kahe tütrega. 2017. aastal käisid reikikursusel ema ja tütar, teisest perest aga õde ja vend, 2018. aastal on koguni jõudnud kursusele ämm ja väimees (kusjuures ämma tütar ja väimehe naine, kes neile seda kursust soovitaski, käis samal kursusel sügisel). Aitäh soovitajatele ja pereliikme kaasakutsujatele!

  1. AASTA SUURIM, KIIREIM JA JÄÄDAVAIM IMELINE MUUTUMINE

Foto on illustreeriv

Keset jahedat ja tujukat suve tuli reikiseansile noor naine, käed taskus, pikkade käistega must dressipluus lõuani kinni tõmmatud, ime veel, et kapuutsi peas ei olnud. Kaebuseks energiapuudus, väsimus, jahedustunne, käte-jalgade külmetamine. Tema juurtšakra oli enam-vähem blokeeritud, suve veetnud ta linnas, tossud jalas, asfaldil kõndides. Tema pea tõmbas reikit täitsa hästi, nii et ta seda isegi tajus. Piir oli kaela juures. Leppisime kokku, et teeme kokku neli seanssi järjestikustel päevadel. Ta sai soovituse käia iga päev paljajalu liival või mullal, viibida rohkem looduses. Hea märk oli see, et järgmisel päeval võttis ta seansiks dressipluusi ära. Selle all oli lillakaspunane pikkade käistega trikoopluus ja ta nägi selles rõõmsam välja. Tema keha tõmbas natuke paremini reikit, tundus, et kuni rinnuni. Kolmandal päeval oli ta punases lühikeste käistega T-särgis. Rääkis elavamalt, naeratas ja reiki piir oli jõudnud vöökohani. Uskumatu küll, kuid neljandal päeval oli ta õlgu paljastavas roosas pitspluusis ja lehvivas seelikus. Ta paistis naiselik ja kena. Ütles, et tal on soe ja tal on energiat nii, et tunneb end jälle ära. Tema keha tõmbas reikit terves ulatuses. Kuna üks kuur oli läbi, leppisime kokku, et ta hakkab edaspidi käima kord kuus, et teraapia mõju alal hoida. Esimesel kahel kuul ta käiski ja olles iga kord energiline ja rõõmus. Rohkem pole ta tulnud – tundub, et ta enam ei vajagi korduskuure.

Nüüd on sellest möödas pool aastat. Aeg-ajalt jõuab teraapiale mõni ta sõber, kelle seas ta hoogsalt reklaami teeb. Tema äsja meil käinud sõbranna kaudu tean, et suvine teraapiakuur oli tõesti mõjus, sest teraapial käinu on ikka veel väga heas seisus. Namaste, reiki!

Koolitus-meditatsioonisaalis on õhku ja avarust

Kokkuvõtteks oli 2017. aasta väga imeline ja tänuväärne aasta. Saime ruumi, kus palju parem tegutseda kui eelmistes väikestes ruumides (Raekoja plats 8, Raekoja plats 20 ja Saekoja 36a II korrusel). Lisaks suurele hingamissaalile-teraapiaruumile on meil eesruum riiete ja jalanõude jätmiseks, abiruum, kuhu kõik ülearune eest ära panna, köök, kraanikauss imehea külma joogiveega ja sooja veega nõudepesuks. Terapeut Reet läbis mitu koolitust ja õppis kasutama muusikat, millel meie teraapiad praegu suures osas põhinevadki. Alustasime siinset veebilehte, mis järjest täieneb, ja korrastasime oma Facebooki lehtede süsteemi. Kohtusime uute imeliste inimestega ja värskendasime kontakte vanade tuttavatega. Oleme abi pakkumas ja teenimises, saame teha just seda, milleks loodud olemegi. Aitäh, aitäh, aitäh!

Loe ka I osa.

Hingamisterapeut ja reikiõpetaja Reet Karro 

Reet on kvalifitseeritud Algallika Protsessi ja Hingamistöö terapeut aastast 2011, Usui Reiki meister-õpetaja aastast 2012, Biodünaamilise Hingamise ja Trauma Vabastamise kesktaseme praktik aastast 2017 ja Dan Brulé õpetatava Hingamistöö baastaseme praktik aastast 2017. Tema teraapiaseansside kohta saab lugeda siit, koolituste kohta siit ning talle kirjutada aadressil reet@juugakoda.ee